220 likes | 386 Views
Roheline Foorum Transpordiühenduste osa piirkonna majandusarengus Enno Lend 14.04.2007 Tallinna Tehnikakõrgkool. Saarte ja maismaa vaheline parvlaevaühendus või püsiühendus või mõlemad???.
E N D
Roheline Foorum Transpordiühenduste osa piirkonna majandusarengus Enno Lend 14.04.2007 Tallinna Tehnikakõrgkool
Saarte ja maismaa vaheline parvlaevaühendus või püsiühendus või mõlemad??? • Kas transpordiühenduse mõju saarte logistikasüsteemi ja saarte ettevõtete jätkusuutlikule arengule on domineeriv ? Osaprobleemid: • kas transpordiühenduse mõju saarte logistikasüsteemile arengule on jätkuvalt positiivne või hakkavad teatud transpordiühenduse taseme juures domineerima muud regionaalarengu mõjurid? • milline on transpordiühenduse hinna-ja ajabarjääride mõju saarte ettevõtetele? • millised on Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtete ootused seoses transpordiühenduse paranemisega?
Saarte logistikasüsteemi kontekst Saarte logistikasüsteemi toimivust analüüsitakse kahel tasandil: • Läänemere maade kontekst (globaalne) • Saarte logistikasüsteemi sidusus Eesti tasandil Lähtutakse arusaamast, et • Transpordi-ja logistikasüsteeme iseloomustab kõrge määramatus ja komplekssus • Läänemere teiste saarte transpordiühenduse võrdlusanalüüsi tulemused pole otseselt ülekantavad Saaremaale ja Hiiumaale (logistiline positsioon, majandussektorite osatähtsus, saare atraktiivsus, püsielanikkonna kultuuripärand, hoiakud, jm) • Juurdepääsetavust iseloomustavad näitajad on asukohaspetsiifilised ja subjektiivsed- nende olulisust ja tähendust tajutakse ja väärtustatakse regiooniti erinevalt,
Transpordiühendus ja piirkonna konkurentsivõime Mistahes piirkonna majanduslikku konkurentsivõimet mõjutab: • ekspordivõime; • piirkonna atraktiivsus ettevõtluse asukohana; • transpordiühendus • ettevõtete kohanemisvõime turutingimuste ja uue tehnoloogiaga (innovatsioon); • piirkonna logistikasüsteemi seisund, ajaline ja ruumiline kättesaadavus • tööjõu saadavus ja pädevus
Saarte ja maismaa vaheline transpordiühendus Laevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel Muhu tamm (aastast 1896) Laevaühendus mandri ja Saaremaa vahel
Transpordiühenduse ja logistikasüsteemi interaktsioon seoste komplitseeritus ja komplekssus, interkatsiooniobjektide paljusus Transpordiühenduse interaktsiooni tase : TA = E(i,j) + I (i, j) , interaktsiooni tase määrab veonõudluse maismaa ja saare vahel Veonõudlus Maismaa Saar Sektor s Sektor r Sektor s Sektor r Interaktsiooni tase
Saaremaa ettevõtete orientatsioon Rahvusvaheline turg- 55,5 % Eesti turg: 45,5 %, sellest maismaale 60,3 % Hiiumaale: 1,3 % Saaremaale: 5,2%
Hiiumaa ettevõtete orientatsioon Rahvusvaheline turg- 67,1% Eesti turg: 32,9%, sellest maismaale 52,7% Hiiumaale: 42,1% Saaremaale: 5,2%
Infrastruktuuri arengu mõju regiooni konkurentsivõimele Tootlikkus, tööjõukulud Region BT P P1 T1 Region AT P La Lb Infrastruktuuri areng
Kvantiteet-ja kvaliteetuuringuuring • Kasutati osaliselt struktureeritud kvantitatiivmeetodit ja struktureerimata kvalitatiivmeetodit: • ettevõtte tegevusala, turg ja arengudünaamika; • ettevõtte personali saadavus, samuti töötasud ja haridus; • transpordiühenduse nõudlus mandri ja saare vahel, ettevõtte poolt kasutatava veeremi klassifikatsioon; • tootmismahud kuude lõikes; • ettevõtete rahulolu parvlaevaühenduse, autotranspordi, jm operaatorite teenuste kvaliteedi ja hinnaga; • hinnang saarte ettevõtluskeskkonnale ja ettepanekud selle parandamiseks.
Valimi ülevaade Saaremaal • Valimi suurus: 100ettevõtet • Vastanute arv: 39 (39%) Vastajate profiil • tegevdirektor, juhataja, juhatuse esimees – 24 vastajat (61,5%); • omanik – 2 (5,1%); • logistik, müügijuht – 3 (7,7 %); • finantsjuht, peaökonomist – 1 (2,6 %); • raamatupidaja – 3 (7,7 %); • ametikoht märkimata – 6 (15,4 %).
Ettevõtete arengu mõjutegurite olulisuse kokkuvõte Saaremaal (”1” – pole oluline, ”5” – väga oluline)
Saaremaa ettevõtete rahulolu määrad laevaühenduse sageduse ja piletihindadega 2003. aastal. (”1” – üldse mitte rahul, ”5” – väga rahul)
Hiiumaa ettevõtete arengu mõjutegurite olulisus. (”1” – pole oluline, ”5” – väga oluline)
Hiiumaa ettevõtete rahulolu määrad laevaühenduse sageduse ja piletihindadega 2003. aastal. (”1” – üldse mitte rahul, ”5” – väga rahul)
Kesksed järeldused (Saaremaa) • Uurimistöö kvantiteet-ja kvaliteetuuringu järeldused: • transpordiühendus pole Saaremaa ettevõtluses peamine probleem (transpordiühenduse, personali ja tehnoloogilise innovatsiooni rahulolu määra erinevused 0,2 protsendi punkti). Kõige olulisemaks peetakse personaliarendust: • ettevõtete arvates on põhiprobleem laevaühenduse sageduses, seos rahulolu ja sageduse vahel on tugev (determinatsiooni kordaja 0,9); • transpordiühenduse ja majandusarengu determinandid pole ühetähenduslikult seotud, teatud kombinatsioonid võivad anda isegi vastupidiseid tulemusi; • Kvaliteetuuringu tulemus toetab ankeetuuringu järeldusi: • Laevaühenduse sagedus • Puudub öine laevaliiklus • Aeglustada (peatada) noorte inimeste väljaränne • Väikeettevõtete innovatsiooni ja turunduspoliitika toetamne
Kesksed järeldused (Saaremaa) • Saarte ja mandrivaheline transpordiühenduse mõju saarte ettevõtete ja regiooni arengule ei ole domineeriv, kõrvuti transpordiühendusega mõjutab ettevõtete arengut tehnoloogia ja personali innovatsioon. • Panustamine üksnes transpordiühenduse nüüdisajastamisse ei taga veel regiooni arengut. Eksitavaks seisukohaks on mitmete ettevõtete ja institutsioonide väärad ootused seoses püsiühenduse loomisega. Halba transpordiühendust peetakse enamus regionaalarengu probleemide põhjuseks, tegelikult on see saarte logistikasüsteemi arengu formuleerimata põhjuste ja seoste „must auk“