1 / 8

Ainete liigitus 8.klass

Ainete liigitus 8.klass. Age Usin C.R.Jakobsoni nimeline Gümnaasium. Viljandi Koolitaja Marika Anissimov. AINED. Lihtained – koosnevad ainult ühest elemendist. Liitained – koosnevad mitmest elemendist.

kayla
Download Presentation

Ainete liigitus 8.klass

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ainete liigitus 8.klass Age Usin C.R.Jakobsoni nimeline Gümnaasium Viljandi Koolitaja Marika Anissimov

  2. AINED Lihtained – koosnevad ainult ühest elemendist Liitained – koosnevad mitmest elemendist Hapnik, väävel, raud, teemant, grafiit jne. Üldiselt ei ole neid väga palju ~400 Erinevaid liitaineid teatakse väga palju, üle 6 miljoni.

  3. LIHTAINED Metallid • head elektrijuhid ja soojusjuhid • plastilised ja läikiva pinnaga. • argielumetallid on raud, vask, kuld, hõbe, tina, plii, elavhõbe, jne. Mittemetallid • halvad elektri- ja soojusjuhid. • haprad ja paljud on neist tavatingimustel gaasilises olekus. • väävel, jood, kloor, hapnik.

  4. LIITAINED Happed Soolad Hüdroksiidid Oksiidid koosnevad katioonidest ja happeanioonidest koosnevad metallioonist ja hüdroksiid-ioonidest. molekul koosneb vesinikioonidest ja happeanioonist koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik

  5. OKSIIDID Neutraalsed oksiidid Soolatekitajad oksiidid Mõned mittemetallioksiidid CO ja mõned üksikud veel Hapetega - ei regeeri Alustega – ei regeeri Veega – ei regeeri Aluselised oksiidid Paljud metallioksiidid Hapetega – annavad soola ja vee Alustega- ei reageeri Veega- reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid , andes hüdroksiidi Happelised oksiidid Enamus mittemetalli-oksiididest ja mõned üksikud metallioksiidid Hapetega – ei reageeri Alustega – annavad soola ja vee Veega – annavad happe Vanadel maalidel on värvid hästi säilinud – tihti kasutati metallioksiide On olemas ka amfoteersed oksiidid – nende hulka kuuluvad mitmed metallioksiidid. Veega nad ei reageeri. Nad reageerivad, nii aluste kui hapetega, andes soola.

  6. HAPPED Lihtaniooniga Liitaniooniga (sealhulgas hapnikhapped) Jagunevad: üheprootonilised HCl, HJ, ... mitmeprootonilised H2 S, … Jagunevad: üheprootonilised: H ClO3 , H NO3 , H CN , ... mitmeprootonilised H2 SO4 , H3 PO4 , …

  7. Leelised – need on hüdroksiidid , mis lahustuvad vees NaOH ; KOH ; Ca(OH)2 ; Ba(OH)2 jne. Sööbiva toimega Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid Selliseid hüdroksiide on palju Cu(OH)2 ; Fe(OH)2 ; Fe(OH)3 Nad pole sööbivad, sest ei lahustu Hüdroksiidid (alused) Seep pole küll leelis, aga veega reageerimisel vabaneb temast pisut naatriumhüdroksiidi. Seda tunnedki, kui “seep silma läheb”.

  8. Soolad • Soolad on ained,mille kristallivõre koosneb positiivsetest metallioonidest ja negatiivsetest happeanioonidest

More Related