Kuidas peab juhatus käituma kui tema äriühing satub makseraskustesse?

1. Kuidas peab juhatus käituma kui tema äriühing satub makseraskustesse? Risto Agur Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat LL.M. (Georgetown Law)

2. Üldist • Makseraskused kui tavapärane majandusnähtus • Ähvardav maksejõuetus • Võlausaldajate huvidvs aktsionäride huvid • Korraliku ettevõtja hoolsus

3. Praktilised soovitused (1) • Võta aktiivselt osa ühingu juhtimisest, tegutse informeeritult ja ühingu parimates huvides • Osale aktiivselt juhatuse koosolekutel • Protokolli juhatuse koosolekuid (sh eriarvamused) ja vajadusel raporteeri oma tegevusest teistele huvigruppidele

4. Praktilised soovitused (2) • Konsulteeri varakult nõustajaga • Tee kindlaks ühingu majandusraskuste tegelik põhjus • Finantsraskuste ületamiseks otsi kõikvõimalikke täiendavaid finantseerimisallikaid • Ähvardava maksejõuetuse korral kaalu saneerimisavalduse esitamise võimalust • Püsiva maksejõuetuse korral esita viivitamatult pankrotiavaldus

5. Praktilised soovitused (3) • Ära varja ühingu majandusprobleeme teiste juhatuse liikmete, nõukogu ja osanike või aktsionäride eest. • Ära nõustu automaatselt teiste juhatuse liikmete seisukohtadega. • Ära viivita lahenduste leidmisega nii kaua, et võlausaldajad hakkavad avaldama ühingule liigset survet, esitama pankrotihoiatusi või -avaldusi ning realiseerima tagatisi. • Ära võta ühingule uusi suuri finantskohustusi enne, kui ühingu täiendav finantseering on tagatud. • Juhatusest tagasiastumine ei lahenda probleemi ega vabasta juhatuse liiget vastutusest varasema tegevuse või tegevusetuse eest.

6. SISEKONTROLL • Aktsiaseltsi juhatus on kohustatud tagama vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud.

7. INFORMEERIMISKOHUSTUS • Aktsionäride piisav informeeritus (üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes ning küsimustes, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiate väärtust). • Nõukogu informeeritus aktsiaseltsi olulistest sündmustest, majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest või asjaoludest, mis võivad mõjutada oluliselt aktsiaseltsi majanduslikku olukorda. • Aruandlus ja ülevaade aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul. • Aruandeid tuleb esitada nõukogule ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ja kirjalikult taasesitatavas vormis. • Esitama turuanalüüse, ettepanekuid aktsiaseltsi edasise tegevuse, väljavaadete ning arengute kohta. • Eelarve koostamine ning selle nõukogule kinnitamiseks esitamine. • Majandusaasta aruande koostamine ning selle esitamine koos kasumijaotamise ettepanekuga nõukogule tutvumiseks ning seejärel üldkoosolekule kinnitamiseks.

8. VARA VÄHENEMINE (1) • Juhatus peab osanike/aktsionäride koosoleku kokku kutsuma, kui: • 1) see on ühingu huvides ilmselt vajalik; • 2) ühingu netovara on vähem kui pool kapitalist või alla seaduses toodud kapitali minimaalse suuruse; • 2) seda nõuab vähemalt 1/10 osade/aktsiate omanik või3) seda nõuab nõukogu või audiitor. • Tsiviilõiguslik vastutus: kahju hüvitamine • Karistusõiguslik vastutus: üldkoosoleku kokku kutsumata jätmise eest, kui netovara ei vasta nõuetele, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

9. VARA VÄHENEMINE (2) • Aktsionärid/osanikud peavad otsustama: • kapitali vähendamise või suurendamise; • muude abinõude tarvitusele võtmise; • ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise; • pankrotiavalduse esitamise.

10. Saneerimise kaalutlused (1) • Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu • Võlausaldajate arv ja iseloom (ehitusettevõtja näide) • Äri jätkusuutlikkus (tootmisettevõtja näide) • Saneerimise õigeaegne algatamine (või on patsient juba surnud?) • Saneerimiseks on piisavad vahendid (teedeehitaja näide) • Erinevad huvid (juht, omanik, võlausaldajad) • Äriühingute taga on lihast ja luust inimesed oma isiklike huvide ja tunnetega

11. Saneerimise kaalutlused (2) • Saneerimiskava ei pea hõlmama kõiki VUsid, vaid ainult neid, kelle nõudeid on vaja ümber kujundada. Praktikas on need aga kõige keerulisemad, sest neil on tihti tagatis. Lisaks tõusetub VUde võrdse kohtlemise probleem. • Kohtuliku saneerimismenetluse eelised kohtuvälise saneerimise ees: • võimalus vältida paanikat, kus VUd vajutavad ennatlikult päästikule ja hakkavad realiseerima (Q Vara kaasus?) • kõik VUd ei taha istuda läbirääkimislaua taha (sest neil on pant või nad ei jõua oodata) • VUd on liiga erinevad ja neid on liiga palju • Kohtulik saneerimine surub kõik VUd ühel ajal sama laua taha.

12. Saneerimise liigid • Bilansipõhine saneerimine (kapitali struktuuri muutmine), nt • VU nõude vähendamine/makse pikendamine • VU omandab osaluse • Tegevuspõhine saneerimine, nt: • tootmisüksuste sulgemine • vara müük • töötajate koondamine • Enamasti on vaja teha mõlemat

13. Saneerimismenetluse ajakava Saneerimiskava hääletamine võlausaldajate poolt Menetluse algatamine ja saneerimisnõustaja määramine Saneerimis- avaldus Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine kohtus Saneerimismäärus Saneerimiskava täitmine 7 päeva 60 päeva 30 päeva Tähtaeg määratlemata (lääne praktika: 3-10 a.) Saneerimisteate kättetoimetamine võlausaldajatele Saneerimiskava esitamine kohtule kinnitamiseks Saneerimis- menetluse lõppemine Saneerimiskava projekti kätte-toimetamine võlausaldajatele

14. Kelle huvid on mängus? (1)Võlgnik • Peatub täitemenetlus (aga muu tagatise realiseerimine?) • Peatub pankrotimenetluse algatamine • Peatub viivisearvestus (ei kehti intresside kohta) • Võib peatuda hagimenetlus • Ettevõtjal säilib kontroll oma ettevõtte üle • Võimalus kujundada ümber nõudeid • Maine ja usaldus koostööpartnerite silmis • Vanade võlgade tasumise peatamine – ajutine leevendus likviidsusprobleemile

15. Kelle huvid on mängus? (2)Võlausaldaja • Võimalus saada tagasi oluliselt rohkem kui saneerimismenetluse väliselt või pankrotimenetluses • Ühtne mänguruum (infoõigus ja keeld eelistada üht VUd teisele) • VU-l võimalik osaleda oma võlgniku saneerimisel (saneerimiskava läbirääkimised ja hääletamine)

16. Saneerimiskava • Majandusliku seisundi kirjeldus ja põhjuste analüüs • Prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist • Täitmise tähtaeg • Rakendatava abinõu kirjeldus ja analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus • Mõju ettevõtte töötajatele • Saneerimiskava sisukorra näidis

17. MAKSEJÕUETUS • Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. • Juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. • Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.

18. VÄLJAMAKSED • Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (nt üürimaksed, töötasud). • Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama ühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist ühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (nt nõude rahuldamine enne tähtaega; väiksema viivise maksmise kohustusega nõude rahuldamine suurema asemel).

19. VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (1) • Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule äriühingu pankrotiavalduse. • Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada.

20. VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (2) • Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. • Avaldusele tuleb lisada seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri (võlausaldajad, nõuded, varad). • Kohus kuulutab pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline tulevikus. • Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

21. PANKROTIAVALDUSE ESITAMATA JÄTMINE • Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlausaldaja nõue oleks saanud rahuldatud või osaliselt rahuldatud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. • Võlausaldaja pankrotiavalduse puhul on võlausaldajal, kes maksis deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks on õigus nõuda tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. • Kriminaalkorras karistatakse antud kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

22. PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE TAGAJÄRJED • Võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile (k.a osaleda kohtumenetluses). Haldur peab viivitamata võtma üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema. • Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. • Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga (jur isikul mistahes tehingute tegemise keeld). Halduril on juhatuse õigused ja kohustused. • Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti, lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine.

23. MENETLUSEST OSAVÕTU KOHUSTUS • Õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. • Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. • Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. • Kohustus esitada haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. • Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. • Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

24. ELUKOHAST LAHKUMISE KEELD • Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. • Kui on oht, et võlgnik võib hoida kõrvale seadusest tulenevate kohustuste täitmisest võib kohus kohaldada elukohast lahkumise keeldu. • Pankrotiavalduse tagamiseks võib kohus kohaldada elukohast lahkumise keeldu: • juhtorgani liikmele (ka juhul, kui ta on vabastatud 1 a jooksul enne ajutise halduri nimetamist) • likvideerijale (1 a enne) • täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule • vähemalt 1/10 suurust osalust omava osanikule/aktsionärile; • prokuristile (1 a enne) • raamatupidamise eest vastutavale isikule (1 a enne)

25. SUNDTOOMINE JA AREST • Trahvi, sundtoomist ja aresti (kuni 3 kuud) saab kohus kohaldada kohtu korralduse täitmata jätmise eest või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (rikub kahes eelmises slaidis nimetatud kohustusi) • Saab kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu või usaldusühingu juhtimisõigusega täisosaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

26. RASKE JUHTIMISVIGA • Raskeks juhtimisveaks loetakse juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu (nt suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne et laenu tagasi maksta või saada pole võimalik) • Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. • Nõue aegub 5 aastat pärast rikkumise toimepanemist.

27. PANKROTIKURITEGU • Pankrotistunud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikme poolt: • ühingu vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või • põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või • ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus karistatakse kriminaalkorras, kas rahalise karistusega või kuni 3aastase vangistusega.

28. PANKROTIKURITEGU • Juhatuse või nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni 1aastase vangistusega. • Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud valevande andmine – karistatakse rahalise karistuse või kuni 2aastase vangistusega.

29. ÄRIKEELD • Juriidilise isiku pankroti korral võib kohus määrata, et juhtorgani liige, likvideerija, TÜ osanik, UÜ täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik/aktsionär, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. • Keeld võib kehtida edasi kuni 3 aastat pärast pankrotimenetluse lõppu, kui isik on süüdi mõistetud kohtuotsuse alusel: • pankroti- või täitemenetlusalase kuriteos; • maksualases kuriteos; • raamatupidamise kohustuse alases kuriteos; • netovara puudulikkuse korral koosoleku kokkukutsumise korra rikkumises; • äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmise ja ebaõigete andmete esitamise eest.

30. Tänan tähelepanu eest! Risto Agur e-mail: risto.agur@sorainen.com