400 likes | 857 Views
HOIDETÖÖ MUUSEUMIS. (Mitte)Hoiutingimused. Uute esemete liitmine põhikoguga. Uute esemete liitmine põhikoguga. Uuritakse, kus on eset hoitud – pööningud, keldrid, kuurid – st kütmata välistingimused või köetud, soojas ruumis Vastavalt sellele ka esialgsed tingimused
E N D
Uute esemete liitmine põhikoguga • Uuritakse, kus on eset hoitud – pööningud, keldrid, kuurid – st kütmata välistingimused või köetud, soojas ruumis • Vastavalt sellele ka esialgsed tingimused • Selgitada bioloogiliste kahjustuste tase • Bioloogiliselt kahjustatud esemed eraldatakse ja pakitakse (hallitusega esemeid ei tohi kilekotti pakkida) ja edasi desinfitseerimisse • Ülejäänud eraldatakse kambrisse paariks kuuks
Puhastamine ja desinfitseerimine • Puhastama peaks võimalikult kuivalt (pintsel; tolmuimeja) • Desinfitseerimine: • fumigeeritakse kemikaalidega (hüdrogeenfosfiin (vili, kohvoad), etüleenoksiid (mesilaskärjed, raamatud); metüülbromiid jmt) • sügavkülmutatakse alla -10 kraadi või kuumutatakse 50-70 kraadi (Thermo Lignum) • hoitakse hapnikuvabas keskkonnas • Kasutatakse ultraheli, kõrgsageduskiirgust, gammakiirgust, ultraheli, feromoone. • Desinfitseerimistööd on tihti mürgised, kallid ja võtavad pikka aega • Oluline on see, et neid töid polekski vaja ette võtta – st tähtsad on hoiutingimused
Hoiutingimused • Eri materjalide jaoks erinevad hoidlad – tõsisem asi mille vastu eksitakse (vahel objektiivne – objektid on ise erinevast materjalist nt puitpeaga raudesemed) • Eelnevalt vaja hoidlad desinfitseerida - vajalikud oleks bakteritsiidsed UV lambid (ei tohi aga olla otse esemetele suunatud) • Üldised nõuded: • Museaalid akendest ja ustest kaugemale • Museaalid tolmu eest varjule – kappidesse või kaetakse kinni; museaale ei hoita otse põrandal • Hoidlates on vajalik hea õhuringlus • Hoidlates on vajalik ühtlane niiskusrežiim ja temperatuur • Hoidlates ei tohi olla kõrvalisi esemeid (välisriided, lilled jmt) • Hoidlaid ei tohiks kasutada tööruumina (va ajutine vajadus)
Hoidla • Eesmärgid – kasutada efektiivselt ruumi, hõlbustada juurdepääsu, pakkuda füüsilist tuge, pakkuda kaitset (keskkond + turvalisus). Alati ei ole mingi hoone, võib olla ka varjualune suurte esemete puhul • Arvestada tuleb – organiseerimisvajadust, objektide mõõtmeid, väärtust, keskkonnatundlikkust, hoiuruumi suurust, objektide kasutamise iseloomu, kasutada olevat ressurssi.
Hoidla jaguneb • Avatud süsteem – varustuseks riiulid, võrepaneelid, platvormid, (rasked esemed ka ratastel); odavam kuid riskantsem. Vahel pole võimalik sul süst kasut. Vajalikud katted. Võivad olla mobiilsed – vahel ka oht! • Suletud süsteem – kapid tihenditega, sahtlid, laekad; vajalikud tihendid, kontroll kahjulike ühendite suhtes • Segasüsteem – kasutatakse kõiki variante vastavalt vajadusele (nt ajalugu, kus erinevad vajadused); kui ruumi vähe, siis lausa vajalik Avatud süsteem
MIKROKLIIMA • Rusikareegel - kõige olulisem on stabiilne mikrokliima, st et kõikumine oleks võimalikult väike (ka juhul kui mikrokliima ise ei vasta normatiividele). • Kõige rohkem kõigub protsentuaalselt kütmata perioodil (suvi-sügis) - väljapääs oleks kliimaseade, kuid see on liiga kallis.
TEMPERATUUR JA ÕHUNIISKUS Vaja hoida stabiilselt; lühiajalised anomaaliad palju ei mõjuta Temperatuur mõjutab keemiliste protsesside kiirust - madalamal temperatuuril säilivad esemed paremini Tähtis ka õhuniiskus – ei tohi olla kuiv (murenemine nt) ei tohi olla niiske (hallituse vohamine) 30-60% OK vahemik Alla 60% - hallituste areng takistatud; 55% - hallitus kuivab Üle 70% (+20C) - algab hallituse paljunemine 30% paber murdub alla +10C - putukad ei paljune samas !! 55% väiksema niiskuse juures võib alata teatud materjalides endas oleva vee aurustumine - siit deformatsioon
VALGUS • Infrapuna – nähtav – ultraviolett • Lõhub keemilisi sidemeid värvaines ja materjalis – ese pleegib ja laguneb ära. Valgus on kumulatiivne! St liidetakse. Mida kauem valgust saab, seda väiksem peab olema intensiivsus. 100lx x 5t = 50lx x 10t. Olukord ei taastu enam. • Mida vähem valgust, seda parem • UV kõige hullem – fotokeemilised reaktsioonid (päike, fluoresents, hõõglamp) • Valgus luksides – suvine päike 100000 lx, 100W lamp 1,3 m kaugusel 100 lx; gravüür tahab mitte rohkem kui – 50 lx • Ekspositsioon – vaja alla 300 lx
Ekspositsiooni valgustamine • Valgus siis, kui on külastajad – automaatika võimalik • Kasutada pimenduskatteid • Kasutada UV filtreid • Kasutada hajutatud valgust • Vältida eksponaatide soojenemist • Reguleerida lampide kaugust originaalesemetest • Kontrollida valgusallikate valikut
VALGUSALLIKAD • Päike – kui võimalik, siis vältida (rulood, filtrid jmt) • Hõõglamp – palju soojusenergiat, uv on madal, valgusviljakus madal • Luminofoor- e fluorestsentslambid – pikk eluiga kuid uv oht; peab hästi valima • Halogeen – palju kuumust, valgusviljakus on suur, uv oht, vaja filtreid kui on püsi-ekspositsioon • Võiks kasutada väiksemat võimsust, automaatset välja lülitamist, pingeregulaatoreid jmt Edisoni hõõglamp
SAASTEAINED • Vääveldioksiid • LämmastikoksiidID • Osoon • Tolm • Hoone-ruum-kapp-kast-karp – kõige odavam süsteem • Kliimaseadmed kallid ja ka nt ebaturvalised
BIOKAHJUSTUSED • Kõige tülikamad – ärahoidmiseks vaja õiget kliimat, karantiini ja töötlust • Elusorganismid tahavad soojust, niiskust ja valgust • Seeneeosed õhus alati – hoidlatesse ei lähe välisriietega ega ei too siia kõrvalisi asju • Hallitus võib museaali hävitada; on kahjulik ka tervisele; raske tõrjuda • Putukad – keskkond mõjutab vähem (riidekoi; majasoomukas; puukoi (mardikad – mööbli-toonesepp; leivamardikas)
Putukad • Kliima palju ei sega • Majasoomukas • Prussakas • Raamatutäi • Mööbli toonesepp • Leivamardikas • Muuseuminäkk • Riidekoi
Prussakas • Prussakanuhtlusest vabanemiseks on kasutatud kõikvõimalikke mooduseid, nagu lepavitsaga peksmine, nõelaga torkimine, küdevasse ahju viskamine, pihlakapuust punni alla kinnipanemine, villapesu- või seenekupatusveega ülevalamine, jahutolmuga puistamine, seinapragude määrimine searasvaga, esimese lume pildumine nurkadesse, hobuse- või lambakusega nurkade pritsimine, hobusepealuu asetamine ahjule, maotapmise kepi tuppatoomine, allatuult viskamine, tagurpidi majast välja viimine, kolmest perest toodud prussakate lahtilaskmine omas kodus, oma prussakate viimine teise peresse, üheksa prussaka poetamine vihamehe taskusse, võõrale möödujale kaasapanemine, teise saksa maale viimine, teelt leitud (sõlmega) nööri panemine korstnalõõri vahele, linaleos seisnud hagudega suitsutamine, jne. • Praegu on leiutatud isegi feromoone kasutavaid puboteid
Koiliblikas • Koiliblikas kuulub rahvausundis nende tiivuliste loomariigi esindajate hulka, keda on peetud surmariigiga seoses olevaks hingeloomaks. Seepärast on koiliblikas surmaliblikas: Kelle pääl surmaliblik lendab, siis sureb ärä. Tulege ikki lendave. Nema on ikki kamren egäl aal, tilluke all liblik (Karksi, 1931). Sama arvamus kehtib koirööviku sööma kohta: Kui koi sei surne inimise riideid, senest ei õld midagi, aga kui sei elusa inimise riideid, siis sie pidi surema akkama (Jõhvi, 1949–1950). • Koisid arvati tekkivat niiskuse toimel iseenesest. Tõrjes peeti oluliseks rõivaste tuulutamist. Tähtis oli sobiva aja valimine: ristipäeva aegu, enne suvistepühi, neljapäevasel päeval, vanakuu ajal. Taimsetest vahenditest on kasutatud koirohtu (Lõuna-Eestis nimetatud pänilaks), tubakalehti, sookailuvarsi, pihlakaõisi (suitsutamiseks), kastanimune; mainitud on veel rõivaste aurutamist äädika-aurus ning trükipaberisse pakkimist. • Koiliblikaks on Lääne-Eestis peetud või siis asukoha poolest toaliblikaks nimetatud väikest tuhakarva valkjat liblikat, kellel olevat nagu tolmukord tiibadel. Selle liblika rahvapärased nimetused on veel tuhkur, toatuhkur, toatuss. Temagi on õnnetusetooja. Kui tubatuhkur (väikene valge tondiliblikas) ümmer tule on lennanud ja siis mõne inimese peale lendab, siis sel inimesel tuleb õnnetus (Vigala). Kehtib tapmiskeeld: Kes tuatussu (veike tuhakarva koiliblik, kes õhtuvidevikul tuas lendab) ära tapab, see taeva ei saa, sest tuatuss on Taevataadi linnuke (Muhu).
Säilitamine - metallid • Peamine vaenlane korrosioon – õhk, niiskus, kemikaalid • Kõige ohtlikum on suhtelise niiskuse tase üle 70 – 80%; peaks olema alla 40% v veel parem 30% • Võimalikult vähe peaks olema tolmu (kiirendab korrosiooni) • Temperatuurikõikumised tähendavad kondentsvett! • Metallist museaale peaks puutuma vaid kinnastatud käega • Erinevad metallid peaks lahus olema – galvaaniline paar; probleemsed ka nt puitosadega metallese • Valgus eriti ei mõjuta • Võimalikud aga mehaanilised kahjustused
Säilitamine – keraamika, klaas • Keraamika (keramos e põletatud savi) – väga rohkesti ja erinevaid sorte palju • Meil peamiselt käsitsikeraamika; kedrakeraamika; kivikeraamika; glasuuritud keraamika; portselani vähem • Reeglina võib pesta kuid kui võimalik siis kuivalt puhastada • Terved keraamilised ja klaasist esemed eraldada; eriti transportimisel • Transportimisel kasutada tugevaid kaste ja kvaliteetseid materjale • Veel ohustab – temp muutusel mehaanilised pinged; mõnedel objektidel ka õhuniiskus (glasuurimata keraamika); korrosioon (klaasil)
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINEPuit • Stabiilne niiskus ja temperatuur. Optimaalne 50–55%; vahemik 40–60% • Vähene niiskus – lõhed ja praod; liigne – koos soojusega hallitus; niiskustaseme kõikumine – eriti hull kattematerjalide puhul (lakk, vineer, riie, värv • Temperatuur hoidlates +18, värvimata puit kannatab hästi madalaid temperatuure • Valgus - valgustid ei tohi olla liiga lähedal infrap e soojuskiirguse pärast - kuivatab • Töödeldud puit kannatab valgust vähem (150 lx) kui töötlemata puit (300 lx) • Puit on tundlik biokahjustuste suhtes (seened – mädanemine; putukad) • Vältida õhusaastatust (vääveldioksiid, lämmastikühendid) • Viimistlemata puitu ei tohi hakata lakkima ja värvima! piirdume ainult tolmu puhastamisega • Lakid ja värvid ei taha niiskust ega kuumust • Puhastada kuivalt. Viimases hädas võib kaaluda ka niisket puhastust
SÄILITAMINE JA HOOLDAMINETekstiil • Väga õrn esemegrupp, tavaliselt väga ära pakitud • Temperatuur - +18; niiskus 55%, parim 30-40; väga UV tundlikud (pleekimine, värvimuutused); ka oksüdatsiooniprotsessid saasteainete mõjul • Puhastatakse ainult tolmust ja lahtisest mustusest (tuulutamine, pehmekarvaline pintsel, tolmuimeja); tolmuimeja puhul katta museaal hõreda riidega, et vältida pinnakahjustusi • Tikandeid ei tohi hõõruda • Pesemisel tuleb olla väga ettevaatlik – looduslikud värvi lahustuvad kergelt; ei ole kohustuslik protsess (teinekord vajalik aga eksponeerimiseks) • Vältima peab tekstiilide omavahelist kokkupuudet – eraldamiseks ja pakkimiseks kasutada spetsiaalset kergekaalulist paberit, puhast puuvillast riiet, ka plaste • Võimalikult vähe kokku murda - soovitav on suuremaid tekstiile rullida kasutades puuvillast riiet või happevaba paberit; riided kapis riidepuul
SÄILITAMINE Paber • Väga palju eri liike; mõjutavad kõik kahjustajad • Stabiilsed režiimid +2 - +18, 50 - 55%, 50lx • Kaitseks - mapid, happevabad karbid Nahk • 1-20 kraadi, õhuniiskus 22-60%; ideaalseim 30-40%, kõikumine kuni 5% ööpäevas • Meil eriline tähelepanu arheoloogilistele nahaleidudele; konserveeritakse juba välitööde ajal (polüetüleenkotti, et säilitada niiskus) • Kiiresti vaja konserveerida, et ei kuivaks väga ära
Säilitamine - fotod • Temperatuur ja niiskus ei tohi muutuda üle 2 kraadi nädala jooksul • Üle +23 kraadi ja 60% on juba väga halb. Parem kui poleks üle +18-ne • Teatud filme nt hoitakse -25-(+10) • Käsitsemisel vajalikud puuvillakindad • Vältida pinna puudutamist • Kõik fotod peavad olema eraldi happevabades pakendites. Võivad olla ka plastümbrised – kuid siis peab olema kuiv kliima • Albumitel on soovitav kasutada vahelehti
Säilitamine - maalid • Raske esemegrupp – koosneb väga erinevatest materjalidest. Lõuend, vineer, puit, värvid, klaas, metallid, paber. • Stabiilne mikrokliima +18-20 C / 40-55%; ööpäevane kõikumine +-5%; eriti ohtlikud kõikumised kütteperioodide vahel; külm ja niiske ning soe ja niiske ei sobi • Võimalikult vähe valgust. Eksponeerimisel 200-250 luksi. • Pidev ventileerimine on vajalik kuid ei tohi õhku otse maalile juhtida (niiskus pragudesse) • Ruumide koristamine vaid niiske lapi või tolmuimejaga (tolm mikropragudesse) • Tuleks vältida otsest valgust ja IP (ainult restaureerimisel) • Maalid ei tohiks olla välisseintel • Maale ei tohi hoida umbselt üksteise vastas. Kõige mugavamad on võrepaneelid • Tolmust maali ei tohi niiske lapiga puhastama minna!
Säilitamine - loodusteaduslikud kogud • Herbaariumid, topised, kaavikud • Herbaariumi puhul on oluline paber – mis ajast. Vanemad on paremad. Vahel on olnud happeline ja see habrastub • +17 C ja madalamad; 35-50% niiskust. • Putukad armastavad herbaariumeid, seepärast hoitakse karpides. Pidevalt vaja kontrollida. Parem kasutada metallmööblit • Topised-kaavikud – oleneb kuidas tehtud on. Kas on rasvast hästi puhastatud jne. Milline on toestus (metall, puit, kips) • Tavaliselt töödeldud arseeniga (arseenseep). Ettevaatlikult käsitseda. • Harilik toatemperatuur 18-22 C on paras ja 50% niiskust • Pidev putukakontroll – palju söödavat
PROFÜLAKTILISED TÖÖD HOIDLAS • pidev tolmu eemaldamine tolmuimejaga • igal kevadel ja sügisel pisteline eksponaatide kontroll • kontrollida putukafauna ilmumist hoidlasse • niiskuse kontroll (konservaator)
Kogude julgeolek ja turvariskid. Vargus • Vaja teadvustada, et ühiskonna omand (institutsionaalse eetika küsimus) • Rahaline väärtus (antikvaarne) • Vaimne väärtus – ei saa rahas hinnata • Kogude julgeolek sõltub hoonest, personalist, tõkenditest, tähistustest, hoiatustest, organiseeritusest • Kogudes olevad museaalid ahvatlevad peamiselt kas kirglikke spetsialiste või nõrga mõistusega tegelasi
Kogude julgeolek ja turvariskid.Vargus • Tähtis on olla valmis kõige hullemaks – st illusioone ei maksa luua, ükskord see juhtub ikka • Abinõud peaks võimaluse korral olema dubleeritud; 85-95% vargustest lohakuse pärast • Tehnika inimest ei asenda – turvaseadmed rünnet alati ära ei suuda hoida • Alati peavad olema vastutajad – siis on ka tegijad • Julgeoleku strateegia peab olema paigas; selle põhjal julgeoleku kava