130 likes | 327 Views
MTÜ Eesti Naabrivalve. Vabatahtlikel baseeruva tugiteenuse arendamine hajaasustustes. Olukorra kaardistamise uuring. Uuringu piirkonnad Kernu, Kiili ja Saue vald Küsimustik saadetud 483 isikule, vastas 92 elanikku.
E N D
MTÜ Eesti Naabrivalve Vabatahtlikel baseeruva tugiteenuse arendamine hajaasustustes
Olukorra kaardistamise uuring • Uuringu piirkonnad Kernu, Kiili ja Saue vald • Küsimustik saadetud 483 isikule, vastas 92 elanikku. • Uuringu eesmärgiks oli teada saada projekti piirkondade elanike osalus vabatahtlikus tegevuses, teadmised tuleohutusest ja esmaabist ning abisaamise võimalustest. • Uuringu valimi moodustasid valdade külaseltside esindajad, valla asutuste ja volikogu liikmed. • Uuringu viis läbi MTÜ Eesti Naabrivalve
Uuringus osaleja • Kõige rohkem vastajaid oli vanuses 26-35, mehi ja naisi osales uuringus enam-vähem võrdselt • Kõige rohkem osales uuringus palgatöötajaid, 13% vastajatest olid ettevõtjad
Vabatahtlik töö • Peamine põhjus vabatahtlikus tööks on soov panustada ühiskonda, välja on toodud ka huvi konkreetse valdkonna vastu • Põhiline vabatahtliku tegevuse sisu on heategevuslik – soovitakse aidata teisi. Isiklikud huvid nagu enda arendamine ja uute kogemuste omandamine on teisejärgulised. • 15% vastanutest tegeleb vabatahtliku tegevusega rohkem kui üks päev ühe kuu jooksul, kuid suuremal osal jääb panustatud aeg 5 tunni piiresse ühes kuus.
Vabatahtlik töö – miks ei? • Need respondendid, kes vabatahtlikku tööd ei ole teinud, tõid peamise põhjusena välja sobiva ja huvipakkuva valdkonna puudumist • 2% vastanutest tõi välja negatiivse kogemuse • Aja puudus on samuti oluline faktor, miks ei olda vabatahtliku tööga seotud
Kokkuvõtteks: • Enamus vastajatest on seotud vabatahtliku tööga ja on huvitatud ka vabatahtliku tegevuse jätkamisest edaspidi • Info vabatahtliku töö võimaluste kohta liigub enamasti tuttavate kaudu, olulised infokanalid on ka erinevad meediaväljundid (Internet, raadio, TV) vähem saadakse sellekohast infot vabatahtlike organisatsioonidelt
Elanikkonna ohutusteadlikkus ja õnnetusolukordades abi saamine: tuleohutus • 88% vastanutest teadis, et tulekahju korral tuleb helistada 110. vastusena pakuti ka 110 ja 911. Oli ka neid vastajaid, kes ei teadnud, kuhu helistada • Pooled vastajatest teadsid lähima tuletõrjekomando asukohta • Ligi kolmveerand vastajatest arvas, et tuletõrje jõuab õnnetuskohale kuni 15 minutiga, 27% arvas, et kohale jõudmiseks kulub üle 20 minuti • Kümnendik uuringus osalejatest ei oska kasutada tulekustutit
Elanikkonna ohutusteadlikkus ja õnnetusolukordades abi saamine: tuleohutus • Veidi üle poole vastanutest omavad kodus tulekustutit, kuid 5% vastanutest ei ole kodus suitsuandurit • Tuletõrje tegevusega puudub enamusel vastanutest kokkupuude ja kogemus, 45% vastanutest on rahul teenusega • 30% vastanutest ei tea, kelle poole pöörduda tuleohutusalase küsimuse korral, 26% vastanutest otsiks abi Päästeametilt
Elanikkonna ohutusteadlikkus ja õnnetusolukordades abi saamine: kiirabi • Tervisega seotud hädaolukorra puhul helistaks 88% vastanutest numbril 112, 4% valiks telefonil 110, kuid oli ka neid kes valiks 1220 või 911. • 62% vastanutest teab lähima kiirabibrigaadi asukohta • Neljandik respondentidest arvab, et kiirabi jõuab kohale hiljem kui 20 minutit peale väljakutset • 6% uuringus osalejatest ei ole kunagi esmaabi koolitusel käinud, 52 % on saanud esmaabi õpet viimase 5 aasta jooksul • 70% vastajatest on kiirabi tegevusega rahul, 8 % väljendas rahuolematust
Pääste ja kiirabi osa kokkuvõtteks • Kuigi suurem osa vastajatest teab hädaabi numbrit, tuleb siiski teha selgitustööd elanikkonna hulgas. Samuti tuleb rohkem reklaamida päästeala infonumbrit. • Rohkem on kasutatud kiirabi abi ja sellega ollakse üldjoontes rahul • Kuigi suitsuandur on ligi aasta juba kodudes kohustuslik, on neid, kellel seda veel paigaldatud ei ole • Kiirabi ja tuletõrje kohalejõudmise ajaks arvestavad elanikud enamasti 20 minutit. Kuna teenusega ollakse rahul, siis võib järeldada, et sellist kohalejõudmise aega peetakse piisavalt kiireks
Sama uuring viiakse läbi uuesti 2010 aasta lõpus • Vastuseid võrreldakse saamaks teada, kas projekti abil on elanike teadmised ja hinnangud muutunud • Uuring on osa kogu projekti lõpus valmivast analüüsist projekti laienemise võimaluste kohta
Tänan! Tiina Ristmäe Mare Kärner MTÜ Eesti Naabrivalve MTÜ Eesti Naabrivalve Tel.: 6522522; 5136630 Tel.: 56 656 667 www.naabrivalve.ee mare@naabrivalve.ee