Atmosfäär

1. Atmosfäär Geograafia riigieksami küsimused Esitlus on koostatud www.ekk.edu.ee materjalide põhjal Koostaja J. Vidinjova

2. Vasta küsimustele! Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 2 p 1)............................................................. 2) .............................................................. hoovused/ vee liikumine maailmameres õhu liikumine atmosfääris/ üldine õhuringlus

3. Kaardil on kujutatud Aafrika lõunaosa. Kummal rannikul on sademete hulk suurem, kas Atlandi või India ookeani rannikul? Põhjendage kahe teguri mõju,mis muudavad selle ranniku sademeterikkamaks. 2 p • Rohkem sajab _____________________ rannikul. • Põhjendus: • 1)____________________________________________ • 2)____________________________________________ India ookeani Passaattuuled toovad sooja Nõelaneeme hoovuse kohalt niiskeid õhumasse rannikule ,kus need mäenõlvadel kõrgemale kerkides jahtuvad,liigne veeaur kondenseerub, moodustuvad pilved ja sajab vihma.

4. California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeani suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt. Kummal poolsaarel sajab vähem? Põhjendage. 2 p Vähem sajab ........................................................ poolsaarel. Põhjendus:................................................................................. California California poolsaare kliimat mõjutab külm hoovus

5. Joonisel on kujutatud ..... Põhjendus:..... Millised sotsiaal- majanduslikud tagajärjed võivad Indias mussoonvihmadega kaasneda? 1)...................................... 2)...................................... Tõmmake järgnevas loetelus joon alla kahele jõele, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO. Suvel kujuneb mandri kohale madalrõhuala, sest mandriala soojeneb kiiremini.Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale, suvel merelt maismaa suunas. Kas joonisel on kujutatud suve- või talvemussooni? Põhjendage. suvemussooni üleujutused puhta joogivee ja toidu puudus

6. Kas joonisel on kujutatud tsüklonit või antitsüklonit? Joonisel on kujutatud ............................................................. Iseloomustage suvist ilma Eestis, mille on kujundanud tsüklon. 1) .............................2) ...........................3)............................ Iseloomustage talvist ilma Eestis, mille on kujundanud antitsüklon. 1) .............................2) .............................3)............................. tsüklonit jahe, pilves, vihmane külm, selge, sademeid ei ole

7. Millisel laiuskraadil on 21. detsembril päev kõige pikem? Õige vastus tähistage X-ga. 1 p A 70º N B 23º N C 0º D 23º S E 70º S Kuidas nimetatakse joont 70 N ? x põhjapolaarjooneks

8. Mis laiuskraadil on 21. märtsi keskpäeval Päike horisondil kõige kõrgemal? Õige vastus tähistage X-ga. 2 p • A. 66° N • B. 23° N • C. 0° • D. 23° S • E. 66° S • Kuidas nimetatakse joont 23,5° N? _____________________________ x põhjapöörijooneks

9. Paljudel rannikualadel muudab tuul ööpäeva jooksul suunda ja puhub kord maalt,kord merelt. Seda tuult nimetatakse briisiks. Kirjutage joonistele, kumb kujutab briisi päeval, kumb öösel. Põhjendage oma vastust. 3 p Päeval soojeneb maa kiiremini ja seal kujuneb madalam rõhk, tuul puhub seega merelt maale. Öösel on vee kohal soojem õhk ja madalama rõhuga ala, mistõttu tuul puhub maalt merele. a. päeval b. öösel

10. La Paz ja Cuiaba asuvad Lõuna-Ameerikas peaaegu samal laiuskraadil. Ometi on kliima neis paigus üsna erinev. Nimetage kliimadiagrammide põhjal kaks olulist erinevust La Pazi ja Cuiaba kliimas ning põhjendage, milliste tegurite mõjul on erinevused tekkinud. Nimetage üks sarnane joon La Pazi ja Cuiaba kliimas. 2) Cuiabas sajab rohkem kui La Pazis. Põhjus: Cuiabasse toovad sademeid kagupassaadid, La Paz jääb Andide varju. • La Pazi temperatuurid on • madalamad kui Cuiabas. • Põhjus: La Paz asub kõrgel Andides, • Cuiaba asub madalamal. • Sajab peamiselt suvekuudel • (detsember-märts). • 2) Temperatuuriamplituud on väike.

11. A. Kohas B puhub kirdetuul. B. Kohas B kujundab ilma soe front. C. Kohas A on õhurõhk kõrgem kui kohas B. D. Kohas A võib tõenäoliselt sadada hoovihma Toetudes esitatud suvisele ilmakaardile, otsustage, kas järgmised väited on tõesed või väärad. 4 p väär tõene väär tõene

12. Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja neelduvapäikesekiirguse hulka. 3 p A) Päikese kõrgus horisondil B) Pilvisus C) Aluspinna omadused Mida kõrgemal horisondil päike paistab, seda intensiivsem onpäikesekiirgus/seda suurem on päikesekiirte langemisnurk ja seda rohkem saab aluspind kiirgust Pilved takistavad kiirguse jõudmist maapinnale. Osa kiirgusest neeldub pilvedes, osa peegeldub pilvedelt tagasi. Vesi on suurema soojusmahtuvusega kui maismaa ja seetõttu neeldub vees kiirgust rohkem. Kui aluspinnaks on lumi ja jää, siis neilt peegeldub kiirgust rohkem tagasi. Mägise reljeefiga alal saavad rohkem kiirgust need nõlvad, mis on orienteeritud lõunasuunas.

13. Nimetage üks inimtegevus, mis aitab kaasa happesademete tekkimisele. • Tooge kaks näidet happesademetega kaasnevatest tagajärgedest. 2p 1) Mulla ja veekogude hapestumine, mille tagajärjel mulla ja veeökosüsteemid kahjustuvad, väheneb liigiline mitmekesisus 2) Okasmetsade kahjustused, puude juurdekasv väheneb. Hoonete kahjustumine 1) Kütuste põletamine, 2) põldude väetamine.

14. 1.Selgitage, milles seisneb kasvuhooneefekt? 2p Kasvuhooneefekti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid: lühilaineline päikesekiirgus jõuab Maani, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub atmosfääris olevates kasvuhoonegaasides, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2.Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjus kasvu-hoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 3 p • Fossiilsete kütuste põletamine – vabanevad süsihappegaas ja lämmastikoksiidid • Riisikasvatus – metaan • Prügimägedel vabaneb lagunemisprotsessides – metaan • Lämmastikväetiste kasutamine – lämmastikoksiidid

15. A. Riik B. Riik C. Riik D. Poolsaar E. Poolsaar F. Saar Märkige kaardil tähtedega A-F tähistatud objektide nimed vastavale joonele. 3 p Türgi Iraak Afganistan Araabia Indo-Hiina Kalimantan