170 likes | 485 Views
Vanakreeka Skulptuur. Ajastud. Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. . Arhailine ajastu. Jäik sirge asend Külgedele surutud käed
E N D
Ajastud • Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. • Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. • Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j.
Arhailine ajastu • Jäik sirge asend • Külgedele surutud käed • Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus • Otsevaate määras ära püstine kiviplokk • Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore)
´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore • U 530 e.m.a • Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on kreeka naiste riietuses – see on sirglõikeline ja sel puuduvad voldid, mis hiljem kujudele ilmuvad.
Noormehe kuju, nn. kouros • U 600 e.m.a marmorkujuke • Vasak jalg eespool, käsivarred keha ligiduses ja käed rusikas. • Ta kasutas peamiselt naasklit, mitte peitlit ning see oli pikk ja töömahukas protsess.
Klassikaline ajastu • Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest • Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. • Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu • Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) • Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget.
Polykleitose ´´Odakandja´´ • U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia • Polykleitos on loonud kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanoniks • Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatilise arvutusega
Myron ´´Kettaheitja´´ • U 450 e.m.a Rooma marmorkoopia • Originaalkuju oli pronksist, kuid koopia on marmorist • Atleedi keha on pinges ja hämmastavalt paindlik. Kuju pole vastavuses kettaheitja tegelike liigutustega, vaid see on lühikokkuvõte tema liikumisest.
Pheidias ´´ Moirade figuurid Parthenoni idaviilult ´´ • U 438- 432 e.m.a • Ajahambast puretud kujudel on puudu mitte ainult pead ja käed, vaid ka rüüde voogavad voldid on siledaks muutunud
Praxiteles ´´Hermes väikese Dionysosega´´ • U 340 e.m.a • See kuju demonstreerib ilu, mis vanaaja kriitiku meelest on südantsoojendav – see peitub marmori säras, mis peaaegu, et kumab pinna alt
Lysippos ´´Kaapija´´ • U 330 e.m.a Rooma marmorkoopia • Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut
Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. • U 355- 330 e.m.a Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt. • Monumenti kaunistanud kolmest reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid.
Hellenistlik skulptuur • Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust • Usinalt kopeeriti vanemaid skulptuure, mis ise on hävinud või alles üles leidmata
Zeusi altar pergamonis • Lõik pergamoni altari friisist
Melose Aphrodete ehk Milo Venus • U 130- 120 e.m.a • Venuse keha proportsioonid – rind ja ülakeha ning pea – on klassikalised, kui täidlased, emalikud puusad, mis on längus ja kergelt õõtsuvas liikumises, on hellenistlikud.
Laokoon • Apollon saatis maod tapma Lakooni ja tema poegi, kuna ta oli Trooja hobust kahtlaseks kingituseks pidanud.