Liis Mardi VIIPEKEELSETE KURTIDE HINNANG ÜHISKONDA KAASATUSELE 31.10.2007

1. Liis Mardi VIIPEKEELSETE KURTIDE HINNANG ÜHISKONDA KAASATUSELE 31.10.2007

2. 2007.a juunis Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö tulemuste tutvustus. • Töö eesmärk: • Anda viipekeelsete kurtide arvamusel põhinev ülevaade nende olukorra kohta ühiskonnas. • Pakkuda abimaterjali kurdi inimese õpetajale, lapsevanemale, kaaslasele.

3. Uurimuse meetod ja valim • Meetod: • Lahtiste küsimustega ankeetküsitlus. • Valim: • Uurimuses osales 18 kaasasündinud või varases lapseeas omandatud kuulmispuudega inimest- 13 naist ja 5 meest vanuses 18-63. • Viipekeele kasutamine esmase suhtlusvahendina.

4. Uurimuse ülesanded I: • Selgitada, millisena tajuvad kurdid ühiskonnapoolset tähelepanu ja suhtumist ning kuuljatepoolseid väärarvamusi. • Kus ilmneb ebavõrdsus. • Sõnastada probleemid, mis kurtide endi arvates vajavad lahendamist ühiskonna tasandil. • Kajastada kuulmispuudega inimeste arvamusi ning hoiakuid kurt- või kuulja olemise kohta

5. Uurimuse ülesanded II: • Tuua välja umbes viimase kümne kuni kahekümne aasta jooksul toimunud muutused, mis on mõjutanud kuulmispuudega inimeste elu. • Kajastada kuulmispuudega inimeste hoiakuid ja arvamusi seoses informatsiooni kättesaadavusega. • Koostada loetelu ettepanekutest ja soovitustest, mis võiks mõjuda positiivselt kuulmispuudega inimeste kaasatusele ühiskonda.

6. Uurimustulemused I • Suhtumine kuulmispuudega inimestesse on ühiskonnas aja jooksul muutunud paremaks. On hea, et rohkem kuuljaid oskab viipekeelt ning on kurtidele suunatud soodustusi firmadelt. • Seoses viipekeele võrdsustamisega eesti keelega loodetakse, et tulevikus on tõlke nõudmine tööandjalt, ametiasutuses, aga ka teistes situatsioonides enam õigustatud; tugevneb kurtide identiteet. • Viipekeeletõlke on vähe, mistõttu paljudele ei ole tõlgi teenus kättesaadav. Kõige sagedamini vajatakse tõlki notari juures, lepingute sõlmimisel, koosolekutel, õppesituatsioonis ning arsti juures. • Viipekeeletõlkide vähesust tajutakse probleemina, mis tuleb lahendada.

7. Uurimustulemused II • Kõrgelt hinnatakse kogukondlikku ning ühist tegevust vaba aja veetmisel. • Enamiku vastajate suhtlusringkonna moodustavad pigem kuulmispuudega inimesed, kellega suheldakse aktiivselt MSNi, veebikaamera, e-posti, faksi ning SMSi teel. • Kurtide ja kuuljate kultuuris on olulisi erinevusi, millega tuleb omavahel suheldes arvestada. • Arusaamatusi kuuljatega tekitavad kuulmispuudega inimesele olukorrad, kus kuulja ei arvesta elementaarsete suhtlusreeglitega. Ekslikult arvavad kuuljad, et kuulmispuudega inimene on tumm, ka samastatakse kurtust vaimupuudega. Kurt kuuleb, kui talle kõrva karjuda • Pooled vastanutest ei taha olla kuuljad: Pole kunagi mõelnud (et võiks) olla kuulja...pole võimalik. Siiski oleks kuuljana maailm avatum. Ei olegi parem (olla kurt); saaks parema töö, kergem oleks õppida (kuuljana).

8. Uurimustulemused III • Tehnoloogia areng on paremaks muutnud suhtlemisvõimalused ning ligipääsetavuse informatsioonile. Televisioonis on rohkem subtiitritega saateid, eetris on tõlkega uudised. • Tajutakse infosulgu ning sellest tulenevalt ebavõrdsust. Välja langeb kogu kõneline informatsioon, näiteks raadio meediakanalina. • Tööandjad eelistavad kuuljaid, nad kahtlevad kurtide võimetes ja oskustes. Tajutakse ebavõrdsust. • Kasutatavatest abivahenditest, on kõige populaarsemad vibroäratuskell ning uksealarm, üldiselt arvatakse, et kuuldeaparaadi kasutamine ei anna kurdi puhul efekti, kuid selle kasutamine on inimese isiklik valik. Eriti vist pole mõtet kasutada kuuldeaparaati, sest muud võimalused suhtlemiseks on head.

9. Ettepanekud I • Õppeasutustes peaks töötama lepingulised tõlgid. • Avalikes kohtades võiks olla rohkem kirjalikku informatsiooni elektroonilistel tabloodel. • Viipekeeletõlk uudistes peaks olema täisekraanil. • Avalikkust, eriti aga tööandjaid tuleb teavitada kuulmispuudega inimeste võimetest, korraldada teabeüritusi ning koolitusi, aga ka ühisüritusi kuuljatega. • Teenindav personal võiks osata sõrmendada ja viisakusviipeid ning olla teadlikud kurdi inimesega vajalikest suhtlusreeglitest.

10. Ettepanekud II • Tööle asudes võiks kuulmispuudega inimest vajadusel saata teatud aja jooksul viipekeelt valdav tugiisik. • Kuulmispuudega inimestega võiks tegeleda mõni kurtidega lähedalt kokkupuutuv või kuulmispuudega spetsialist (psühholoog, nõustaja). Sedasi ei pea kurt inimene oma väga isiklikele probleemidele otsima lahendust tõlgi vahendusel.

11. kuulamast! Kuivõrd läbilöögivõimeline on (kurt) inimene ühiskonnas, sõltub temast endast- ettevõtlikkusest ja tahtest!