Viimsi jäätmehoolduskeskus versus Harju jäätmekeskus

1. Viimsi jäätmehoolduskeskus versus Harju jäätmekeskus Endel Lepik Viimsi abivallavanem

2. Seadusest • Jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel on võimalik jäätmevedu korraldada kohaliku omavalitsuse üksuse või selle poolt volitatud MTÜ kaudu. Sellise nö piiratud sekkumisega ärimudeli puhul teostab korraldatud jäätmevedu jätkuvalt eraettevõte, kelle ainsaks kliendiks on valla asutus või MTÜ, kes vastutab klienditeeninduse eest. • Sarnaselt praeguse jäätmeveo korraldamisega antakse ettevõttele jäätmeveo ainuõigus konkursi alusel, alates 1. jaanuarist 2011 teenuste kontsessioon riigihangete seaduse alusel.

3. Mudeli eesmärk • Mudeli eesmärk on süsteemse, kontrollitud, jätkusuutliku ja kvaliteetse jäätmehoolduse korraldamine vallas, selliselt et oleks tagatud jäätmehierarhia ja „saastaja maksab“ põhimõtete rakendamine täies ulatuses.

4. Võimalused • Mudel võimaldab korraldatud jäätmeveo teenusesse integreerida jäätmejaama haldamise ja ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete kogumise, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade likvideerimise, soovi korral ka haljasalade ja avalike prügikastide hoolduse ning korraldada jäätmealast teavitustegevust.

5. põhimõtted • Jäätmekäitluse teenustasu liigub sellisel juhul läbi jäätmehoolduskeskuse ning võimaldab valla jäätmehoolduskulud nulli viia. • Piiratud sekkumise ärimudeli põhilised kulud on seotud personali ja infrastruktuuriga, mis tulenevad kahest põhiülesandest: • a) klienditeeninduse organiseerimine; • b) üldine jäätmevedajate töö koordineerimine. Selline mudel peab olema isemajandav. Vald sõlmib lepingud jäätmevaldajatega ning kogub neilt jäätmeveo tasu, maksab jäätmevedajale vastavalt konkursil kujunenud hinnale ja reaalselt veetud mahtudele veoteenuse eest ning lõppkäitluskohale sinna üle antud jäätmete käitlemise eest. Elanikule on selline mudel mugav, iga kolme kuni viie aasta tagant ei pea elanikud uusi jäätmekäitluslepinguid sõlmima.

6. Mudeli eelised • Mudeli oluliseks eeliseks on saastaja maksab põhimõtte rakendamine, isemajandavus, jäätmekäitlusteenuste stabiilsus ja kvaliteet. • koveelarveliste jäätmehoolduskulude vähenemine ja stabiliseerumine eesmärgiga, rakendada saastaja maksab pritntsiip täies ulatuses; • stabiilsus elanikule, teenuse kvaliteet ja komplekssus • kompetents, usaldusväärsus • parem ülevaade jäätmevaldajatest, jäätmevaldajate registri andmete kvaliteedi tagamine • parem järelevalve jäätmevaldajate üle, kõigi jäätmevaldajate liitmine • parem järelevalve jäätmekäitleja üle, jäätmevoogude kontroll, jäätmete omand • ühtne hinna ja kvaliteedipoliitika ning läbipaistvad hinnad; • võimaldab paremini ellu viia valla strateegilisi jäätmehooldusalaseid eesmärke • vähem vaidlustamist • kompetentsieeskuju naabervaldadele sh Tallinn • esmane investeering

7. Tegevused ja maksumus • Jäätmehoolduskeskuse loomise kulu: • rahastamissüsteemi väljatöötamine ja eelarve koostamine, • äriplaani koostamine, • organisatsiooni struktuuri väljatöötamine, • haldusaktide väljatöötamine ja tüüplepingute väljatöötamine, • hankeprotsesside kaardistamine ja läbiviimine, • IT süsteemide planeerimine, • logistikakava koostamine, • jäätmevaldajate registripidamise ümberkorraldamine, • üleminek uuele mudelile, • kommunikatsiooniplaani koostamine ja teavitustegevuste planeerimine • Ettevalmistustööd jäävad 1100 tuh kuni 1400 tuh. Ilmselt on Jäätmehoolduskeskust otstarbekas luua projekti vormis, mille kulgu on lihtne jälgida ja suunata, koosnedes ettevalmistavatest toimingutest, üleminekust uuele lahendusele ja käivitamisperioodist.

8. Tähelepanekud: • - kõrge tegevuskulu elaniku kohta • - jäätmeveo teenustasu ei lange, sest sisaldab kõiki jäätmevaldaja kulusid; • - MTÜ peab ise tegelema võlglastega

9. Kokkuvõtteks, miks koostöö • Valla asutuse või MTÜ tegevuskulud elaniku kohta on ebaproportsionaalselt suured, seetõttu tuleks kaaluda MTÜ loomist koos naaberomavalitsustega (Maardu, Jõelähtme, Rae). Teenindatavate elanike suurem arv ei suurenda tegevuskulusid oluliselt kuid vähendab märkimisväärselt kulu elaniku kohta. • - Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse/teenuse kontsessiooni andmine enne mudelile üleminekut lihtsustab üleminekut isemajandava jäätmekeskuse mudelile, kuna eelmine vedaja tagab jäätmevaldajate registriandmete ajakohasuse. • - Mudelile üleminek peaks toimuma pärast korraldatud jäätmeveo lepingu lõppemist, kahe aasta pärast.

10. Lugupidamisega Endel Lepik endel@viimsivv.ee