1 / 14

Paikuse valla lugu

Paikuse valla lugu. Ajaloolised vaatamisväärsused ja sündmused, mis toetavad turismi arengut Paikusel. Nime lugu. Paikuse vald asub Tori kihelkonna lõunaosas, sellega on liidetud osa Pärnu-Elisabethi kihelkonnast ja marginaalne osa Saarde kihelkonnast.

kohana
Download Presentation

Paikuse valla lugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Paikuse valla lugu Ajaloolised vaatamisväärsused ja sündmused, mis toetavad turismi arengut Paikusel

  2. Nime lugu • Paikuse vald asub Tori kihelkonna lõunaosas, sellega on liidetud osa Pärnu-Elisabethi kihelkonnast ja marginaalne osa Saarde kihelkonnast. • Nimi Paikuse on ajalooliselt seotud Paikuse/Taali mõisaga

  3. Sindi mõis • 30. sept. 1565 läänistas P. kuningas Sigismund August N. Ssintele valduse, millest sai Sindi mõis • Niclaus (Clawes) Ssinte (Szinte, Sinte, Synte) kerkis Pärnus esile peale orduaja lõppu, kui linn läks Poola-Leedu valdusesse. 1562 valiti ta Pärnu raadi, 1572-75 bürgermeister • 1565 29/30. aprilli öösel tungisid rootsi teenistusest välja astunud „mõisamehed“ Ssintelt pidusöömingu käigus varastatud võtmega sisse Rannaväravast ja vallutasid linna 6 nädalaks, Rootsi asevalitseja võeti (Audrus) kinni ja saadeti vangina Poolasse

  4. Kui venelased 1575 linna vallutasid, põgenes bürgermeister Kuramaale, Jam Zapolski rahuga jäi Pärnu aga Poolale. 15. augustil 1617 andsid Poola võimu esindajad Wolmer Fahrensbach ja Nicolay Sternschildt Pärnu kapitulatsiooniaktiga rootslastele, peale seda (1618) olevat Fahrensbach Sindi mõisa andnud küll Wilhelm de la Barre’le kuid kuningas Gustav Adolf laseb selle 1620. a. tagastada N. Ssinte pärijaile – tema 3 tütrele. Pärast nende ja nende abikaasade surma jääb 6 talust koosnev mõis kroonule R. kuningas annab selle 1659. a. Pärnu kindlustuste direktorile ülemleitnant Heinrich von Seulenbergile 1682-85 protsessib H. v. Seulenberg selle kasutamisõiguse üle oma poja ülemleitnant Johann von Seulenbergiga. Peale isa surma, 1688-90, jätkab viimane protsessi oma ema, Anna (sünd. Stael v. Holstein) vastu. 1697. aastal valdas mõisa juba lesestunud minija Brigitta von Seulenberg (sünd von Rehren), kelle kätte see jäi väh. 1709. aastani. Peale Põhjasõda 1718-21 vaidlevad selle pärimisõiguse üle juba von Rehrenid ja Stael von Holsteinid ja lõpuks jääb see kroonule. 1860 ostab selle kindralkonsul Christian Heinrich Wöhrmann, Sindi kalevivabriku omanik.

  5. Sindi mõisa pärand • Christian Heinrich Wöhrmann on S. mõisa tublisti arendanud • Sindi mõisa keskusele (ja lõpuks ka Sindi vabrikule ja linnale) lisaks on säilinud Pustuski karjamõisa hooned Seljametsal • Seljametsa muuseum/Sindi muuseum

  6. Taali (Paikuse) mõis • Rostocki ülikoolis õppinud tallinlane , 1558-61 ordu teenistuses olnud Heisse Vegesack kerkib Pärnus esile peale orduaja lõppu, kui linn läks Poola-Leedu valdusesse. • Rävalas 2 talu ja Uulu kõrtsi omanik valiti 1562. a. Pärnu raadi (1566-69 Pärnu bürgermeister) ja järgmisel või ülejärgmisel aastal reisis ta Stockholmi, et paluda kuningas Erik XIV käest lääniks mõisa, mis kuulus kunagise katoliikliku raehärra van Linthemi pärijatele. • Seda saamata, sai temast poolakate poolehoidja ja võimalik, et temalgi oli osa Pärnu hõivamises ja Rootsi asevalitseja kinnivõtmises. 1565. aastal andis Poola kuningas Vegesackile valduse – Paikuse (Paicus) ja Rütavere (Ritenorm) talud. Sellest valdusest moodustus 16. saj. lõpuks mõis keskusega Kõrsa (Karsen) ja Kuke (Kuck) külas praeguse Paikuse valla, Tori valla ja Sindi linna kokkupuutealal.

  7. 17. saj. alguses, kui lisaks Poola-Rootsi sõjast tingitud näljale ja katkule käis Pärnu käest kätte ja linna oli jäänud vaid, paarkümmend peret, panditi Kõrsa küla Hans Stahlile, kes 1609. aastal poolakate sissetungi järel valiti Pärnu Suure Gildi oldermanniks (samal aastal annetas eestlaste Jaani kirikule kuldkarika). Tema oli üks vähestest linna jäänud kaupmeestest, kuid lahkus peagi rüüstatud linnast nagu paljud teisedki. • 1617. aastast, kui Suure Gildi liikmeid oli Pärnus veel vaid 2, algas Rootsi aeg ja Pärnusse hakkasid saabuma uued inimesed. 1619. aastal on suguvõsatraditsiooni järgi (1869 peeti mõisa omamise 250. juubelit) ilmselt Kõrsa ja Kuke külad saanud Stahlide pärusvalduseks, kuid varsti pärast seda on Hans Stahl surnud. • 1622. aastal abiellus Stahli alaealist poega Conrathit kasvatav lesk Magdalena Hamburgist Pärnusse asunud kaupmehe Friedrich Niehauseniga. Ilmselt hakkasid nad Stahli esindajatena sisse nõudma nii Kõrsa küla (3 talu, põldu 1,5 adramaad) kui ka Stahli käes pandiks olnud Tammiste (praegune Metsaküla – tühi, põldu 0,5 adramaad, pant tagastati 1630. aastal) makse. 1624. aasta revisjoni järgi olid nad alusetult hõivanud ka Paikuse (Paist) küla, mis koosnes 2 väikesest talust (kokku 0,25 adramaad) ja sama suure Rütavere (Rittfer) küla. • Kui kaupmees Conrath Stahl (Staal) 1643. aastal Pärnu kodanikuks võeti, oli ta Paikuse pärusvaldaja ja pantis veel valdust Burtnieki kihelkonnas. 1647 valiti ta raeliikmeks ja 1657 Pärnu bürgermeistriks.

  8. Mõisa nimetati 17. sajandist järjekindlalt Paikuseks (Paixt), selles olid veel 19. sajandi teise pooleni eristatavad Kõrsa (Körsa) ja Kuke (Kukke) külad, millest viimane jäi kasvava Sindi vabrikuküla alla. 17. sajandi lõpus koosnes mõis 17 talust ja 7 sauniku- e. vabadikukohast. 18 sajandi esimesel poolel (?) põles mõisahoone aga maha ja uus keskus rajati mööda maanteed Tori poole. Seda hakkas rahvas omanike järgi (juba aadlitiitli omandanud Stael von Holsteinid) Taali mõisaks kutsuma. Ajast, mil uuele kihelkonnakirikule kohta otsiti, on 12.10.1837-24.01.1838 vahetatud kirju mõttega ehitada uus kirik Taali ehk Paikusele (zu Paixt). Lõpuks ehitati see Viljandi ehitusmeistri Passlacki poolt aastatel 1852-54 Torisse, Taali nimetati samal ajal (1853. aastal) ka ametlikult Staelenhofiks. Põlendmaa (Feuerland) karjamõis ja küla tekkisid pärast 1868. aasta tulekahju, kui põles maha Vahemetsa (Wahhemetz). Põlenud alale rajati 20 talu ja haritava maa suuruseks oli koguni 500 vakamaad.

  9. Reiu mõis • 1265 Reidesw • SO Liivimaa ordumeister Wolter v. Plettenberg otsustas 1520. aastal Uus-Pärnu linnasarase idapiiril asunud 6 taluga Reiu küla (Reide, Rede, Ryde) üleandmise ordulinnale, mis seda maahärralt juba ammu (“üle saja aasta”) oli taodelnud

  10. Linn ei mallatud ära oodata küla piiride väljaselgitamiseks ja valduse üleandmiseks ette nähtud 10-aastast viiteaega, vaid tõstis 1522. aasta Volmari maapäeval esile toimingute kiirendamise küsimuse • Arvatakse, et selle valduse linnale saamise taga oli 1519. aastal bürgermeistriks valitud Johann van Lynthem, kes Uus-Pärnule “tulekahju ja katku tagajärjel ning toidupuuduse tõttu” toibumiseks raskel ajal kasutas linnakogukonna huvides oma häid suhteid orduametnikega • Reiu mõis kinnitati linnale ka Rootsi kuninga Gustav Adolfi poolt ja püsis linnamõisana • Sindi-Lodja kõrtsi (Prahm Krug) ase ja selle esine plats, kus veel XX sajandil peeti traditsioonilist aastalaata (31. oktoobril)

  11. Vaskrääma mõisapark

More Related