Ämmaemanduse ajalugu

1. Ämmaemanduse ajalugu Margit Luiga

2. Ämmaemand. Teadjanaine. Vana armuline • …Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nadsaid väga arvurikkaks…2Ms 2:20 • Antiikaja keskse filosoofi Aristotelese (384-322) seisukohad kujundasid paljudes valdkondades hoiakuidläbi kogu uusaja • Renessansi-aja suure meditsiini arendaja Paracelsuse (kodanikunimega Theophrastus Phillippus Aureolus Bombastus von Hohenheim, 1493-1541) vahendusel jõudsid tema peamised seisukohad Euroopa arenevasse meditsiini

3. Aristoteles ämmaemandate kohta... Ämmaemand peaks olema keskmise vanusega, mitte väga vana, kuid mitte ka väga noor. Ta peab olema heas füüsilises vormis ning ei tohi olla sõltuv mingist haigusest. Ta ei tohiks olla kõhklev ja ebakindel ega kaotada kriisiolukorras pead. Siiski ei sobi ämmaemandal olla “hea kirurg”, keda piltlikult võiks iseloomustada kui inimest, kellel on daami käed, kulli pilk ja lõvi süda. Pigem peab ta käituma tasakaalukalt, tõsimeelselt, sõbralikult ja lahkelt, kuid samas ka kaastundlikult, iseloomult olema aga meeldiv ja rõõmsameelne, mitte sõltuvuses kirest.

4. Aristoteles ämmaemandate kohta... Seega on määratletud ameti pidamiseks vajalik vanus, iseloomuomadused, füüsilised ja vaimsed eeldused. Ka Eestis eelistati ämmaemandaina tugevaid, heade kätega, tasakaalukaid nooremaid naisi, kes olid ise sünnitanud.

5. Sünnitust soosivad jumalad ja jumalused • Kõigi vanade kõrgkultuuride juurde kuulusid erinevaid elualasid kontrollivad jumalused ja jumalad. • Muistsed jumalannad võisid olla lõputult viljakad

6. Vanas-Roomas oli Juno (peajumal Jupiteri õde ja abikaasa) naiste ja sünnitajate kaitsja, vastates nii Kreeka jumalannale Herale.

7. Egiptuse 7 jumalannat Meskhenet Hekate • Foiniikia mütoloogia Astarte

8. Egiptuses oli jumal Bes, kelle välimus oli tavatu: habetunud inetu rasvunud kääbus.

9. Isis

10. Brigit ehk Brigid oli keldi mütoloogias ravitsemis- ja viljakusejumalanna, kes aitas naisi sünnitusel.

11. Maiade sünnituse ja arstimise jumal oli Maailmakuduv Ixchel.

12. Siberi jakuutide Suur Ema Aiõsõt elas taevas, kus ta kirjutas iga lapse saatuse üles kuldsesse raamatusse. Ta valvas iga lapse sünni üle ja tõi lapsele taevast hinge, et vastsündinust saaks tervik.

13. F.R. Kreutzwald on eesti sünnitusjumalana tutvustanud Rõugutajat, kes on arvatavasti soome Rongoteuse eeskujul loodud sünnituse ja viljakaitse jumal. Rongoteus on tuntud Mikael Agricola 1551. aastal koostatud karjala jumalate loendi kaudu, kus teda nimetatakse viljakaitsjaks.

14. Eestis on sünnitajad ja nende abistajad 19. sajandil pöördunud loitsude ja regilaulude vahendusel abipalvetega Maarja ja Peetruse poole, arvatavasti on siin aja jooksul toimunud algsete kujutelmade asendumine. Sagedamini on palvetega pöördutud Jeesuse või Jumala poole.

15. Eesti sünnipärimuse huvitav erijoon on taevakirjad, pseudograafiad, mida kanti sünnitusel kaasas veel 20. sajandil. Eestisse levisid taevakirjad 18.–19. sajandil baltisakslaste ja hernhuutlaste vahendusel ja sisaldasid alati ka sünnitamisel abistavaid sõnu.

16. Üks enimlevinud nimetusi maagiliste ravitoimingutega tegelevate isikute kohta on nõid, mis algselt tähendas tarka, mitmekülgsete oskustega isikut, sõna ise ei olnud seotud kummagi sugupoolega. 19.–20. sajandil on kõnekeeles ja ilukirjanduses sõna nõid omandanud feminiinse varjundi, esinedes sageli koos täiendiga -eit, -moor, -mamma, -vanamoor.

17. Ka sõna ämm kasutatakse keeles eespool loetletud liidetega, mis annavad põhisõnale teatava stiililivarjundi, 19. sajandi jooksul kasutati kõiki nimetatud liitsõnu ametinimetustena, kuni juurdus ämmaemand.

18. Iga maapealne elu algab sünniga. Sünd siia ilma on valu ja vaev.Iga naine vajab enda kõrvale sel momendil abilist.