Õpilased ja õpetajad info- ja teadmusühiskonnas

1. Õpilased ja õpetajad info- ja teadmusühiskonnas Marju Lauristin TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi professor

2. Kas Eesti on infoühiskond, meediaühiskond või teadmusühiskond? • Meediaühiskonna mõiste lähtub meedia kaudu vahendatava info, meedia polt kujundatava maailmapildi ja meediategevuste osast inimeste elulaadis, käitumises ja kultuuris tervikuna • Infoühiskonna mõiste lähtub IKT levikust ja kasutamisest erinevates eluvaldkondades • Teadmusühiskond (knowledge society) lähtub mittemateriaalsete ressursside kui spetsiifilise mittemateriaalse (kultuurilise) kapitali, st teaduslike ideede, tehnoloogilise teabe, intellektuaalse ja väärtuselise teabevaramu määravast rollist ühiskonna arengus ja ühiskondliku rikkuse tootmises

3. Teadmusühiskonna mudel IKT

4. Hariduse paradigma muutumine teadmus- ja infoühiskonnas • Elukestev õpe • Põhirõhk eesmärgistatud protsessil, mitte üksiktulemuste reprodutseerimisel • Haritud inimene on aktiivne ja iseseisev ühiskonna teadmusvaramu (stock of knowledge) kasutaja ja uue teadmuse looja • Õppija subjektsuse ja autonoomia väärtustamine • Õppimine kui jagatud teadmuse koosloomine • Teadmustöötaja pädevuste kujundamine

5. Haridussüsteem peaks ette valmistama ’teadmustöötajaid’ • Teadmuspõhises majandusesoodatakse igalt töötajalt lisakskutseoskustele ka sotsiaalseid oskusi ja ärilist arusaama integreeriv oskusteave, n-ö projektijuhi kompetents • Teadmustöötaja on universaalsete oskustega töötegija, kes on paindlik ning keda on võimalik rakendada tootmisprotsessi erinevates lülides • Teadmustöötaja peab olem võimeline ise välja pakkumakonkreetseid lahendusi, talle piisab, kui vastav tööülesanne püstitatud • Teadmustöötaja on pidevalt end täiendav ja avatud uutele väljakutsetele

6. Infotehnoloogia roll hariduses • Infotehnoloogia on teadmusühiskonna infrastruktuuri oluline kujundaja, võimaldades suurt teabehulkade tootmist, kiiret levikut, piiramatut jagamist ja koosloomist/kasutamist • Infotehnoloogia kasutamises tõuseb esile sisu loomine • Infotehnoloogia võimaldab ühiskonna ajaloolise teabevaramu (kultuuri) digitaliseerimist ja sellel tuginedes traditsioonilise ja uue kultuuri eri osade piiramatut integreerimist, uute seoste ja mustrite loomist • Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe (ta kujundab ja toetub arvutipädevustele nii nagu traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele) • Eesmärgiks on infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime suurendamiseks, et tulemuslikult kasutada ja täiendada ühiskonna teabevaramut (teadust, kultuuri, sotsiaalset ja individuaalset kogemust) • Infotehnoloogia kasutamine võimaldab haridussüsteemil tulemuslikult kasutada võrguühiskonnas kujunevat sotsiaalset kapitali ja ühisteavet

7. Eesti kiire infotehnoloogiline areng on viinud meid infoühiskonda, kuid mitte veel teadmusühiskonda

8. Infotehnoloogia on kiiresti muutunud noorte elulaadi lahutamatuks osaks

9. Meediatarbimisele, kodus õppimisele ning spordile ja hobidele kulutatav aeg eesti õppekeelega linnakoolide 6.–12. klassi õpilaste hulgas (Allikas V. Kalmus, EIA 2008)(keskmised sagedusskaalal 0 – „üldse mitte“ … 4 – „üle 3 tunni päevas“)

10. Infotehnoloogia olemasolu kodudes (% earühmast, MeeMa okt 2008)

11. Noored kasutavad reeglina arvutit õppimiseks ca 1 tund, meelelahutuseks 2-3 tundi päevas (% 15-19 earühmast, MeeMa okt 2008)

12. Noorte (15-19 a) tegevused internetis(Vastused 'tegelen küllaltki palju' või ‘väga palju', MeeMa okt 2008)

13. Internetikasutuse funktsioonid earühmades(tegevuste faktoranalüüsi tulemused, MeeMa okt 2008 (4 faktori väärtuste erinevus vastajate keskmisest earühmades) • Noortel domineerib eneseväljenduse ja suhtluse faktor • Keskeas tõuseb esile praktilise info, töö ja asjaajamise faktor

14. 15-19 aastaste elus on infotehnoloogia muutunud väärtuseks omaette, ilma milleta tuntakse end väga halvasti

15. Eesti on Euroopas esirinnas laste internetikasutuse poolest ja viimane laste ja vanemate internetiainelise kontakti tiheduse poolest (Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008)

16. Eesti vanemad ja õpetajad ei oska lapsi kaitsta internetiga seotud ohtude eest (V. Kalmuse andmed, EIA 2008) • ·6–14-aastastest Eesti lastest on interneti vahendusel norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega kokku puutunud 31% (Euroopa keskmine näitaja on 15-20%; • ·interneti jututoas või suhtlusprogrammis võõrastega suhtlemisel on end millestki (näiteks võõra soovist päriselus kohtuda või nime, koduse aadressi või foto küsimisest) häirituna tundnud 19%; • ·jututoas või suhtlusprogrammis kohatud võõrastega on tegelikkuses kohtumas käinud 13% 11–14-aastastest lastest (Euroopa teismelistest keskmiselt 9%, • ·internetti kasutavatest alla 18-aastastest lastest on nende vanemate hinnangul potentsiaalselt kahjuliku veebisisuga kokku puutunud 58% (Euroopas keskmiselt 31%); • internetis ebameeldivasse olukorda sattudes oskab vanemate arvates õigesti käituda 44% lastest (Euroopas keskmiselt 66%).

17. Samas levib koolinoorte seas passiivne ja ennasthävitav elulaad

18. Meie lapsed jäävad kehaliselt järjest passiivsemaks! (joonisel vähemalt 1 tund päevas spordiga tegelejate% vanusrühmas, Allikas: EIA 2008)

19. Viimase nädala jooksul alkoholi tarbinute osakaal (% vanuse lõikes) Allikas EIA 2008

20. 15 aastased, kes alustasid suitsetamist 13 aastaselt või nooremalt (%) Allikas: EIA 2008

21. Mis mõjutab noorte hoiakuid ja elustiili?(% 15-19 ja 45-54 aastastest, kes vastasid 'suurel määral', MeeMa okt 2008)

22. Kuidas efektiivsemalt kasutada potentsiaali, mida loob õpilaste väljapool kooli kiiresti kasvav arvutikasutuse mitmekülgsus ja vilumus, midapraegu rakendatakse (või raisatakse) suures osas vaid meelelahutuseks, ja samas ehitada üksteise mõistmise silda virtuaalruumi kadunud laste ning pedagoogide ja lastevanemate vahel, et kasvatada noortes terveid harjumusi ja toetada isiksuse harmoonilist arengut?

23. Eesti koolides on tulemuslikult arendatud üksikuid uue IKT-põhise haridusparadigma komponente ja suundi: e-õppe meetodeid, õppematerjale ja tarkvara, koolidevahelist e-õppe koostööd

24. Kuhu edasi? • Kas on vaja üle-Eestilist virtuaalkooli? • Kui selline luuakse, kas see tõrjub välja ‘tavakooli?’ • Mis saab raamatust? • Mis saab õpetaja ja õpilase vahetust suhtlusest? • Kuidas virtuaalkool mõjutab õpilase isiksust ja sotsiaalset arengut?

25. Virtuaalkooli visioon

26. A Lühiajalised eesmärgid • tagada neileõppuritele kellel oma võimalused puuduvad, üle-Eestiline kvaliteetse e-õppevõimalus teatudkriitilistes ainetes (võõrkeeled, matemaatika, loodusteadused; kirjanduse, ajaloo, ühiskonna ja geograafia eestikeelne õpe vene koolides) • vabastada õpetajad standardsetest ülesannetest, mida paremini täidaks üle-Eestilinee-kool (riigieksamid, riiklikud tasemetööd, testi-tüüpi kontrolltööd), et säästa õpetaja aega ja energiat elavaks suhtluseks, väärtuskasvatuseks; • muuta riiklike eksamite ja testide sooritamise ajaline korraldus paindlikumaks, läbi aasta toimivaks  • teha kõigi ainete kõigile õpetajatele ja õppijatele õppetöös paremini kasutatavaks juba olemasolevad digitaalsed õppematerjalid ja taustateave

27. Mida selleks teha? • Teha olemasolevate kogemuste ja koolide varustatuse inventuur • Seadusandluses ette näha e-kooli roll õppekava täitmisel, võimaldades õpilastel saada hindeid teatud ainetes ka väljaspool oma kooli e-õppe kaudu • Arendada koolidevaheliste e-õppe konsortsiumide tegevust ja kehtestada koolidevahelises virtuaalses õppekeskkonnas osalemist toetavad reeglid nii õpetajatele kui õppijatele (hinnete tunnustamine, e-kooli õpetajale-konsultandi töö tasustamine jm) • Õpetajate totaalne koolitus nii keskkonna kasutamiseks kui sisu loomiseks • E-õppe metoodiliste abivahendite ja kogu õppekava katva digitaalse teabevaramu arendamine ja sidustamine ainekavadega • Soodustada õpetajate meeskonnatööd õppeainete integreerimiseks ühise teabevaramu kasutamisel

28. B Pikaajalised eesmärgid • Internetiseerunud noore põlvkonna oskustele ja vajadustele ning rahvuskultuuri jätkusuutlikkuse eesmärkidele vastava eestikeelse haridusprotsessi tervikliku uue arhitektuuri loomine • Eesti haridusruumi ja haridusfilosoofia vastavusse viimine teadmusühiskonna kompetentside ja tehnoloogiliste võimalustega • Virtuaalõppe ja tavakooli integreerimine üle-Eestiliseks süsteemiks, kus virtuaalõppe võimalused on optimaalselt ühendatud elava suhtluse ja praktilise tegevusega • Iga õppija, lõppkokkuvõttes kogu rahva loomepotentsiaali maksimaalne realiseerimine • Teadmustööl põhineva tootlikkuse plahvatuslik kasv • Eesti kultuuri jätkusuutlikkuse ja tõlgitavuse probleemide lahendamine koostöös kultuurivaramu digitaliseerimise programmiga

29. Vaheaste: alternatiivne (eksperimentaalne) üle-Eestiline virtuaalkool • Koostöös IKT tippfirmadega sisustada internetis terviklik interaktiivne EESTIKEELNE ÕPIKESKKOND(koos vajalike sõnastike ja tõlkeprogrammidega muu emakeelega õppijate jaoks) • Virtuaalkool oleks lisaks tavakoolile, seda täiendades või teatud juhtudel ka asendades, alternatiivne hariduse omandamise võimalus ('Teine kool'). • Uuele e-laste põlvkonnale, kes juba titaeast on üles kasvanud koos arvutiga, peaks selle alusel 4-5 aastaga välja kujunema tänasega võrreldes hoopis teiselaadne haridusprotsessi korraldus juba alates eelkoolist • Lõppsihiks oleks Eesti kogu haridussüsteemi ümberkujundamine, rakendades interaktiivse IKT-põhise eksterritoriaalse õppe ja lokaalse elaval suhtlusel põhineva traditsioonilise kooli sünteesi

30. Virtuaalkool • On terviklik virtuaalne haridusruum, mis jaguneb õpikogukondadeks (‘klassideks’ või ‘stuudioteks’) • Omab integreeritud õppekava, mis oma struktuurilt (mitte eesmärkidelt!) võiv tunduvalt erineda tavakooli õppekavast • Omab registreeritud õpilaskonda (võimalik topelt-registreerimine) • Omab spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogilist meeskonda, kes töötaks üle-eestilise võrgustikuna • Toimub vastavalt digitaalloogikale ja IKT võimalustele põhineva interaktiivse õppeprotsessina • On rajatud õppija iseseisva töö ja enesekontrolli ühendamisele dialoogiga ‘treener-konsultant-õpetajaga’ • Seda täiendab elaval suhtlusel ja praktikal baseeruv koolitöö osa (näiteks suve- ja talvelaagrid vms) • Võimalik ealisi iseärasusi arvestades arendada alates 5-aastastest ja lõpetades x-aastaste õppijatega • Ei sõltu emakeelest

31. Lahendust vajavad probleemid • Tehniliste ja metoodiliste lahenduste loomine tervikpaketina (riigitellimus?) • Tehniline ja ruumiline infrastruktuur • Seadusandlus • Õppekava uue mudeli väljatöötamine, mis arendaks digitaalse sisuloome oskusi ja kujuneks ealisi iseärasusi arvestava loomingulise tunnetusprotsessi programmiks • Organisatsiooniliste lahenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid virtuaalset haridusvõrgustikku integreerida formaalharidussüsteemiga ja luua vajalikke liideseid tavakooli ja virtuaalkooli vahel  • Virtuaalkooli õppija registreerimise ja hindamise probleemid lähtudes haridusstandardist, hindamisprotsessi muutumine (portfoolio?), haridustunnistused jne • Virtuaalkooli õpetaja/treeneri töö sisu, kompetentsi, tulemuslikkuse hindamine ja tasustamine • Virtuaalkooli õpetajakoolitus, ka tavakooli õpetajate täiend- ja ümberõpe, lastevanemate koolitus 

32. ?

33. Tänan kaasa mõtlemast!