Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast - Klassitsismini

1. MuusikaajaluguVanakreeka muusikast - Klassitsismini Koostanud: Stella Dana Ender 10ü

2. Vanakreeka muusika • Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. • Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * Paiaan (Apollonile pühendatud laul kitara saatel* Ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose kultusest)* Treen (surnuitk aulose saatel)* Hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima.

3. Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. difürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad Aischylos, Sophokles ja Euripides (5. saj. eKr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes.5. sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse Timotheost Mileetosest. • Hellenismi ja Rooma võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puhtmuusikale väljendus. Kreeklased kasutasid kaht erinevat tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja täistoonilise kõrgendusega.

4. Rooma impeeriumi muusika – lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi.

5. Keskaeg • Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. • Kirik ja kristlus • Jumalateenistus ehk missaPaavstMungad ja nunnad (kloostrielanikud)KloosterKoraal – kirikulaul • 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk • Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas.Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab.

6. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned:* Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta)* Laulavad mungad* Ladina keelne* Ühehäälne laulmine* Puudub kindel taktimõõt, muusika rõhud olenevad sõnadest* Aluseks vaimulik proosa tekst • Uus laulutüüp tekib alles 10. sajandil. • Tekivad ordud. • Kirikusse tagasi orel 9. sajandil. • Tekib kahehäälsus – esimene laul on organum. • Organum – kahehäälne kirikulaul, mille alumine hääl laulab alati Gregoriuse koraali. Kasutati 10-13 sajandil. • Leoninus – kirjutab kahehäälseid organumeid (12 sajand). • Perotinus – kirjutas kahe- ja kolmehäälseid organumeid (13 saj.) • 13. sajand kirikutes kasutusele kolmehäälsed organumid.

7. Motett – kolmandat häält lauldakse erinevates keeltes, elurõõmsates tekstides. Visatakse kirikust välja, lauldakse kirikust väljaspool edasi. • Noodikirja areng. • 1 etapp (vanim) – neuma – märk, millega tähistati väikest helide gruppi (1-4 heli), rütm on väga täpne. Kasutati 7-8. sajandil. • 2 etapp – kaks noodijoont (punane ja roheline) • 3 etapp – kuni 10 erinevat noodijoont • 11 sajand: munk Guido (Arezzost pärit) võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed • 12 sajand: võetakse kasutusele kandilised noodipead • 13 sajand: meenutab meie omi

8. Ilmalik muusika • Pole jälgi, kirjapanek puudub. • Esimesed noodid seotud rüütlimuusikaga. • Muusikal eriline koht, kui rüütel muutus tundlikuks seoses südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. • Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. • Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. • Rüütlilauliku nimetus:Lõuna-Prantsusmaal – trubaduurPõhja-Prantsusmaal – truväärSaksamaal - minnesinger

9. Lauludele ei pandud kirja autoreid. • Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. • Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. • Keskaja tähtsamad pillid:RebekkRataslüüraLautoHarf

10. Renessanss • 14-16 sajand. Itaalia. • Renessanss tähendab taassündi. • Eeskuju võetakse antiigist. • Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. • 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, -muusikud ja –luuletajad. • Kunstniku nimi muutub tähtsaks. • Madalmaade koolkond:15-16 sajand. Belgia, Luksemburg, Holland, Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia hertsogriik. • Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. • 5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a. • Trükitakse noote. • Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde.

11. Martin Luther • 1517 Wittenbergi uksele 19 nõudmist. • Munk, kes leiab, et katoliku kiriku algne mõte hakkab kaduma. Leiab, et usk peaks kirikus jälle kõige olulisem olema. • Luteri koraal – uus laulutüüp:* Saadab orel* Esitab kogudus e. rahvas* Nii ühehäälne kui mitmehäälne* Emakeeles* Kindel taktimõõt* Kasutatakse värsstekste • Vastureformatsioon – Roomas suur kirikukogu, vaadatakse katoliku kirik aastaid läbi ja tehakse tähtsaid uuendusi.

12. Ilmalik muusika renessansiajastul: • Muusika pannakse kirja. • AttaignantNoodid:1. Kõiki hääli võib laulda2. Kõik hääled pilliga3. Mõned hääled lauldakse, mõned pilliga4. Kõike tubleeritakse • Itaalia: oluline muusikasolulised laulutüübid ItaaliastIlmalik laul: * Keeruline, antud kõrgele seltskonnale, madrigal – tekst parimate luuletajate luulest.* Lihtne, rahvalik, liikuv rütm, villanella balletto • Prantsusmaa: chanson – kõik ilmalikud laulud:* aeglane (armastus), * kiire (lõbus, naljakas) • Inglismaa: eeskujuks Itaalia. Kõik mis moes Itaalias, moes ka Inglismaal. Thomas Morley. • Saksamaa: mahajäänum ja konservatiivsem, ühehäälne laul pikalt kasutusel. Meisterlauljad. Hakkab avastama mitmehäälsust.Mõjutatud tugevasti madalmaade koolkonnast. Heinrich Isaac.

13. Barokk • Portugali keelsest sõnast “barocco” – lopergune pärl. Halvustav nimetus. • Kestis: 16. sajandi lõpp – 17. saj. – 18. sajandi I pool. • Vaimulik muusika taandus. • Kuulsamad heliloojad:itaallased: A. Corelli, A. Vivaldi, A. Scarlattisakslased: J.S. Bach, G.F. Händelinglane: H. Purcell • Generaalbass (katkematu bass) – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli:* bassipill (tšello, fagott…)* harmooniapill (orel, lauto…)

14. 16. sajandi lõpp:Instrumentaalmuusika teke ja areng.* Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass • Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimaluste olemasolu • Kuulsad muusikateosed:* Kontsert* Concerto grosso* Orkestrisüit • Instrumentaalmuusika barokiajastul • Concerto grosso (concerto – koos mängimine, grosso – suur):2 gruppi mängivad vaheldumisi3 osa: kiire, aeglane, kiire • Kontsert:Teos soolopillile ja orkestrile3 osa: kiire, aeglane, kiireSoolopill koguaeg põhiline, orkester vaid saadab.

15. Süit:Mitmeosaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud.Kirjutati põhiliselt tantsusüite.4 kohustuslikku osa: a) allemande (aeglane) – Saksamaaltb) courant (kiire) – Prantsusmaaltc) saraband (üliaeglane) – Hispaaniastd) gigue (ülikiire) – Briti saartelt, meremeeste tants • 1749. aastal Euroopa esimene liiklusummik, Händeli “Tulevärgimuusika”. Händeli “Veemuusika” kuningale pugemiseks. • Instrumentaalmuusika: • Orkestrimuusika e. sümfooniline* Concerto grosso* Kontsert* Orkestrisüit • Kammermuusika e. muusika väiksele grupile

16. Ooperi teke ja areng • 16. sajandi lõpp. 1597. aastal sai alguse, esimene ooper: “Daphnè” (autor Jacopo Peri) . • 1637 esimene ooperiteatrimaja Veneetsias. Seltsielu keskpunkt itaallaste ooperiteatris. • Ooper – näidend, mis kantakse ette lauldes. Seal on solistid, ooperikoor (rahva roll), saadab orkester. • Barokk ooperi tunnused:* Itaalia keeles* Ainestikuna kasutatakse antiikmütoloogiat või võetakse ainestik ajaloost* Väga suured ja emotsionaalsed, tehniliselt keerulised soolo-aariad • 2 ooperi tüüpi kujuneb välja:* Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpeb alati peategelase surmaga)* Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) • 2 ooperi koolkonda:* Veneetsia ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne)* Napoli ooper (oluline ilus laul e. bel canto) • 1600 esimene oratoorium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja)Olemuselt nagu ooper aga on 2 erinevust:* oratooriumis ei toimu näitemängu* oratoorium võib olla nii itaalia kui ka ladina keelne

17. Bachi looming • Vokaal-sümfooniline muusika:* MISSA h-moll* 4 väiksemat missat* Jõuluoratoorium* 2 bassiooni (Johannese ja Matteuse bassioon)* Kantaat (üle 200 vaimuliku kantaadi, üle 200 ilmaliku)* 6 motetti • Instrumentaalmuusika: • Sümfooniline e. orkestrimuusika:* 6 Brandenburgi kontserti* 4 orkestrisüiti* kontserdid (17 tk) • Kammermuusika:* suur hulk oreliteoseid (üle 40)* teosed klavensiinile: tantsusüidid (6 prantsuse, 6 inglise, 6 partitat)* 140 koraali eelmängu* sonaadid erinevatele pillidele (flöödile, viiulile, tšellole…)* HTK (hästi tempereeritud klaviir)

18. Händeli looming • Vokaal-sümfooniline:* üle 40 ooperi* üle 30 oratooriumi* kantaat* 2 bassiooni • Orkestrimuusika (sümfooniline):* “Veemuusika”* “Tulevärgimuusika” (orkestrisüidi kogumikud)* 12 concerto grosso’t* umbes 20 orelikontserti • Kammermuusika:* üle 20 klavessiinisüidi* umbes 20 sonaati erinevatele soolopillidele* umbes 20 triosonaati* aariad, laulunumbrid

19. Klassitsism • 18. sajandi II pool ja 19. sajandi algus. • Sõnast classicus (esmaklassiline, parim). • Muusika/kunst, mis sobib suurele seltskonnale. • Tähtsamad heliloojad: HaidenMozartBeethoven