120 likes | 314 Views
Oklusiooni funktsionaalsete häirete vormid. HA 2. kursus, 2. rühm Jevgenia Tserednikova. Sissejuhatus. Oklusiooni funktsionaalsed häired tekkivad Üldis te põhjuste tagajärjel : N euromuskulaarse regulatsiooni tsentraalsed häired (n. psüühiline stress) Lokaalse te põhjuste tagajärjel :
E N D
Oklusiooni funktsionaalsete häirete vormid HA 2. kursus, 2. rühm Jevgenia Tserednikova
Sissejuhatus • Oklusiooni funktsionaalsed häired tekkivad • Üldiste põhjuste tagajärjel: • Neuromuskulaarse regulatsiooni tsentraalsed häired (n. psüühiline stress) • Lokaalsete põhjuste tagajärjel: • Enneaegsed kontaktid RP-s ja IP-s • Kõrvalekallutavad suprakontaktid liikumisel RP-IP • Interferentsid külgliikumistel (kontaktid mediotrusioonil ja suprakontaktidlaterotrusioonil) • Hambumuskõrguse vähenemine (hammaste kaotus, eriti molaaride e. distaalse toekadumine, hammaste kulumine)
Teema- oklusiooni funktsionaalsete häirete vormid • Hüpotees – oklusiooni funktsionaalsed häired põhjustavad inimestele mitmesuguseid terviseprobleeme ja ebamugavusi.
Funktsionaalsete häirete vormid 1. oklusaalsed parafunktsioonid – mittefunktsionaalsed liikumised • hammaste krigistamine e. Bruksism • hammaste kokkusurumine • hammaste naksutamine
Võimalikud tagajärjed • Hammaste kulumine Bruksismi tõttu kuluvad hambad nii, et need paistavad pealt lamedad. Eriti märgatav on see siis, kui esihambad on ühekõrgused - justkui oleksid maha viilitud. • Hammaste lagunemine.Edasisel kulumisel tekivad esihammaste servadesse ja tagahammaste nurkadesse mikropraod ja lõhed, mida röntgenpilt ei näita. Neid on võimalik avastada vaid intraoraalse ülesvõtte suurendamisel. See on väga oluline, kuna lõpuks selliste pragudega hambad killustuvad ja lagunevad. Pärast killu eraldumist läheb sageli vaja juurekanali ravi, sest killu eraldumiskohast pääsevad bakterid juurekanalile hästi ligi ning nakatavad selle. • Hammaste tundlikkus.Tekib hammaste valulikkus ja/või külmaakartlikkus.
Võimalikud tagajärjed • Igemepiiri taandumine Usutakse, et igemepiir taandub ja hambad “muutuvad pikemaks” seoses vananemisega, liiga kõva hambaharja kasutamisega ning igemehaiguste esinemisega. Põhjus võib aga seisneda liiga suures abrasioonis, mida hambaid üksteise vastu hõõrudes aastate jooksul tekitatakse. Suurte pingete tõttu kulub hambakaelalt kaitsev emailikiht maha ning paljastub tumekollane dentiinikiht, mis on kaariesele ja infektsioonidele väga vastuvõtlik ning teeb hambad väga tundlikuks.
Hammaste loksumine.Hambad hakkavad loksuma tänu sellele, et neile mõjub pidevalt edasi-tagasi painutav jõud. (Sama moodi hakkab nael loksuma, kui seda seinast välja püütakse tõmmata.) Peridontaaltaskute tekeMõnikord ei hakka hambad lihtsalt loksuma, vaid neid ümbritsev luukude hakkab taanduma ning tekivad nn periodontaaltaskud. Luuvallide tekeMõnel inimesel ei esinemitte luukoe kadu, vaid vastupidi - igemetest mõlemale poole hakkab kasvama lisaluu, et hambaid toetada. Võimalikud tagajärjed
Võimalikud tagajärjed • Valusad lihasedKui lõualihased on pidevas ülepinges muutuvad need valusaks täpselt nagu kõik teised lihased üleliigse pingutuse või treeningu korral.
Võimalikud tagajärjed • Põskede ärritusIgemete ja põse vahele tekkiv kõva lisakude näitab millises kohas on hammastevaheline surve kõige suurem. Sellel alal tekib põse limaskestade ärritus ning inimene hakkab üha sagedamini endale põske hammustama, mis tekitab põsele armistunud koed. • Peavalu.Lihasvalu asemel võib bruksist (eriti pärast ärkamist) tunda peavalu. • Alalõualiigese probleemid
Funktsionaalsete häirete vormid 3. hüpofunktsioon (ühepoolne söömine, hamba afunktsioon antagonisti puudumisel) 2. mandibulaarne düsfunktsioon – “häiritud” funktsioon: • mälumislihaste funktsiooni häire (n. lihaste jäikus, valulikkus ja spasm) • TML diski patoloogia (nn. liigesesisene häire diski valest asetusest jadeformatsioonist)
TMJ sündroom • Normaalselt puutuvad vastaslõualuu hambad toidu peenestamiseks omavahel kokku vaid väga lühikese aja jooksul (sekundeid korraga, kokku ehk minuteid ööpäevas). • Ülekoormus põhjustab verevarustusehäiretest kuni koekärbuse esilekutsuva põletikureaktsiooni. • Kuni kuuekümnendateni peeti funktsiooni häirete põhjustajaks peamiselt valehambumust. Selle järel seletati nähtusi enamasti psühhofüsioloogiaga. Kindlasti võetakse põhjustajatena arvesse ka traumad, üldhaigused ja liigesesidemete lõtvus. • Tänapäeval tunnustatakse enim multifaktoriaalsetmudelit ehk siis mitme teguri kuhjumist. Diagnoosimine ja ravimine keeruline.
Funktsionaalsed häired võivad kaasa tuua probleemseid tagajärgi: 1. hammastele ja oklusaalsele kompleksile: kulumisfassettid, n. hambumuskõrguse madaldumine soodustab kulumisfassettide teket hammaste migratsioon hammaste murdumine 2. neuromuskulaarsele süsteemile: neuralgilist tüüpi irradieeruvad valud pea ja kaela piirkonnas lihaste ja nende kinnituste valud (müofastsiaalne valu) asümmeetriline või inhibeeritud (takistatud) alalõua liikumine 3. TM liigesele: diskopaatia piiratud alalõua liikuvus alalõua takistatud (asümmetriline) liikuvus liigese helifenomenid (naksumine ja krudin) valulikkus (artralgia) turse 4. Periodondile: traumaatiline oklusioon (suurenenud liikuvus) Järeldus