1 / 24

Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise

Üldeesmärk: Ida-Harju tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine Otsene eesmärk: Läbi kutsekvalifikatsiooni tõstmise ja tööjõu rakendamise kohapeal on piirkonna töötus noorte ja keskealiste seas vähenenud. Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna töötuse

thetis
Download Presentation

Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Üldeesmärk: Ida-Harju tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamineOtsene eesmärk: Läbi kutsekvalifikatsiooni tõstmise ja tööjõu rakendamise kohapeal on piirkonna töötus noorte ja keskealiste seas vähenenud Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine nr 1.3.0102.10-0146

  2. Projekti vajadus: - Leader strateegia koostamine 2009 - 2009. oktoobris elas piirkonnas 17 560 inimest, nendest registreeritud töötuid oli veidi üle 800 - Võrreldes 2009 a. algusega töötute arv oli 2,5-kordistunud - Tulumaksu laekumine oli vähenenud omavalitsustes keskmiselt 15%

  3. Tulumaksu (TM) laekumise võrdlus09/2008 - 09/2010 (EEK).TM osakaal eelarvetuludest Aegviidu 71%, Anija 63% Kose 62% Raasiku 69% (2009). Aegviidus vähenes maksulaekumine 1,5 MEEK; Anijas 10,8 MEEK; Kosel 7,9 MEEK ja Raasikul 6,8 MEEK  kui oluline on TM osa eelarvetuludes. TM laekumine 2009. a. septembris võrreldes 2008.a. septembriga kahanenud Anija vallas 18%, Aegviidus 15% Raasikul ja Kosel 9-10%. TM laekumine 2010 a. septembris võrreldes 2009. a. septembriga on vähendanud maksulaekumist Raasikul 11%, Kosel 10%, Anijas ja Aegviidus 8%. Seega perioodil 2008-2010 september on maksutulud vähenenud Anijas 26%, Aegviidus 23%, Raasikul 20%, Kosel 20%.

  4. Projekti kavandatud eelarve Eelarve: 1 766 100 EE (112 874 EUR) ESF toetus: 1 586 100 EEK (101 370 EUR) Omafinantseering: 180 000 EEK (11 504 EUR) Aegviidu: 10 000 EEK (639 EUR) Anija: 60 000 EEK (3 834 EUR) Kose: 60 000 EEK (3 834 EUR) Raasiku: 50 000 EEK (3 195 EUR) Prognoos: projekti tegelikud kulud 92% eelarvest. Veebruaris 2011 muutsime eelarvet, saime täiendavalt pakkuda koolitustegevusi.

  5. Projektiväline tegevus: Tööpraktika või töökohtade leidmine piirkonna ettevõtetes (võimalus kasutada Töötukassa toetusi – tööpraktika, palgatoetus

  6. PROJEKTI VÕIMALUSED TÖÖTULE Karjäärinõustamine – vastavalt inimese vajadustele koostatakse personaalne teadmiste-oskuste profiil, mille alusel suunatakse erialasele koolitusele Erialase täiendkoolitamise võimalus – tegemist on praktilist laadi koolitustega (kestvusega 1-2 kuud), soovitatav on eelnev töökogemus sarnases valdkonnas ja huvi enesearendamise vastu. Päevane stipendium koolitamise raames – koolituse vältel on võimalik maksta osalejale kuni 3,83 eurot stipendiumi päevas. Transpordi kompensatsioon koolituse raames – koolituse vältel on võimalik kompenseerida osalejale osaliselt transpordikulud. Kutseeksami sooritamise võimalus – sõltuvalt erialadest on peale koolituse lõppu võimalik sooritada erialane kutseeksam, mis tõendab kutsekvalifikatsiooni Euroopa Liidus. Ettevõtlusnõustamise võimalus – kui Sul on huvi ettevõtlusega alustamise vastu, saad abi maakondlikust arenduskeskusest

  7. PROJEKTI VÕIMALUSED TÖÖANDJALE Võimalus saada kvalifitseeritud tööjõudu – ettevõtetel on hetkel sobiv aeg valida enda vajadustele parim kvalifitseeritud personal. Võimalus saada nõustamist ettevõtlustoetustest – tegutsevad ettevõtjad saavad ettevõtlustoetuste jm ettevõtlusega seotud teemadel abi maakondlikust arenduskeskusest Võimalus saada Töötukassa kaudu tööpraktika toetust – tööpraktika kestab kuni 4 kuud, mis annab tööandjale võimaluse õpetada töötaja välja vastavalt tööspetsiifikale. Ettevõtjal on võimalus saada Töötukassast juhendamistasu ning praktikandil praktikatoetust. Võimalus saada Töötukassa kaudu palgatoetust– Töötukassa aitab kompenseerida töötaja värbamiskulusid, kui ettevõtja võtab tööle eelnevalt töötu inimese. Tähtajatu töölepingu korral kompenseeritakse kuni 6 kuu jooksul kuni 50% brutopalgast ehk kuni 278eurot.

  8. Projekti sihtgrupp: lühi- ja pikaajalised töötud sh 1) noored töötud (16-24-aastased), meie mõistes kuni 30 a. 2) eesti keelt mittevaldavad töötud (eriti Kehra osakaal) 3) vähemalt viimased 18 kuud lapsehoolduspuhkusel viibinud lapsevanemad Nõudmised osalejatele: • motiveeritus teadmisi ja oskusi täiendada • inimene otsib tööd • leping IHKKga

  9. Piirkonna töötute iseloomustus (Töötukassa info järgi) - Projekti potentsiaalne sihtrühm 635 inimest (76%) töötutest, kelle eelnev ametiala haakus ISCO ametite klassifikaatori 5-9 pearühmaga (teenindus- ja müügitöötajad, oskustöölised, masina- ja seadmeoperaatorid) - Töötud haridustaseme järgi: põhi- (22%), üldkesk- (28%), kutsekesk- (25%), keskeeri- (13%), kõrgharidus (10%) - Töötud vanuseliselt: noored 16-30 a. (30%), 31-54 vanuses (57%), üle 55 (13%) - Töötud vanussooliselt: 16-30 vanusgrupis poole rohkem töötuid mehi, 31-54 grupis mehed-naised enamvähem võrdsed. -Töötud emakeele järgi: ei olnud hetkel võimalik tuvastada (oluline koolituste prognoosiks)

  10. Sihtgrupi kaasamine - KOV sotsiaaltööspetsialistide, ajalehtede, infolistide kaudu - Otsepostitus 7933 era- ja juriidiliste isikute postkasti - Aprill-september ca 80 kontakti; september – oktoober 120 kontakti, oktoober-jaanuar täiendavalt ca 40 kontakti. - Sihtgrupi 200st töötust (oktoobri seisuga) on 47% Anija, 38% Kose, 12% Raasiku ja 3% Aegviidu valdade elanikud. - 29%-l põhiharidus või vähem, 66%-l kesk-, kutse- või keskeriharidus, 5% kõrgharidusega. - Vanuseliselt 15-24 a. 21%, 25-54 a. 71%, 55-64 a. 8%. Meie käsitluses noor kuni 30 a. 15-30 a. vanusgrupi osakaal ca 33%. - 72% on eestlased või valdavad eesti keelt, 28% on venekeelsed inimesed, peamiselt Kehra linnast (see hakkas mõjutama koolitusgruppe) - 57% on naisi, 43 % mehi (taotluses meeste-naiste osakaal 60/40) - ¼ töötuna mitteregistreeritud

  11. Koolitusvaldkonnad Teeninduse ja oskustöö erialadel: - Klienditeenindaja/müüja - Keevitaja - Ehitus, siseviimistlus - Liikurmasinajuht (tõstuk, ekskavaator, laadur) - Veoauto- ja bussijuht - Kokk, kondiiter-pagar - Puhastusteenindaja (sihtgruppi ei olnud piisavalt) - Maniküür-pediküür (arvestades nõudeid ja koolituse pikkust jäi kõrvale) - Inimese enda poolt otsitud koolitused

  12. Koolitustel osalejad • Osalejaid kokku 91 • Piirkonniti: Aegviidu 4, Anija 46, Kose 25, Raasiku 16. • Sooliselt: Mehi 48, naisi 43. • Vanuseliselt: 15-24 a. 17 in., 25-54 a. 70 in., 55-64 a. 4 in • Emakeel: eesti 61, vene 30 • Hariduselt: põhi- 19, kesk- 53, kutse- 15, kõrgharidus 3 • 1/3 töötuna mitteregistreeritud • Pikaajalisi töötuid 25, lapsehoolduspuhkusel vanemaid 8

  13. Tulemused Tulemused 60 osaleja põhjal (26 lõpetavad koolituse mais 2011, pole veel läbi helistatud) - Ametlikult töötab 26 (Aegviidu 1, Anija 11, Kose 9, Raasiku 5) - Mitteametlikult töötab 8 - Ei tööta/otsib tööd 18 (Aegviidu 1, Anija 5, Kose 7, Raasiku 7) - Lapsehoolduspuhkusel 3 - Kättesaamata 5

  14. Kuivõrd aitas/aitab koolitus kaasa tööle saamisele? • Ametlikult töötavad inimesed: Jah aitas 16 Mingil määral aitas 6 Loob võimalusi 3 Ei aidanud 1 • Mitteametlikult töötavad inimesed: Jah aitas 2 Mingil määral 2 Loob võimalusi 3 Ei aidanud 1 • Mittetöötavad/töödotsivad inimesed: Jah aitas 0 Mingil määral 2 Loob võimalusi 11 Ei aidanud 5 Positiivne hinnang 33%, pigem positiivne 87%, negatiivne hinnang 13%

  15. Kavandatavad tulemused: - Kaasatav sihtgrupp ca 100 in. (M 60, N 40) - Nõustamisele kuni 75 - Koolitustele kuni 60 - Kutseeksamile kuni 35 - Rakendub kuni 50 Tegelikud tulemused hetkel: - Kaasatud sihtrühm 246 in (105 M, N 141) - Nõustamisele 42 - Koolitustele 86 - Kutseeksamile 13 - Rakendunud 26

  16. Mis läks hästi? - Koostöö erinevate osapooltega sujus (sotsiaaltööspetsialistid, - Töötukassa, koolitajad, Innove); - Leping töötutega toimis (garantii meile), kadusid praktiliselt ei olnud; - Koolitused olid sisukad ja sujusid; Mis oli keeruline? - Sihtgrupiga kontakti saavutamine – kaudne meetod (ajalehed, infolistid jms) ei töötanud efektiivselt; Töötukassa isikuandmeid edastada ei tohi. Lahendusena töötas otseposti teavitus 7900 postkasti. Paindlike koolitajate leidmine – sihtgrupp väike võrreldes. Tallinnaga, koolitajad asuvad Tallinnas, vähestel erialadel individuaalõppe võimalus; - Karjäärinõustamise pakkumine – mitmed koolitused toimusid minigrupis või osteti üksikuid koolituskohti ; individuaalne nõustamine (“tilkumine”) ei olnud võimalik; - Keeleprobleem takistas koolitusgruppide moodustamist;

  17. Mis läks halvasti? - Ettevõtjate kaasamine ebaõnnestus - suvel tööjõudu ei vajatud, pikem prognoos puudus, töötajat vajati eile, tagasiside nõrk, suuremad koolitasid ise (ajaliselt kiirem). Link töötu- koolitus -tööpraktika/palgatoetus ei töötanud; - (Karjääri)nõustamist ei olnud piisavalt; Mida teeks teisiti? - Sõltuvalt projektimahust palgata psühholoog (sihtgrupile); - Töötutele kohustuslik motivatsiooni koolitus ja üldine riigi- majanduse toimimise koolitus; - Rohkem personaalset lähenemist (eriti naiste puhul); - Eraldi küsimus, kuidas kaasata ettevõtjaid?

  18. Kokkuvõte ja hinnangud: - Kõik algab kodust ja haritusest. - Keskharidus ei anna masu tingimustes konkurentsieelist - Töölesaamine on tihti inimeste peas kinni - Töökoht on I prioriteet, sotsiaalprogramm on projektides ka oluline - Rohkem personaalset lähenemist töötutele projektides, mis tähendab väiksemat sihtgruppi - Anija vallas on keeleprobleem tugevam, kuidas lahendada? (tasuta keele- õppevõimalusi on, aga mitte Innove raames, inimese tahe?) - “Teise võimaluse” pakkumine madalama haridusega inimestele on praktikas keeruline (mida teha põhiharidusega noorega, jättis kooli pooleli 2008?) - Riigi tasandil tuleks rohkem promoda ja soodustada kutsehariduse pakkumist ja ümberõppesüsteemi parandada

  19. Noppeid osalejatelt “Демис, когда будет денги? Народ устал ждать. Зачем так некрасиво делать? Завтра денег не будет на счет, мы пойдем в суд, платишь больше. Ненадо из нас дураков и идиотов делать.” “Päris huvitav ja tore projekt Teil.  Teete töötutele  ühekordseid  vastamata kõnesid  ja eeldate, et nad siis ise Teile tagasi helistavad. Loodan ,et Teile helistades ei sattunud eritariifsele numbrile.Ankeeti täites ,sai sinna kindlasti lisatud ka  kontaktiks  e maili aadress! PS. Üldjuhul ei reageeri tavakodanik ega tunne kohustust, vajadust vastata "rotikatele“. Te pole ainuke kellel telefon on...”

  20. Noppeid osalejatelt “See, millest kirjutad, tundub olema  jälle tõestus ühest eestlaste järjejutust „ükski heategu ei jää karistamata”. Ma ei tea, kui mitmest kursusest- koolitusest jutt käib ning kas need on ainult autojuhid, või on ka muid erialasid, kuid ega ükski koolitus just odav ei ole ja kui see sinu eest on juba niigi kinni makstud, siis on ikka väga alatu lüüa vastu seda kätt, mis sind toidab, või veel hullem, üritada seda maha raiuda. Ma ei saa aru inimestest, kes niipidi seda asja näevad ja mõtlevad. Päevarahad ja sõidukulud on juba puhas boonus selle asja juures (mitte et ma neist ilma tahaks jääda :). Ma ei tea, kui lohutav see mõttevälgatus sulle on, aga vast ei tasu seepärast püssi nurka visata. Edu sulle tuuleveskitega võitlemisel.

More Related