Uurimismeetodid psühholoogias, eetikaprobleemid

1. Uurimismeetodid psühholoogias, eetikaprobleemid Eva Palk

2. Teaduslik uurimismeetod • Probleemi püstitamine, uurimisküsimuse sõnastamine • Taustinformatsiooni kogumine • Hüpoteesi sõnastamine ehk oletatav vastus püstitatud probleemile, uurimisküsimusele • Hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid • Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine

3. Muutuja Muutuja • Tegur, mille mõju uuritakse • Statistilises analüüsis klassifitseeritakse tunnused (muutujad) sõltumatuteks ja sõltuvateks. • Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse. Sõltumatu muutuja see, mille mõju mõõdetakse. • Üks ja sama muutuja võib ühes uuringus olla sõltuv ja teises sõltumatu. Muutuja sõltuvus ei tulene otseselt muutuja omadustest.

4. Teaduslik uurimismeetod • Moodusta üks uurimisküsimus psühholoogia õppimise või teadmiste kohta kasutades sõnastuses mõlemaid muutujaid. • Püstita oma uurimisküsimusele toetudes üks hüpotees.

5. Uurimismeetodid psühholoogias • kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; • korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); • http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/lineaarne_korrelatsioon_korrelatsioonivli.html • eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). • Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid

6. Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs • Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne psüühikahäirega inimest • Küsimuseks jääb, et kuivõrd on antud indiviid tüüpiline, et teha üldistusi. Phineas Gage juhtum

7. Uurimismeetodid. Vaatlus • Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. • Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel. • Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

8. Vaatlus • Introspektsioon e enesevaatlus, • Ekstrospektsioon e. teiste inimeste vaatlus. • Kasutatakse tehnilisi abivahendeid: filmimine, helisalvestus, mõõtevahendid. Varjatuks jäävad subjektiivsed faktorid: tunded, mõtted, kujutlused

9. Uurimismeetodid. Vaatlus • VAATLUS e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale • Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega.

10. Vaatlus 1. Vaatleja sekkumise alusel vaatlusalusessesituatsiooni: VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus ( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses. VAATLEJA SEKKUMISETA • Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm

11. Uurimismeetodid. Vaatlus • Laboratoorne vaatlus • Naturalistlik vaatlus • Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas? • Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk • Miks? Kuidas? Mille pärast?

12. Uurimismeetodid. Vaatlus • 2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL • registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). • Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile. • registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.

13. Uurimismeetodid. Vaatlus • Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. • Seda võib väljendada • vaatlustevahelise korrelatsioonina hea uuringu korral suurem kui 0.70; • nõustumise protsendina(nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.

14. Uurimismeetodid. Vaatlus • Vaatlusmeetodi eelised • Kasulikud uuringu varases staadiumis kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) • paindlikud, odavad • ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat käitumist • võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust • Vaatlusmeetodi puudused • pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid • pole kerge korrata

15. Uurimismeetodid. Vaatlus • Raske on säilitada objektiivsust, kirjeldavat iseloomu • loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism • uurija eelarvamuste, hoiakute, suhtumiste mõju • Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult. • Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust • harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse,

16. Vaatlus • teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures) • käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi. (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne).

17. http://www.youthblog.org/2009/01/authentic-teenager-bedroom.htmlhttp://www.youthblog.org/2009/01/authentic-teenager-bedroom.html

18. http://www.gautierusa.com/page/p-144/art_id-/gautier-contemporary-furniture-your-children.html&univers_id=3http://www.gautierusa.com/page/p-144/art_id-/gautier-contemporary-furniture-your-children.html&univers_id=3

19. Uurimismeetodid. Küsitlus • Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. • Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. • Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.

20. Küsitlus • Valim peab olema esinduslik ja piisavalt suur • Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.) • Pikaajalised küsitlused( longitudinal ehk LONGITUUD)),lühiajalised • läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms), • trendi e ennustuslikud uurimused

21. Uurimismeetodid. Küsitlus • Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. • Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks • Ei tohiks olla liiga pikk • Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine

22. Küsitlus • Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega • Näiteks: rahulolu • 6. Hinnangute leht • Näiteks: • Hea 1-------2---------3---------4-------5Halb • Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu • Intervjuu

23. Uurimismeetodid. Testid • Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi • Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast. • Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi. • Ei selgitata uusi seaduspärasusi

24. Uurimismeetodid. Testid • Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvus teatud kategooriasse. • Nt võimekus- ja isiksusetestid. • Võrreldakse inimeste intelligentsi või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.

25. Testid • Isiksusetestid jaotatakse: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud • temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid • Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 • Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid.

26. Nõuded psühholoogia testidele • Teaduslik psühholoogia test peab olema: • 1. VALIIDNE – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud • 2. RELIABIILNE (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires • püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad • 3. NORMEERITUD – testi normid peavad olema loodud • 4. KORDAMINE peab olema võimalik • 5. STANDARDISEERITUD võimaldama kasutamist • erinevates kultuurides

27. Nõuded psühholoogia testidele • TESTI NORMEERIMINE • Väljavõtu kogum peab olema • representatiivne (esinduslik) • Näiteks: testi tulemused sõltuvad vanusest ja haridusest haridus vanus (aastad) 25-30 31-35 36-40 41-45 46-50 --------------------------------------------------------------------------- Algharidus 33,3 33,3 Keskharidus 33,3 Kõrgharidus 33,3

28. Nõuded psühholoogia testidele • Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistuse saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne T. Saksakulm

29. Nõude testi kasutajale • (esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt) • Kvalifikatsiooni tase A – PhD (psühholoogia või pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent • Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogia või pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent • Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseks spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimiseks litsentsi saanud inimene

30. Testide liigid: • Saavutustestid Näiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest, ärioskuste test jne • Intelligentsustestid Näiteks: Wechsler Adult Intelligence Scale • 6 verbaalset alltesti • 5 tegevusel põhinevat alltesti • Erivõimete testid Näiteks: sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/opidisain/ptk1/127_ppimisviisi_test.html http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10571

31. Korrelatiivsed uurimused • Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. • Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. • Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid.

32. Korrelatiivsed uurimused • Positiivne ja negatiivne korrelatsioon • Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste, seose olemasolu kahe nähtuse vahel • Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0

33. Eksperimendid • Sir William Hamilton • George Miller( 7+-2 reegel) • Ernst Weber, Alfred Wilhelm Volkmann- eristusvõime, eristuslävi • Gustav Theodor Fechner- fechneri seadus : mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Näitas, et füüsiliste ja vaimsete seaduste vahel esineb kindel seaduspärasus

34. Eksperimendid • Wilhelm Maximilian Wundt- 1879 maailma eimene psühholoogialaboratoorium. • Emil Kraepelin • Eksperimentaalpsühholoogia rajajad. • Laboratoorne eksperiment • Loomulik eksperiment- tavapärases keskkonnas, katseisik ei tea

35. Eksperimentide mudelid • Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) • Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari, Linda, Getter • B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin, Kristiina, Eino • Mõõtmine---------------Tulemus • Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus Mõjutuse lõpp Mõjutamine

36. Eksperimendid • Põhjuslike seoste leidmiseks. • Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. • Juhised ja instruktsioonid, • Korratavad

37. Eksperimendid • Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. • Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. • Aset leidvat efekti või muutustnim sõltuvaks muutujaks. • Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad • Kontrollrühm, katserühm • Kas saab aga alati kõikjale üldistada? Või kehtib ainult teatud olukorras?

38. Eetika • Probleeme, millega uurimistöös arvestada: • EETILISED PROBLEEMID • Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline • TÜ Eetikakeskus • “... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” • http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60 • http://www.eetika.ee/ ’.

39. Eetika • Eetilisi probleeme • 7-8% katseid tehakse loomadega • Kasutatakse elektrilööke • Inimestega manipuleerimine, nende provotseerimine katsesituatsioonis • Stanley Milgrami katsed autoriteedi nõuete ja südametunnistuse vastuolu uurimiseks R. Cialdini “Mõjustamise psühholoogia” http://www.lucifereffect.com/ http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6BFDDCFF36840921C22573610045AFEA

40. Eetika • Üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse; • füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine • konfidentsiaalsusnõuee privaatsus • informeeritud nõusolek (informed consent). • mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske • Uuringus osalemise vabatahtlikkus, loobumisõigus • tagasiside

41. Eetika • Eetikakomiteed Eestis: • Eesti Bioeetika Nõukogu • Eesti Arstide Liidu eetikakomitee • Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee • Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee • Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee • Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee • Eesti Geenivaramu eetikakomitee • TÜ inimuuringute eetika komitee • http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee

42. Eetika • Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded www.epl.org.ee Näiteks: • 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. • 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.

43. Eetika • 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. • 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. • a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse; • b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.

44. "AJU ON ELUND, MILLEGA ME MÕTLEME, ET ME MÕTLEME."(Ambrose Burce)

45. Kasutatud allikad • T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003 • Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus.2002 • http://www.eetika.ee/ • J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. • Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia töövihik.Koolibri, 2004. • http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html • http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/opidisain/ptk1/127_ppimisviisi_test.html • http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10571