190 likes | 604 Views
Aju verejooksud. Natalja Semjonova. Aju verejooksud. Kõige levinumad ajuveresoonkonna haiguse d: ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20 %)
E N D
Ajuverejooksud NataljaSemjonova
Aju verejooksud • Kõige levinumad ajuveresoonkonna haigused: ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20%) • Ajuverejooksudtekivadsageliliiklustraumadekorral; arteriaalsete ja arteriovenoossete anomaaliate korral (aneurismid); verehaiguste, ajukasvajate jm. haiguste tüsistusena • Meestearvulineülekaal • Suurem osa haigetest vahemikus 20-45 aastat • Eraldi rühma moodustavad sünnitraumad
Kolju anatoomia: a-koljuluu; b-dura mater; c-arachnoidea; d-subarahnoidaalruum; e-pia mater. Hemorraagia tüübid: 1-interventrikulaarne; 2-subduraalne; 3-subarahnoidaalne; 4-epiduraalne.
Epiduraalnehemorraagia(EDH) • Epiduraalsedverejooksudesinevadkoljuluuperiostijakõvakelme(dura)vahel. Seegakõvakelme peal. • Sünnitrauma puhused subduraalsed verevalumid sagedamini tentorium cerebelli piirkonnas. Falx cerebri hemorraagiaid tunduvalt harvem - mõelda vägivalla võimalusele, meningiidijärgsele seisundile (Haemophilus influenzae jt.).
Eristatakse 3 tüüpi EDH: • Kelme arterite harudest ( a. meningea media ); • Kõrvakelme pindmisest veenidest ja diploe veenidest; • Siinustest ja siinustesse kulgevatest veenidest. EDH moodustavad ligi 20% kõikidest koljusisestest verejooksudest. Kliiniliselt kutsuvad esile ajukoe kompressiooni. Aju kompressiooni sümptomaatika võib olla erineva raskusega ning kujuneda aju kommotsiooni või kontusiooni foonil. galea aponeurotica diploe sinus sagitalis superior
Sümptomaatika • Teadvuse häired • Algul võib esineda nn. selge periood (3-6t.) • Pupilli laienemine kahjustatud poolel. Lõpuks ei reageeri valgusele, jääb liikumatuks • Vastaspoolne hemiparees • Süvenev uimasus • Arefleksia, atoonia • Bradükaardia, arütmia • Vererõhu langus • Niitjas pulss • Pindmine hingamine,apnoe
KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne, tõusnud tihedusega (valge) ala luu ja ajukoe vahel
Subduraalne verejooks (SDH) • Subduraalne verejooks lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi. Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel. • SDH moodustavad 40% koljusisestest verejooksudest • SDH puhul on tegemist venoosse verejooksuga ja seetõttu kujuneb kliiniline pilt mõne päeva jooksul • Sageli vanematel, kellel aju atroofiline • Pupillilaienemist esineb harvem, tekib parees ühes jalas või hemiparees (jalades) • Suured hemorraagiad on aga on tavaliselt fataalsed (komprimeerib ajutüve ja IV vatsakest).
Subarahnoidaalnehemorraagia(SAH) • Lokaliseerubämblikvõrkkestajapehmekelmevahel. Seegaämblikvõrkkestaalusi. • Käesoleval ajal peetakse spontaansete SAH-de peamisteks etioloogilisteks faktoriteks arteriaalsete ja arteriovenoosseid aneurisme, mis on 40-80% SAH juhtudest • Põhjuseks võiks olla hüpertoonia, ateroskleroos, leukeemia, aneemia, trombotsütopeenia; koagulatsiooni defekt; maksahaigused; hemofiilia • Veresoonte haigused – purpur, kollagenoosid.
Kliiniline pilt • Sisemise unearteri aneurismid põhjustavad n.oculomotoriusˇe pareesi koos lokaalse fronto-orbitaalsete valuga • Eesmise ajuarteri aneurism – psühhika häired, jalgade parees, nägemiseteravuse langus ja hemianopsia • a. cerebri media aneurism – vastaspoolse jalade halvatus ja kõnehäired • Vertebrobasilaarsüsteemi aneurismid – düsartria, nüstagm, ataksia, perifeerse n.trigeminusˇe ja n.facialsˇe pareesi
Haiget on vaja opereerida esimese päeva jooksul ehk kohe, kui angiograafia on saadud • Ravikomponendiks on intrakraniaalset rõhku alandav ja tursevastane ravi • Kestva lamarežiimi tingimustes tuleb suurt tähelepanu pöörata adekvaatse põetusele, eriti teadvuse häiretega haigete puhul • 20-25% sureb vahetu verejooksu ajal
Intratserebraalsedhemorraagiad • Üldiselt on põhjuseks hüpertoonia, mis põhjustab muutusi aju väikeste veresoonte seintes • Võib olla põhjuseks ajukasvaja, mis ei ole tekitanud sümptomeid • Arteriovenioossed malformatsioonid võivad olla eriti noore patsiendi ajuverejooksu põhjuseks • Ajusisesehemorraagiaraskeim vorm on intraventrikulaarne hemorragia (IVH) Raskeimsünnitrauma!
Sümptomid • Äkiline ühe kehapoole halvatus, millega võibkaasnedateadvustasemelangusvõiteadvusetusja krambihoog, mis on tihti fokaalne • Hemisfäärisisesehemorraagiakorraltihtinägemisväljaväljalangemine, kõnehäirevõi suunataju häiruminesamutimuudkõrgemanärvisüsteemitalitlusehäired • Kuiverejookslevibliikvoriruumidesse, arenebkuklakangestus • Väikeajuhemorraagia: peapööritus, oksendamine,ataksia ilma jäsemete halvatuseta, kitsadpupillid, VI kraniaalnärviparees • Kuihematoom on suurvõiasetsebajutüvesvõiväikeajus, suurenebintrakraniaalnerõhk
Kui KT-uuring on kättesaadav, on seeesimenediagnoosimisprotseduur