1 / 28

Eesti rahvalaul

Eesti rahvalaul. Reet Jürima 2011. Eesti rahvalaul. Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve suuliselt edasi antud Puudub üks kindel autor Suur osa rahvaloomingust on säilinud seetõttu, et rahvaluulet ja -laule on kogutud ja üles kirjutatud

lorie
Download Presentation

Eesti rahvalaul

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti rahvalaul Reet Jürima 2011

  2. Eesti rahvalaul • Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve suuliselt edasi antud • Puudub üks kindel autor • Suur osa rahvaloomingust on säilinud seetõttu, et rahvaluulet ja -laule on kogutud ja üles kirjutatud • Rahvaloomingu kogu asub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis

  3. Eesti rahvalaul • Tänu lauludele saame teada, kuidas meie esivanemad elasid ja töötasid, millest mõtlesid ja unistasid • Jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks

  4. Regivärsiline rahvalaul • Kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel • Tunnused: • Väga oluline osa tekstil • Koosneb värssidest, mis jagunevad 8-silbilisteks värsiridadeks

  5. Regivärsiline rahvalaul • Regivärsile on iseloomulik algriim, kus ühes värsireas algavad sõnad ühe algustähega. Näit. õitse, õitse, õiekene • Kasutatakse mõttekordusi Näit. õitse, õitse, õiekene, kasva, kasva, kaunikene

  6. Regivärsiline rahvalaul • Viisid on lihtsad ja väikese ulatusega • Ühe- või kaherealine viis. Üherealises kordavad järellauljad eeslaulja viisi ja sõnu täpselt järgi Kaherealises aga kordavad järellauljad küll sõnu, aga viis on erinev • Lauljad olid tavaliselt naised

  7. Regivärsiline rahvalaul • Eeslaulja laulab ees ja järellauljad (koor) kordavad • Lõuna-Eestis lauldi värsirea lõppu ka refräänsõnad: kaske, marti, jaaniko • Lauldi pillisaateta • Lauldi ühehäälselt • Mitmehäälselt lauldi vaid Setumaal

  8. Regilaulu liigid • Regilaulu teket on mõjutanud: • iidsed itkud (nutulaulud), mida lauldi leina ja lahkumineku puhul • karjasehuiked • loitsud (lausumissõnad), millega väljendati mingit soovi või palvet Greip - Vihma Loits - YouTube

  9. Regilaulu liigid • Töölaulud aitasid toetada ühistöö liigutuste rütmi • Tavandilaulud on seotud mitmete perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega • Kiigelaulud – lauldi külakiigel, laulu rütm jäljendab kiikumise rütmi

  10. Regilaulu liigid • Hällilaulud – lauldi lapse uinutamiseks • Naljalaulud- naerdi nii iseenda kui ka kaaslaste üle, jutustati kas väljamõeldud või tõestisündinud lõbusatest juhtumistest • Mängulaulud, mida lauldi mängude saateks Kuula YouTube - Oort - Öised Orjad (music video)

  11. Uuem rahvalaul • Tekkis 18.saj lõpul • Lauludes oli juttu 19.saj-l toimunud suurtest muudatustest Eestimaa ühiskondlikus elus (pahameel mõisnike ja kirikuisade ülemvõimu ning sõdade vastu) • Lauldi põhiliselt vabal ajal ja meelelahutuseks

  12. Uuema rahvalaulu põhitunnused • Tekst jaguneb salmidesse, millede vahel on refrään (korduv osa laulus) • Kasutatakse lõppriimi (omavahel riimuvad värsiridade viimased sõnad: Poisid, miks te pill ei hüüa, mina tahan tantsu lüüa.

  13. Uuema rahvalaulu põhitunnused • Viis on suurema ulatusega • Meloodia ei liigu ainult järjest, vaid kasutatud on ka hüppeid • Kasutatud on mitmekesisemaid rütme • Laule esitatakse koos või üksi • Lauldi ka mitmehäälselt • Laule saadeti pillisaatega (viiul, lõõtspill, torupill)

  14. Uuema rahvalaulu põhitunnused • Laule esitasid ka mehed (sõjalaulud jt) • Naised esitasid peamiselt armastuslaule, kodu- ja külaeluga seotud laule • Nii mehed kui ka naised esitasid ringmängu- ja tantsulaule Kuula YouTube - Parvepoisid - Laulge poisid, laulge peiud Kuula YouTube - Lõõtspillipoisid

  15. Eesti rahvapillid • Pillid, mille valmistamisoskused ja mänguvõtted pärandasid inimesed ühelt suguvõsalt teisele • Rahvapillid on tihedalt seotud rahva tavade ja kombestikuga • Kuni 20.saj-ni oli pillimäng Eestis valdavalt meeste ala • Pille valmistati kodus ja selleks kasutati looduslikku materjali (puukoor, nahka, savi jne)

  16. Pajupill • Enam levinud puhkpillid: • Pajupill- pill, mida valmistasid karjapoisid puukoorest, saab mängida vaid niiskena Mõisatus Torist: lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima. Kuula YouTube - www.lastekas.ee - Juss metsataimede seltsis 4.48

  17. Torupill • Torupill- koosneb tuulekotist ja torudest. Vanasti tehti tuulekott pargitud hülgemaost, sisemaal mõne teise suurema looma maost, aga ka koera- või kitsenahast. Nimetatakse veel: kotipill, lõõtspill, kitsepill Kuula YouTube - RO:TORO w Muzeum Etnograficznym (1/10)

  18. Parmupill • Parmupill- koosneb võtmekujulisest rauast raamist ning selle külge kinnitatud keelest, mille lahtine ots on käänatud ülespoole • Nimetatakse veel: suupill, mokapill, huulepill, konnapill, suukannel Kuula YouTube - Vägilased - Vanaemamäng

  19. Väikekannel • Väikekannel- loe regivärsilist kandletegemise laulu: Kust ma võtsin kandle põhja? See sain lõhe lõualuusta. Kust ma võtsin kandle kaane? See sain koha kulmuluusta. Kust ma võtsin kandlepulgad? Need sain havi hammastesta.

  20. Väikekannel Kust ma võtsin kandlekeeled? Need sain neiu juuksi’ista. (Pärnu 1888) Mõistatus Vigalast: metsas sündinud, metsas kasvanud, nüüd nutab mehe põlvel. Kuula YouTube - Kannelkond - Vahetusega reilender

  21. Hiiukannel ehk talharpa • Hiiu kannel ehk rootsi kannel- mängitakse poognaga, mängitakse istudes, hoides pilli põlvede vahel Kuula YouTube - Vormsi labajalad. Played by Raivo, Uku and Krista Sildoja / hiiukannel, talharpa

  22. Viiul • Viiul- nelja keelega, mängitakse poognaga. Naljatlevalt on viiulit kuju järgi Eestis ka lambakintsuks hüütud. Viiulil on veel teisi nimesid: kiik, kiigapill Mõistatus Saardest: kammer all, lagi pääl, lae pääl lauldakse. Kuula YouTube - Krista ja Raivo Sildoja

  23. Lõõtspill • Lõõtspill ehk harmoonik, lõõtsmoonik, lõõts, jermol, jõrmul, korts, kortspill, põrguorel, jõrgapill, jõrgats Mõistatus Kärlast: üks laps, kümme hoidjat, mida enam hoietakse, seda enam karjub. Kuula- YouTube - TEEU 2010 Teacher's Concert - Tarma Noorma en Anu Taul

  24. Eesti rahvatants • Levinud ja arenenud aastasadu koos laulu ja pillimuusikaga • Enamus seotud kindla rahvakombestikuga • Tantsiti ka lihtsalt meelelahutuseks • Jagunevad vanemateks ja uuemateks rahvatantsudeks

  25. Vanemad rahvatantsud • Tihti maagilise tähendusega • Jäljendati tööd või tegevust • Sõõrtantsud- tantsiti ringis • Vaata YouTube - Tantsupidu - Üits paigake • Voortantsud- tantsiti üksteise järel reas • Vaata YouTube - Tantsupidu - Voortants, Targa rehealune

  26. Uuemad rahvatantsud • Mõjutused teiste rahvaste kultuurist • 19.saj 2.poolel hakkasid mujalt pärit tantsud Eestis levima ja kohandusid meie traditsioonidega • Väga populaarne oli polka- tšehhi päritolu kiire hoogne paaristants • Vaata YouTube - Tantsupidu - Ümber küla ringi

  27. Uuemad rahvatantsud • Valss on Saksa-Austria päritolu tants • Labajalavalss- tantsitakse täistallal • Vaata Maa ja Ilm - Lugu Labajalga - YouTube • Ingliska- paaristants, mis on alguse saanud inglise ballitantsust • Vaata YouTube - ingliska ja liblikavalss

  28. Uuemad rahvatantsud • Kadrill- arenenud prantsuse tantsust, samasugune tantsuasend nagu tantsus “Kaera-Jaan” • Vaata YouTube - Kaera-Jaan Tuurit-tuuritilt • Reinlender- paaristants, mis on pärit Saksamaalt • Vaata YouTube - Reinlender Pärnumaalt

More Related