Globaalprobleemid

1. Globaalprobleemid Keskkonna- ja sotsiaalprobleemidInimõigused

2. Globaalprobleemide mõiste, jagunemine • Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. • Globaalprobleemid jagunevad: • keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms. • sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus, uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile ja haridusele jms.

3. globaalprobleemid - tuumakatastroof • Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas. • Tšernobõli tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo rängim. • 2011.a. märtsis Jaapanit tabanud tsunamis toimus plahvatus Fukushima tuumajaamas.

4. Keskkonnaalased globaalprobleemid • Keskkonna saastumine – CO2 osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine • Globaalse soojenemise põhjused:fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste (CO2), metsade vähenemine, kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel; • Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine.

5. keskkonnaalased globaalprobleemid • Happevihmad • Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastik oksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. • Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. • Veekaitseküsimused – puhta joogivee nappus, maailmamere, Läänemere olukord • ÜRO kuulutas 2002. aasta lõpul ligipääsu puhtale joogiveele ametlikult inimõiguseks.

6. keskkonnaalased globaalprobleemidkeskkonnapoliitika • loodusvarade otsalõppemine • jäätmeprobleem • Kalavarude ja metsamaa vähenemine • Taime- ja loomaliikide väljasuremine • Globaalne keskkonnapoliitika • Kyoto protokoll – 1997.a. sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuseks vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990.a. tasemeni. • ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009a. Tunnistati vajadust takistada globaalse temperatuuri keskmist üle 2 kraadi C ja vähendada selleks süsihappegaasi õhkupaiskamist.

7. Rahvastiku- ja sotsiaalsed globaalprobleemid • Demograafiline plahvatus arengumaades rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu • Linnastumine • Vaesus, nälg • Terrorism • Inimõiguste rikkumine • Elundikaubandus • Uimastite levik • Inimkaubandus inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele

8. Inimõigused • Inimõiguste universaalsus - nad puudutavad ühteviisi kõiki inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usutunnistusest. Tähtsamad inimõigusi käsitlevad dokumendidon: • ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon 1950 • Euroopa sotsiaalharta 1961 • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) Inimõiguste küsimustega tegelevad: • Euroopa Inimõiguste Komisjon (1954) Euroopa Nõukogu juures • Euroopa Inimõiguste Kohus (1959)

9. Inimõigused • Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: • 1) põhiõigused ehk universaalsed õigused (üldised) õigused; • 2) poliitilised õigused; • 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; • 4) kultuurilised õigused

10. Põhiõigused ja poliitilised õigused • Põhiõigused on: • õigus elule; • õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; • õigus korrakohasele õigusemõistmisele; • õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest; • õigus perekonnale ja eraelule. • Poliitilised õigused on: • õigus rahvusele ja kodakondsusele; • usu- ja mõttevabadus; • sõnavabadus; • liikumisvabadus; • õigus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; • hääleõigus

11. Sotsiaalsed ja majanduslikud ning kultuurilised õigused Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused on: • õigus tööle ja puhkusele; • õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; • õigus inimväärsele elatustasemele; • õigus sotsiaalsele kindlustatusele; • õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on: • õigus haridusele ja kultuurile; • õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; • õigus teabele.

12. Kodaniku õigused ja kohustused Eesti Vabariigis • NB! Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduse II ptk. • Kodaniku õigused on eeskätt õigusedriigi ja seaduse kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus: • hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks • kuuluda erakondadesse • kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane • kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. • ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Kodanikul on kohustus: • alluda põhiseaduslikule korrale • võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat • hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest • säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.