1 / 33

Aktiivne ja passiivne puhkus

Aktiivne ja passiivne puhkus. Marika Järveots. Elukaar: seos füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga. Füüsiline aktiivsus on inimesel üks põhiinstinkte, mis on talle oluline kogu elu jooksul. Seos elukaarega. Intellektuaalne ja emotsionaalne sõltumatus.

karli
Download Presentation

Aktiivne ja passiivne puhkus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Aktiivne ja passiivne puhkus Marika Järveots

  2. Elukaar: seos füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga Füüsiline aktiivsus on inimesel üks põhiinstinkte, mis on talle oluline kogu elu jooksul. • Seos elukaarega. • Intellektuaalne ja emotsionaalne sõltumatus

  3. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut mõjutavad tegurid • Bioloogilised tegurid • Psühholoogilised tegurid • Sotsiokultuurilised tegurid • Keskkonnategurid • Poliitilis-majanduslikud tegurid

  4. Bioloogilised tegurid Et sooritada liigutusi on tarvis tervet lihasluukondlikku süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielikku funktsioneerimist. • Kokkutõmme ja lõtvumine • Tõstejõud • Raskusjõu seadus

  5. Ergonoomika ja lihas-luukondlikud süsteemid • Teadust, mis käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse, ümbritseva keskkonna ja kasutada olevate seadmete vahel nimetatakse: Ergonoomikaks • Seda võib rakendada igasugusele inimtegevusele, kuid eriti oluline on ta töömaailmas!

  6. Psühholoogilised tegurid • Ettekujutuse arendamine iseendast. • Emotsioonide tasakaalustamine. Füüsiline pingutus = auru välja laskmine • Puberteediealistel noortel • Sellist toimimisviisi loetakse puhkuseks ja lõdvestuseks (seadusega kooskõla või pahuksis?) • Reageerimine traumale

  7. Intelligentsi tase • Hoiakud liikumise suhtes • Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse

  8. Sotsiokultuurilised tegurid • Füüsiline aktiivsus ja mehhaniseerimine • Füüsiliste harjutuste mõju haiguste vältimisele • Osteoporoos • Suhkruhaigus • Kõrge vererõhk • Isheemilised südamehaigused • insult

  9. Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll • Töö • Vaba aja harrastused • Liikumine ja rütm • Loomingulised tegevused • Sotsiaalsed meelelahutused (laulmine, tantsimine)

  10. Keskkonnategurid • Kodune keskkond • Elukohast lähtuvad tegurid • Vanemate elustiil • Elukaarest sõltuvad tegurid (mööbel)

  11. Poliitilis-majanduslikud tegurid • Suurlinnale omased elukvartalid, sellest tulenevad liikumisvõimalused • Harrastatavad spordiliigid eri linnaosades erinevad • Kohaliku omavalitsuse tegevus • Vabatahtlike organisatsioonide tegevus

  12. 10% arstiabist!

  13. Milleks kehaline tegevus? • Inimese keha optimaalseks funktsioneerimiseks on ülivajalik regulaarne kehaline tegevus • Välised tegurid peegelduvad haigestumuse ja suremuse statistilistes näitajates

  14. Vananemine on paratamatult seotud maksimaalse hapnikutarbimise ja lihasjõudluse vähenemisega, st kehalise valmiduse (fitness) vähenemisega • Regulaarne kehaline aktiivsus võib hõlpsasti parandada organismi funktsioone, mis on vanemas eas kehalise valmiduse jaoks olulised

  15. Kohanemine regulaarse kehalise aktiivsusega aitab säilitada rakkude sisekeskkonda ja vähendab väsimuse mõju. • Suurendades saavutusvõimet ja energia kasutamise tõhusust parandame oluliselt elukvaliteeti

  16. Kehaline treening • Teatud intensiivsuse, kestvuse ja sagedusega kehaliste harjutuste süstemaatiline kasutamine mingit liiki kehalise võimekuse saavutamiseks.

  17. Kehalise võimekuse liigid Kehaline võimekus ehk valmidus on võime sooritada mingit kehalist harjutust • painduvus - liigeste painduvusvõime • lihasjõud - ühe lihaskontraktsiooni maksimaalne jõud • lihasvastupidavus - võime teostada korduvaid kõrge intensiivsusega lihaskontraktsioone See on neuromuskulaarne võimekus

  18. Tasakaal ehk stabiilse kehaasendi säilitamise võime • Kiirus ehk kehaasendi või liikumissuuna muutmiskiirus • Anaeroobne võimekus ehk suure intensiivsusega kehalise töö teostamise maksimaalne võime

  19. Kardiorespiratoorne vastupidavus ehk aeroobne võimekus ehk võime pikka aega teostada mõõduka intensiivsusega suuri lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi • Keha koostis e keha rasvkoe hulk (kg) ja osahulk (%) kehamassist

  20. Kehaline võimekus: Tervisega seotud kehaline võimekus • aeroobne e kardiorespiratoorne võimekus • kehakoostis • neuromuskulaarne võimekus • tasakaal Tervisega mitteseotud kehaline võimekus • kiirus • anaeroobne võimekus

  21. Tervisele oluline kehalise aktiivsuse hulk I soovitus • Olge kehaliselt regulaarselt aktiivne! • Regulaarne kehaline aktiivsus hoiab ära liikumisvaegusest tingitud degeneratiivsete muutuste tekkimise organismis. • Kehaliselt regulaarselt aktiivne inimene tegeleb kehalise aktiivsusega: regulaarselt 5x nädalas > 30` korraga, mõõdukas intensiivsus ( so paneb kergelt hingeldama).

  22. Kehalise aktiivsuse levimus täiskasvanute hulgas • Rohkem kui 30% Euroopa täisealise elanikkonna füüsiline aktiivsus on madal. • Insuldi riski on hinnatud kehaliselt aktiivsetel inimestel 5% võrra madalamaks võrreldes vähemaktiivsetega

  23. Eestis Eesti täiskasvanud elanikkonnast saab spordiharrastuslikku liikumiskoormust (käimine ja jalgrattasõit kaasa arvatud) vähemalt 2-3 korda nädalas 30% täiskasvanuist, sealhulgas 20% üle 40-aastastest. Need näitajad on püsinud stabiilsena viimase aastakümne jooksul.

  24. Levimus Istuva töö osakaal: • 1996 meestel 25%, naistel 35% • 2002 meestel 28%, naistel 41% (Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuring 2002). Spordiga üldse ei tegelenud: • 1998 21%, • 2003 33% elanikkonnast (Eesti Sporditeabe Sihtasutus 2004). Spordiharrastustega mittetegelevate inimeste arv on viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud.

  25. Tallinna Pedakoogikaülikooli spordisotsioloogia labori andmed (1992, 1996, 2003.a) näitavad • Keskkooliõpilaste sportimisaktiivsus on püsinud viimasel aastakümnel põhiliselt samal tasemel – vähemalt • 2 korda nädalas harrastab liikumist (kehalise kasvatuse tund välja arvatud) 2/3 poistest ja mõnevõrra vähem tütarlastest, kusjuures viimaste sportimise ja liikumisharrastuse määr on kasvanud.

  26. Intensiivset liikumist saavad poisid keskmiselt 3- 4 ja tütarlapsed 2-3 tunni ulatuses nädalas (Arvisto et al., 1995, Noormets, 1998, Kaal, 1998). • 90% õpilastest osaleb kõigis või enamik kehalise kasvatuse tundides (Harro et al 2004).

  27. Millised tegurid määravad kehalist aktiivsust täiskasvanute hulgas • Elustiil - koosneb indiviidi tegevuste kogumist ning käitumisvalikutest, mis mõjutavad kehalise võimekuse taset ja tervislikku seisundit • Keskkond ja sotsiaalne ümbrus • Isikuomadused

  28. Meetmed liikumisharjumuste suurendamiseks • Tervisespordi propageerimine, selle maine tõstmine • Liikumisharrastuse olulisuse määratlemine (lapseeas, töökohtadel) • Üleriigilised programmid ja toetus nende teostamisel

  29. Kokkuvõte • Tervise saavutamiseks ja säilitamiseks tuleb kogu elu vältel päevast päeva vaeva näha! • Pole olemas ravimit, mis asendaks kehalise aktiivsuse kasu • Mõistlikul kehalisel harjutamisel on tervise kahjustamise risk minimaalne, diivanile lesima jääjatel on tervise kahjustamise risk liikumisvaegusest 100%

  30. Aristoteles: “Miski ei kurna ja purusta inimest niivõrd kui kestev kehaline tegevusetus.”

More Related