Südame äkksurm meestel

1. Südame äkksurm meestel

2. Arstile ei saa miski olla liiga püha ja ta ei kummarda millegi ees peale surma... Mika Waltari SINUHE, egiptlane Tõlkinud Piret SaluriKirjastus Varrak 2009, lk 40

3. Surma 2 olekut • -kliiniline surm – südametegevus ja hingamine lakkab • see protsess on reversiibelne • (kestab täiskasvanul 5-6 min., lapsel 7-8 min., hüpotermia – aeg pikeneb) • -bioloogiline surm – püsiv raku häving hapnikupuuduse tagajärjel - see protsess on finaalne V.Negovsky, Resucitation, 29, 1995, 169-176

4. Südame äkksurm tekib • isikutel, kedaennefataalsetsündmust on peetudterveks • isikutel, kellelvarem on diagnoositudsüdamehaigust (missüdameäkksurma eel on stabiilsesseisundis)

5. Herodotus (Ἡρόδοτος Ἁλικαρνᾱσσεύς Hēródotos Halikarnāsseús) Kreeka ajaloolane V saj.E.K.( 484 E.K –425 E.K.)

6. Maratoni lahingupaik Kreeka –Pärsia sõjas 490.a.E.Kr.

7. Faalanks –Antiik-Kreeka lahingukord

8. Pärsia sõdurid (Dareios I ajal)

9. “Me võitsime!” Νενικήκαμεν "Nenikekamen" Pheidippides 530-490 a. E.Kr. – Ateena sõjamees-heerold

10. Maratonijooks 1896 .a. Olümpiamängudel Ateenas ja tänapäeval

11. “Me võitsime!” Νενικήκαμεν • 24 tunni jooksul maratoni jooksu järgne südame äkksurm 1:50 000 Seda peetakse väikeseks riskiks, millele ei anna garantiid südame haiguse skriiningu programmid. • 2006.aastal uuring (troponiin, Ehho) 60 asjaarmastajal maratonijooksjal näitas, et alla 35 miili nädalas treeninutel oluliselt suurem südamelihase muutus võrreldes nendega, kellel treenitus üle 45 miili nädalas (neil patoloogiat polnud) • 2007.a., Ryan Shay, 28 aastane pikamaajooksja suri pärast kollabeerumist maratonijooksul – põhjuseks südamerike

12. Sportlaste äkksurm • Äkksurm sportlasel võistluse ajal on isiklik tragöödia ja spordi kui tervise iroonia, olles raske emotsionaalne häire kogu meeskonna liikmetele, pealtvaatajatele ja üleriigiliselt masendav sündmus • Sporti ja füüsilist koormust on peetud kaitseks haiguste ja surma vastu. Miks siis peab surema parimate füüsiliste näitajatega atleet noores eas?

13. Sportlase äkksurma põhjused • 1980 ...2006 aastal, 1866 sportlase äkksurma 38 erineval spordialal • 56% neist äkksurmadest oli põhjustatud kardiovaskulaarsetest haigustest, kuid 22% suri trauma ja 3% südame otsesest põrutusest • Sagedaseim südame veresoonkonna haigus äkksurma põhjusena oli 30% hüpertroofiline kardiomüopaatia ja 17% kaasasündinud südame pärgarterite anomaalia

14. Füüsiline koormus • tõstab- eriti lühiaegsena, • südame löögisagedust; • südame kontraktiilsust ja • suurendab südame löögimahtu ja hapniku omastamist • Hulgalised uuringud on tõestanud, et regulaarne harjutamine omab tervisele kasu: • parandades lipiidide profiili, • hoides kehakaalu, • vähendades 2 tüüpi diabeedi ohtu, insuliini resistentsuse parandamisega, • üldist südamehaiguste riski vähendades, • kaasaarvatud südamelihase infarkti ära hoides, südamepuudulikkust ja südamesurma põhjusi langetades.

15. Füüsiline koormus • Regulaarne treening (dünaamiline, aeroobne )või isomeetriline sport (staatiline, jõuline) suurendab südame massi ja dimensioone , põhjustades atleetidel strukturaalseid muutusi • See füsioloogiline hüpertroofia süstemaatlise atleetilise treeninguga tekitab “atleedi südame” (“sportlase südame”)

16. Füüsiline koormus • 15%treenivatel sportlastel vasaku vatsake õõne laienemine • Korduv EhhoKG 20% pensionil sportlastel näitab pöördumatuid vasaku vatsakese dilatasioone • Ventrikulaarne remodelleerumine – rütmihäirete teke – äkksurm...

17. Veel südameäkksurma ennustavaid asjaolusid noortel inimestel • Füüsilise koormuse jooksul tekkivad põhjuseta teadvuse kaod tervel inimesel ( kahtlus -südame haigusele?) • Südame äkksurmade perekondlik anamnees – eriti surm alla 50 aastaste perekonnaliikmetel

18. Hüpertroofiline kardiomüopaatia • Intensiivne treening võistlusspordiks – • võib ületada südame füsioloogilised võimalused, • soodustab hüpertroofilise kardiomüopaatia teket • koos elektrolüütide tasakaalu häirega, • veremahu ja hüdratatsiooni taseme muutusega, • sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse prevaleerumisega – • loob tingimused letaalse arütmia tekkeks

19. Kaasasündinud anomaaliad • Kaasasündinud koronaararterite ja kopsuarterite muutused • Harva äkksurm südame lihassillast (“bridging”) koronaararterite peal – lihasspasmist müokardi isheemia – äkksurm vatsakeste virvendusest • Marfan’i sündroom - sagedaseim tüsistus – äkksurm üleneva aordi dissektsioonist • Arütmogeenne parema vatsakese düsplaasia - äkksurm vatsakeste virvendusest

20. WPW, Brugada ja pikenenud QT sündroomid • Põhjustavad äkksurma koormusel või ka rahuolekus • (WPW – sagedaseim tüsistus äkiline kodade virvendus sellele äkilise vatsakeste vastusena ja äkksurmaga • VT ja VF sageli Brugada sündroomiga , eriti palaviku puhul, kokaiini ja mõnede ravimite puhul • Pikk QT sündroom koormusel, emotsionaalse stressi, ka põhjuseta – äkksurm vatsakeste virvendusest

21. Müokardiit • Müokardi põletikuline infiltratsioon – sageli üldise põletiku foonil - rütmihäire – äkksurm • Müokardiidi tagajärjel – dilatatiivne kardiomüopaatia – kardiaalse funktsiooni langus, lisandub väikeste veresoonte isheemia alanenud regionaalsest perfusioonist – on ventrikulaarsete rütmihäirete substraat - äkksurm

22. Südamehaigus hüpertensioonist Võimalikud hüpertensiooni komplikatsioonid • Stenokardia • Arütmiad • Südame atakk (äge infarkt) • Südame puudulikkus • Insult • Äkksurm • Victor RG, Kaplan NM. Systemic hypertension: mechanisms and diagnosis. In: Libby P, Bonow RO, Mann DL, Zipes DP, eds. Braunwald's Heart Disease: A Textbook of Cardiovascular Medicine. 8th ed. Philadelphia, Pa; Saunders Elsevier; 2007: chap 40.

23. Kas südame äkksurma noortel saab ära hoida? • Suure riski puhul tuleb võistlusspordist loobuda. Samas tuleb alustada võimaliku põhjustava haiguse medikamentoosse või kirurgilise raviga • Hüpertroofilise kardiomüopaatia ravi, vajadusel kardioverteri implanteerimine

24. Südameäkksurma esinemissagedus • 600 000 inimesest, kes haigestub aastas USA territooriumil ÄMI, sureb 50% esimese tunni jooksul SÄS tõttu • USA - 350 000 SÄS aastas • Neist elustatud = elus 20 000 inimest Neist elus ilma defektita = 10 000 inimest • Tamperes 620 meest aastas ÄMI, neist SÄS 1.t.-110 (17.7%) 122 naist aastas ÄMI, neist SÄS 1.t.-11 (9,0%) • Helsingis 730 meest aastas ÄMI, neist SÄS 1.t.-159 (21,7%) 160naist aastas ÄMI, neist SÄS 1.-21 (13,1%) (arvud 100 000 elaniku kohta)

25. Reykjaviki uuring haiglavälise südameäkksurma riskidest

26. Suitsetamine (sigarettide, sigarite, piibu suitsetamine, muu tubaka pruukimine) • Pole ühtegi ettekäänet – tervisele kahjulik tegevus, kahjustades praktiliselt igat elundit. • Põhjustab kopsuhaigusi, südamehaigusi, veresoonte haigusi, halvatusi, katarakti, pahaloomulisi kasvajaid

27. Alkohol • Meestel on (Venemaal )3 põhilist surma põhjust • alkoholiga seotud õnnetused ja vägivald • alkoholi mürgistus • äge isheemiatõbi (mitte infarkt) – seos alkoholimürgistusega • 15-54 eluaastal on alkohol 52 % surma otseseks põhjuseks(59% meestel ja 33 % naistel) ja 55-74 naastastel 18% ( 22% meestel ja 12% naistel) • Alcohol and cause-specific mortality in Russia: a retrospective case—control study of 48 557 adult deathsD.Zaridze ,P. Brennan, J. Boreham, A.Boroda ,R. Karpov , A. Lazarev, I.Konobeevskaya, V. Igitov, T. Terechova, P.Boffetta ,R.PetoThe Lancet, Volume 373, p. 2201 - 2214, 27 June 2009 • Uuringud Eestis ... Alcool quale fattore di riscio per la morte coronarica improvvisa(Alcohol as the risk factor in sudden coronarydeath) E.Jôeste, A.Mesikepp Preventione Cardiovasculare pp.45Organe dell’associazione di Prevenzione Cardiovascolare (Italy) Ottober 1993, N07, p.4-5

28. Alcool quale fattore di riscio per la morte coronarica improvvisa(Alcohol as the risk factor in sudden coronarydeath)E.Jôeste, A.Mesikepp

29. Äkksurm kokaiinist ja anaboolsetest steroididest • Äge koronaarsündroom – kokaiini ja anaboolsete hormoonide tarvitajatel. • Südamelihase massi suurendamine, hüpertensioon, hüperagregatsioon, tromboos) • 3% koronaaräkksurmadest Hispaanias seotud kokaiiniga (Eur Heart Journal... Sama kogu Euroopas)

30. Ilus Helena ja Paris

31. Meeste äkksurm seksi ajal? • Sugulise aktiivsusega ajal mees kulutatab energiat (4-6 metaboolset ekvivalenti) samapalju kui golfimängimisega või aednikutööga, risk ägedaks koronaarsündroomiks pole kõrge • 858 infarktihaige mehe uurimisel • 9% - 24 t.enne haigust vahekorras • 3% - 2 t. enne. • 0,9% meestel infarkt algas seksi ajal • Seksuaalne aktiivsus omab protektiivset toimet koronaarhaigusele, uuringud Holter monitoriga ja võrdlused koormus EKG – südameisheemiatõve haigetel

32. Viagra ja äkksurm? • Sildenafiil (Viagra) - tugev vasodilataator • Sildenafiil koos nitrititega • etteaimatult suur vererõhu langus • ventrikulaarse tahhükardia teke ?(katsed merisigadega) • arütmogeenne toime pole selge • Erektiilse düsfunktiooni (Viagra tarvitajad) põdejatel koronaarhaigus, diabeet jms

33. Pikaajalised riskifaktorid (südameäkksurm risk 8...10 aasta jooksul) • Eelnev südame seiskus (taastatud elule); • Eelnev südamelihase infarkt; • Hüpertrofeerunud, laienenud ja paksenenud südame lihas; • Vasaku vatsakese alanenud funktsioon pumbana (väljutusfraktsioon alla 40%); • Sümptomaatiline või asümptomatiline vatsakeste tahhükardia (üle 100 löögi minutis)ja rütmi ebakorrapärasus

34. Koronaararteri spasm – südame äkksurma põhjustajana • Soodustavad suitsetamine, kõrge vererõhk, lipiidide ainevahetuse häired • Vallandada võib: • Alkohol • Emotsionaalne stress • Külma toime • Medikamendid (vasokonstriktorid) • Stimuleerivad ained- eriti amfetamiinid ja kokaiin

35. Meestel südameäkksurm sagedasem kui naistel? Meestel on relatiivselt suurem risk elu jooksul südameäkksurma saada kui naistel 40 aastastel ja vanematel meestel 1: 8 (12,8%) SÄS risk samaealisel naistel 3 x vähem – 1:24 (4%) Võrreldav kopsuvähi riskiga - 1: 12 meestel ja jämesoole vähi riskiga – 1:16 (naistel mõlema haiguse risk 1:17) Dr. Donald Lloyd-Jones, lead author of the study 15.11.2009 at the annual meeting of the American Heart Association, in Orlando, Fla. "These are diseases we think heavily about the consequences and certainly screen people."

36. Tervist meestele!