Globaalprobleemid

1. Globaalprobleemid • http://www.hot.ee/rbio121/GLOBAALPROBLEEMID.doc • www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc • http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Globaalprobleemid • http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#rahvastik • www.bioneer.ee • http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/aid-472/Pr%C3%BCgi-ohustab-loomi • koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. KESKKONNA GLOBAALPROBLEEMID RAHVASTIKUPROBLEEMID ÖKOLOOGILINE KRIIS JÄÄTMEPROBLEEMID VEEKRIIS JA VEEKOGUDE REOSTAMINE OSOONIKIHI HÕRENEMINE HAPPEVIHMAD KLIIMA SOOJENEMINE = KASVUHOONEEFEKT KÕRBESTUMINE ENERGIAPROBLEEMID TAIME- JA LOOMALIIKIDE ARVU VÄHENEMINE Küsimused teemal Globaalprobleemid

3. Rahvastikuprobleemid • Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. • Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. • 2012. aastal arvatakse Maa elanike arv olevat 7 miljardit. • Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini.

4. Mida toob kaasa rahvastiku suurenemine? • Ühe suurenev surve ümbritsevale keskkonnale. • Puhta joogivee puudus: juba praegu reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal umbes 5 miljonit inimest, kellest enamik on alla 5 aasta vanused lapsed. • Toidupuudus ja näljahädad • Ülerahvastatus, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus • Loodusvarade ammendamine, sõjalised konfliktid

6. Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: • Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel • Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. Riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust .Metaani paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest.

7. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.

8. Kasvuhoonegaasid

9. Kasvuhoonegaasid

10. Jäätmeprobleemid • Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. • Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. • Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti

11. Jäätmeprobleemid Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid abinõusid: • takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega • prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, • eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks, • prügilale on vaja ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed

12. Prügi mõju loomadele • Klaasikillud võivad loomale väga ohtlikud olla, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. • Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. • Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. • Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad • ....jne

13. Videod teemal “Prügi” • http://www.youtube.com/watch?v=_j-l8TrKGEg&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=Sdq3K2JAIhg

14. Osoonikiht hõreneb • Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ning tööstuse ja autode heitgaasid • Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu, tekitada kõigil elusorganismidel ohtlikke haigusi.

15. Veekriis ja veekogude reostumine • Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. • Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. • Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.

16. Veekriis ja veekogude reostumine • Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. • Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Kuidas kasutada vett säästlikult? http://9011762.la01.neti.ee/jookraanivett.eu/kampaania/

17. KÕRBESTUMINE • Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. • Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast • Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas • Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel .

18. Araali mere pindala vähenemine 1920.aastatel otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed Amudarja ja Sõrdarja kõrbe niisutamiseks kõrvale juhtida. Araali mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega.

19. Happevihmad • Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos sademetega langevad happepiisad alla, sattudes nõnda veekogudesse, maapinnale ja taimedele. • Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. • Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni

20. Happevihmade teke Happevihmade tagajärjed

21. Energiaprobleemid • Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. • Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. • Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. • Jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine, tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega.

22. Küsimused teemal Globaalprobleemid: • Nimeta vähemalt 7 keskkonna globaalprobleemi! • Miks neid nimetatakse globaalseteks keskkonnaprobleemideks? • Vali kolm sinu arvates kõige tähtsamat keskkonnaprobleemi ning • Selgita probleemi tekkepõhjusi, • Loetle keskkonnaprobleemi tagajärgi, • Nimeta võimalikud tegevused selle probleemi lahendamiseks!