Väljundipõhise koolituskursuse kavandamine

1. Väljundipõhise koolituskursuse kavandamine Einike Pilli, PhD Tartu Ülikool

2. Koolituse õpiväljundid Koolituse lõpuks osalejad • Oskavad kirjutada õpiväljundeid koolituse kavale, lähtudes täiskasvanud õppija eripärast ja õppijate vajadustest • Teavad tõhusa õppimise tunnuseid ning oskavad neid koolituste kavandamisel rakendada • Seostavad koolituskava erinevaid osasid omavahel loogiliseks tervikuks • Tunnevad konstruktiivse sidususe kavandamise printsiipi ja analüüsivad selle põhjal koolitusi

3. Koolituse neli etappi: • Kuidas täiskasvanud õpivad ja millal on tegu tõhusa õppimisega? Kuidas saada teada õppijate vajadusi ja neile atraktiivsel viisil koolitust ehitada? • Mis on konstruktiivne sidusus? Kuidas täiskasvanuid hinnata? • Koolituse õppekava koostamine • Tagasiside koolituse õppekavadele. Koolituse kokkuvõte

4. Koolituse läbimise tingimused: Koolitus on läbitud ja õpiväljundid on omandatud, kui osaleja • on osalenud vähemalt 6 koolituspäeva tundi 8st ja • on koostanud ühe koolituskava, mis vastab hindamiskriteeriumidele

5. Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 Tööturu olukorra ja majandussituatsiooni parandamisele kaasaaitamine täiskasvanute koolituse kaudu Haridussüsteemi avatumaks muutmine täiskasvanud õppijatele tasemeõppe pakkumisel Mitteformaalse õppe võimaldamine täiskasvanute konkurentsivõime tõstmiseks ning loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamiseks Koolituse kvaliteedi ja paindlikkuse tagamine, teadlikkuse tõstmine Täiskasvanuhariduse juhtimine osapooli kaasavalt ja efektiivselt

6. Mitteformaalse koolituse pakkumine • Tööalase ja elukestva õppe võtmepädevuste koolituste finantseerimine vabahariduslikes koolituskeskustes • Täiskasvanud elanikkonna õppimisoskuse (elukestva õppe võtmepädevus) parandamine

7. Koolituse kvaliteedi tagamine • Täiskasvanute mitteformaalset koolitust pakkuvate erakoolitusasutuste tegevuse kvaliteedi tagamine • Mitteformaalsete koolituste õppekavade arendus…riiklikku rahastust saavates vabahariduslikes koolituskeskustes • Ühtsete nõuete kehtestamine täiskasvanute mitteformaalse õppe lõpudokumentidele • Koolitajate koolituse läbiviimise finantseerimine

8. Elukestva õppe võtmepädevused • Emakeeleoskus • Võõrkeelteoskus • Matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ning tehnoloogia alustest • Infotehnoloogiline pädevus • Õppimisoskus • Sotsiaalne- ja kodanikupädevus • Algatusvõime ja ettevõtlikkus • Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

9. Kelle huve (elukestev) õppimine teenib? • Üksikisiku: tema majanduslikku ja üldse eluga toimetulekut, enesearengut, ümbritseva ja enda paremat mõistmist; Aga kas ainult? • Elukestval õppimisel on ka tugev ühiskondlik aspekt, seda nii üksikisikute elukvaliteedi paranemise kui demokraatlike protsesside arengu kaudu.

10. 1. TeemaKuidas täiskasvanud õpivad? Millal on tegu tõhusa õppimisega? Kuidas saada teada õppijate vajadusi ja neile atraktiivsel viisil koolitust ehitada?

11. Sissejuhatav arutelu • Mõelge ühele õppimis- või õpetamiskogemusele, mida iseloomustab erakordne kordaminek. Mis oli selles erilist? • Milliste koolituste korraldamist peate enda edulooks? Millega seda põhjendate?

12. Inimese mõistmisviisid muutuvad kui: • Ollakse rahulolematu olemasoleva mõistmisega • “Kohtutakse” uue mõistetava lähenemisega • Uus lähenemisviis on ühtlasi meeldiv • Uus arusaam pakub lahendust elus esile kerkivate probleemide mõistmisel ja lahendamisel

13. Kolm põhitõde õppimise kohta: 1) õppimist motiveerivaks jõuks on vastuolukogemus õppija enesemõistmise ja tema elukeskkonna vahel; 2) õppides leiavad aset muutused ajurakkude vahelistes seostes; 3) õppimine toob kaasa vähem või rohkem püsiva muutuse inimeses: teadmistes, käitumises, väärtushinnangutes ja maailmapildis.

14. Õppimine… • Ei ole teadasaamine, mida teised juba teavad, vaid oma probleemide lahendamine oma eesmärkide teenistuses, küsides, mõeldes ja katsetades, kuni lahendus muutub osaks meie elust. Charles Handy

15. Nüüdisaegne arusaam õppimisest rõhutab, et õppimine pole mehaaniline tegevus, vaid aktiivne tähenduseloomise protsess õppimise tõhusust mõjutavad eelteadmised õppimise eelduseks on õppija aktiivsus eduka õppimisega käivad kaasas teooria ja praktika lõimumine, mõtlemise nähtavaks ja kuuldavaks tegemine, skeemide kasutamine, seoste loomine erinevate valdkondade vahel.

16. Mis mõjutab veel õppimise tõhusust? • Õppijate eesmärgid, ootused ja lootused, tema suundumine õppimisele • Õppijate individuaalsed erinevused • Õpioskused • Õpikeskkond ja teised õppijad • Õpetaja isik ja õpetamisoskused • Teema

17. 21. sajandi väljakutsed õppimisele: • Info üleküllus ja lisandumine inimese aju töömahu samaks jäädes • Infoallikate paljusus ja info süsteemitus ja korrastamatus – kuidas muuta informatsioon teadmiseks ja ekspertiisiks • Üksikdistsipliinid ja –kontseptsioonid võrgustikuna töötava mõistuse tarvis • Info väga kiire muutumine – kuidas leida keskseid nn 21.sajandi teemasid ja õpetada tundmatut • Tõe ja väärtuste polariseerumine maailmas, kus on järjest enam valikuid

18. Howard Gardner: viis keskset pädevust Valdkonnaspetsiifiline mõtlemisviis Sünteesiv mõtteviis Loovus Teistsuguste tunnustamine Vastutav eluhoiak keskkonna, ühiskonna ja oma lähedaste eest Võrdle elukestva õppe võtmepädevustega

19. Täiskasvanute õppimise puhul rõhutatakse, et täiskasvanu on… • kogemustega õppija, ta toob õppeprotsessi kaasa oma kogemused ja analüüsib õpitavat nende valgel • pragmaatiline õppija, ta on huvitatud õpitu kasutamisest • rollidega seotud õppija, ta õpimotivatsioon on seotud sotsiaalsete rollidega, mida ta täidab • sotsiaalne õppija, ta õpib teistelt õppijatelt ja peab oluliseks kaasõppijaid • ennastjuhtiv õppija, ta tahab teha ise nii õppimise sisu kui vormi puudutavaid otsuseid • probleemist lähtuv õppija, teda motiveerib küsimus rohkem kui vastus

20. Reflektsiooniharjutus: • Mõtle erinevatele motiividele, mis toovad inimesi õppima. • Mõtle võimalikele takistustele, mille tõttu võidakse jätta õppima tulemata või katkestatakse õppimine. • Mõtle, mis motiveerib ja takistab täiskasvanut õppeprotsessi käigus – kui ta on kohal.

21. Õppimist võib takistada õppeprotsessis tekkiv mitmesugune müra • Kuulamise ja kuulmisega seotud müra võib tuleneda õppejõu sõnavara mittemõistmisest, tema segasest hääldusest või kiirest kõnetempost, halvast kuuldavusest ning muudest häirivatest teguritest. • Nägemisega seotud müra tuleneb kas loetamatust kirjast lüümikutel või tahvlil, liiga kiirest esitusest (õppijad ei jõua kirjutada), ebaselgetest õppematerjalidest või muudest visuaalsetest ärritajatest. • Loogikamüra tekib, kui esitatakse mitterelevantset informatsiooni, õpetatav ei ole loogilises järjestuses, oluline ei eristu ebaolulisest või kasutatakse liiga palju õppijatele mõistetamatut informatsiooni.

22. Kokkuvõte 1.teemale Milline täienduskoolituse õppekava toetab edukat õppimist? Mida tuleks vältida, sest see tekitab “müra”?

23. Koolituse nimi • Peab väljendama koolituse sisu võimalikult täpselt, olema nii informatiivne kui võimalik, viidates ka sisu käsitlemise sügavusele. • Pealkirjas lubatu peab olema võimalik etteantud ajaga saavutada • Võiks olla probleemikeskne või muul viisil täiskasvanud õppijatele atraktiivne Palun tehke ettepanekuid parandusteks

24. Hea õpiväljundi tunnused • Õppijaleorienteeritus • Tulemuseleorienteeritus • Hinnatavus • Baastasemel kirjeldus • Arusaadavus (potentsiaalsele) õppijale, atraktiivsus • Saavutatavus (aeg vs. töömaht) • Sobivus täiskasvanud õppijale Õpiväljundid aitavad täpsustada koolituse pealkirja ja lähenemisviisi

25. Õpiväljundi sõnastamise ABC • MIDA TEEB? Näit. „teab“, „oskab“,“analüüsib”, “rakendab”, analüüsib” • TEEB MIDA? Näit. “tunnebolulisemaidlähenemisviise”, “kirjeldabarengutendentse” “rakendab teooriaid” • KUIDAS? KUI PALJU? MIL MÄÄRAL? Näit. „suudabiseseisvalt“, „hindabkriitiliselt“ • KUS? KELLENA? Näit. “analüüsib oma arengut õpetajana”, “arvestab tööprotsessis”

26. 2. Konstruktiivne sidusus …on olemas juhul, kui täienduskoolituse õppekava õpiväljundid sobivad • Õppijate (tööandjate?, rahastajate?) eelteadmiste ja ootustega, • Õppe sisu (sügavuse), metoodika ja hindamisega • Õppimiseks kasutada oleva aja- jm ressurssidega ehk Kus õppekava kõik osad kokku moodustavad tähendusrikka terviku.

27. Metoodika valik Kuidas leida tasakaalu • Uue info andmise ja õpitu seostamise-rakendamise vahel • Iseseisva ja rühmas tehtava vahel • Auditoorse ja iseseisva töö vahel

28. Õppemeetodite valikukriteeriumid • Aktiviseerivad õppijate eelteadmised • Võimaldavad õppijatel aktiivselt teadmust luua • Aitavad seostada teooriat ja praktikat • Muudab õpitu nähtavaks ja kuuldavaks • Toetavad täiskasvanud õppija omadusi ja arendavad võtmepädevusi • Annavad võimaluse anda tagasisidet • Võimaldavad õppijatel jälgida ja analüüsida oma õppimist

29. Mari Karmi skeem õppemeetoditest

30. Õpiväljundiverbid ja meetodid • Õpiväljundiverb annab vihje õppemeetodite valikuks • Õpiväljundiverb annab vihje ka hindamismeetodite valikuks • Õppe- ja hindamismeetodid peavad omavahel olema sidusad ning sobima ka aine sisuga

31. Ajurünnak • Milliseid hindamismeetodeid te teate? • Millised neist sobivad teie koolituste hindamiseks? • Kuidas hinnata võtmepädevusi?

32. Hindamine Õpiväljundite omandamine on tõendatud, kui koolituse jooksul on osalejad nende omandamist mingi hindamismeetodi kaudu demonstreerinud Hindamismeetod peab hästi kokku sobima õpiväljunditega ehk hindama nende omandatust Hindamiskriteeriumid on abiks nii osalejale kui hindajale Hindamisel on soovitav kasutada konstruktiivset tagasisidet, mitte hinnet

33. Koolituskava hindamiskriteeriumid • Õppekava järgib täiskasvanud õppija eduka õppimise põhimõtteid • Õppekava pealkiri ja sisu on kooskõlas • Õppekava õpiväljundid on sõnastatud vastavalt õpiväljundite sõnastamise reeglitele • Õppekava on konstruktiivselt sidus, lisaks õpiväljunditele on kirjeldatud ka hindamine, õppemetoodika ja õppesisu