Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, ribosoomid

1. Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, ribosoomid Koostas Kersti Veskimets

2. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK (ER) ehk endoplasmaatiline retiikulum …on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Membraanide ehituses on ikka fosolipiidid ja valgud. ER on seotud nii raku- kui tuuma-membraaniga. ER täidab kogu rakku (kujuta ette nagu oleks voodilinad topitud padjapüüri sisse!) http://www.chusa.jussieu.fr/disc/bio_cell/docs_Anim/P1%20Doc%20Glu-Lip/3D_Struct%20lipides/phospholip%20structure%20mb.gif

3. Jaotatakse kolmeks erinevaks: 1. Kare tsütoplasmavõrgustik – valkude süntees 2. Sile tsütoplasmavõrgustik – süsivesikute ja lipiidide süntees 3. Golgi kompleks – valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine.

4. KareER ja Golgi kompleks, millest eralduvad lüsosoomid

5. Kare tsütoplasmavõrgustik on kaetud ribosoomidega (täpid) Ribosoomides toimub... http://www.bu.edu/histology/i/21004ooa.jpg

6. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Kõige lihtsam kujutis ribosoomist: Mis siin toimub? http://library.thinkquest.org/04apr/00217/images/content/ribosome.jpg

7. Ribosoom ei ole ümbritsetud membraaniga. Ribosoom on ainus organell, mille ehitus on molekulide täpsusega teadlaste poolt kindlaks tehtud. Raku joonistel on ribosoomid vaid väga väikeste täppidena. http://www-tc.pbs.org/wgbh/nova/photo51/images/pict-2001ribosome.jpg

8. SileER asub tuumast eemal Siin toimub süsivesikute ja lipiidide süntees. tuum ribosoomid Kare ER Sile ER

9. Golgi kompleksist eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Siin saavad valgud oma kõrgemat jätku struktuurid. Lüsosoomi teke ja töö väga selgelt Vaata lüsosoomide "pungumist": Loe lisa lüsosoomidest: http://cellbio.ebc.ee/rakubio/lysos.html http://www.johnkyrk.com/golgiAlone.html

10. Lisalugemiseks Golgi kompleksis toimub valkude modifitseerimine: glükosüleerimine, sulfaatimine ja fosforüleerimine. GK-s valkudele lisatud teatud suhkru- või fosfaatgrupid toimivad rakusiseste sorteerimissignaalidena, s.t. et need määravad valgu rakusisese asukoha. Tänu GK-s lisatud fosfaatgrupile satuvad lüsosomaalsed ensüümid just lüsosoomidesse aga mitte kuhugi mujale. Valkude glükosüleerimine: 1. Paljudel juhtudel kaitseb see valkelagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Näit lüsosoomide membraanis olevad valgud on tugevalt glükosüleeritud,seetõttu lüsosoomides paiknevad ensüümid ei lagunda teda ümbritsevat membraani. Epiteelirakkude apikaalne osa on kaetud limaja kihiga, mis on tekitatud eriliste mutsiinidepoolt. Need valgud on väga ulatuslikult glükosüleeritud, suhkurkomponentide molekulmass on kuni 80% selle valgu kogu molekulmassist. Tänu sellisele glükosüleeritusele on mutsiinid väga vastupidavad proteolüütilistele ensüümidele, samuti madalatele pH väätustele.

11. 2. Valkudel olevad suhkrujäägid on eriti olulised ka rakkude omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel teatud rakud kleepuvad omavahel. Näit. leukotsüütide kinnitumine veresoonte siseseinale ja nende väljumine veresoontest kudedesse toimubki just sel moel. Leukotsüütide membraanivalkude küljes olevad suhkrujäägid on ligandiks versoone siseseina e. endoteeli rakkude teatud molekulidele - selektiinidele. Ka spermatosoidi ja munaraku omavahelises seondumises on oluline osa valkude küljes olevatel suhkruahelatel.

12. Lüsosoomid Lüsosoomide animatsioon Isegi kasvavates rakkudes, kus organellide hulk suureneb, osa membraane, valgumolekule ning terveid organelle vananeb ning need lagundatakse. See toimub lüsosoomides. http://cellbio.ebc.ee/rakubio/lysos.html http://www.nature.com/nrn/journal/v6/n9/images/nrn1725-i1.jpg

13. Tsütoplasma Poolvedel aine, mis täidab rakku. Peamiselt vesi. Mida veel sisaldab? Miks vajalik? Vaata difusiooni

14. KordamiseksMis on tähistatud numbritega ja mis on nende ülesanded? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nucleus_ER_golgi.jpg