1 / 37

Eesti mäeinseneride 1960.a lend

Eesti mäeinseneride 1960.a lend. Enno Reinsalu, juuni 2001 Värskendatud, märts 2008. Meie rühm alustas 1955. a. kui 28 noort meest tulid Tallinna, soovides asuda õppima mäendust 25 said sisse, neist kolm tingimisi –

marcos
Download Presentation

Eesti mäeinseneride 1960.a lend

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti mäeinseneride 1960.a lend Enno Reinsalu, juuni 2001 Värskendatud, märts 2008

  2. Meie rühm alustas 1955. a kui 28 noort meest tulid Tallinna, soovides asuda õppima mäendust 25 said sisse, neist kolm tingimisi – vene keele sisseastumiseksami hinne tuli parandada kahelt vähemalt kolmeks. Üks tingimisi sissesaanuist olin mina.

  3. Algas üliõpilaselu Sellel pildil Kohtu 4 intris, nagu siis ühikat nimetati. Praegu toimuvad selles ruumis Soome suursaatkonna pidulikud vastuvõtud. Pildil olevatest I kursuse mäetudengitest jõudsin lõpuni vaid mina (all vasakul nurgas).

  4. Mäeõpe toimus nii TPI vanas hoones kui ka Tallinna mäetehnikumi laboris, kus me sellel pildil legendaarse dotsent Elmar Kotka juhendamisel soonurit põrnitseme.

  5. Lasnamäe paemurd otse Kardioru taga oli lähim koht, kus võis mäetööd vaadata. Kui seal lõhati, oli see Kohtu intrisse kuulda ja näha.

  6. Tegelikult moodustus rühm 1957.a. kui 25-st sissesaanust oli alles jäänud üheksa. Kuusteist “põrusid”, kaks jäid nooremale kursusele, üks (Tõnu Loog) tuli vanemalt kursuselt ja üks (Gustav-Olimar Pae/Laigna) tuli majandustudengite seast. Matemaatiliselt: 25 - 16 - 2 + 2 = 9

  7. Vaade Stenbocki maja aknast Rahukohtu (toona Rahvakohtu) inter oli hoones, mida praegu tuntakse valitsuse ehk Stenbocki majana. Alates 1956.a sügisest kujunes sinna rühma keskus ja kooskäimise koht.

  8. Rühma sümboliks sai karu See on meie hõbedast lipsumärk. Kui märk hakkas tekitama poliitilisi küsimusi, kandsime seda püksirihmal. Märgi tegi ERKI metallitudeng Aarne Uustalu.

  9. Intris käis tavaline tudengipull Sellel pildil oleme vahetanud Enn Lüütrega peakatted, et tõestada, kui tobedad need on. See oli üks pisemaid tobedusi, millest rääkida. Suurematest saaks kogumiku.

  10. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Esimesel, s.t 1956.a suvel saadeti tudengid Kasahstani vilja koristama. Pildil ei ole mitte liivapuistang vaid nisukuhil. Fotol on tuntavad Enn Lüütre (paremal) Arvi Toomik (üksi taga) ning Ülo Sinisalu ja Maldon Haljas temast vasakul tagareas. Pole minu foto - mina Kasahstanis ei käinud.

  11. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Peale II kursust algasid kaevanduspraktikad. Algul Eestis, siis juba Venemaa kivisöebasseinides. Praktika ja sõit olid riigi kulul. Selle eest tuli kolm aastat töötada riigi poolt ette kirjutatud kohas. Pildil Eesti Põlevkivi 4. kaevanduse ees: Eino Peek, mina, Harald Viljaste, Arvi Toomik ja Maldon Haljas ning dotsent Kuido Saarest. Taga on kaevur Ivan.

  12. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Lisaks kaevandustöö heale palgale sai praktikal ka häid tüdrukuid. Mõni tulid poisse (siin Eino Peeki) isegi jaama saatma. Vene mäetudengi uhkuseks oli vormimüts (paremal).

  13. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Alati üritasime teha nii, et praktikale sõites ja sealt tagasi tulles saaks peatuda Moskvas. Pildil sammub mäetudengite seltskond kõrghoonet uudistama.

  14. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Pärast neljandat kursust peeti meid nii küpseks, et meil lubati relva katsuda. Laskemoonata. Foto 1959. a suvest Klooga laagris. Ülo Sinisalu, Maldon Haljas, mina, Eino Peek ja Arvi Toomik. Pildistas Enn Lüütre. Teised kolm olid sõjaväekõlbmatud.

  15. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Tegelikult oli kogu sõjaväelaager suur molutamine.

  16. Suvepuhkuse eest hoolitses riik Kuid ka ise tuli hoolitseda. Kasahstani pärast jäi ära geoloogia praktika. See tuli enne diplomit ära teha. Selleks ajaks olime TPI-s õppeedukuselt parimad. Saime preemia. Rühmavanem Kustav Laigna korraldas selle raha eest bussi ja tegime geoloogilise ringreisi läbi Eesti ja Läti. Hetkel oleme Siguldas. Eriti põhjalikult tutvusime Riia geoloogiaga.

  17. Geoloogilise suvepraktika juhid Praktika juht dotsent Kalju Ojaste, kes veel hiljaaegu õpetas geoloogiat ja bussijuht

  18. Meie märgid TPI lõpetanu 1960.a rinnamärk. Materjal - hõbe ja email. Kuna märgil puudub nõukogude sümboolika, telliti ja tehti märke eraviisiliselt. Märgi “jõime sisse” 1959.a detsembris Koskla intri klubis.

  19. Meie märgid NSVL mäeinseneri rinnamärk. Materjal - pronks ja email. 1960.a anti need koos diplomiga. Märki ei kantud.

  20. Kes me penskarid olime\oleme Maldon Haljas - Kunda Tsemendi mäeinsener Gustav Laigna - Mereakadeemia emeriitprofessor,  2006 Tõnu Loog - Eesti Põlevkivi mäeinsener Enn Lüütre - TTÜ erudotsent, Kaitseministeeriumi spetsialist Enno Reinsalu - TTÜ emeriitprofessor Ülo Sinisalu - TTÜ erudotsent, Võlumäe dendropargi omanik Arvi Toomik – vabakutseline teadur

  21. Lisaks mäeinseneri kutsele on Maldon Haljas - tuntud Eesti kabetaja Gustav Laigna - tehnikadoktor Tõnu Loog - tootmispsühholoog Enn Lüütre - tehnikakandidaat Enno Reinsalu - tehnikakandidaat Ülo Sinisalu - majanduskandidaat Arvi Toomik - tehnikakandidaat Harald Viljaste - tootmispsühholoog

  22. Kõik, mis toimus vahepeal … koosnes eraelust, karjäärist, saatusest. Kohtumised sõltusid töökoha ja -paigast, peresidemetest, juhusest. Nagu enamus tipikatest, korraldasime ka meie rühma kokkutulekuid. Algul toimusid need kahe aasta tagant mäeinseneride järjepeol, millest puuduvad fotod ja olulised mälestused. Alles 15 aastat pärast lõpetamist tundus meile, et oleks mõttekas aeg-ajalt teha ka rühma kokkusaamisi.

  23. Kokkutulek 1975.a oli Kuremäe lähedal Konsu järve kaldal A. Skotšinski nim. Mäendusinstituudi Eesti Filiaali saunas.

  24. Kokkutulek 1975.a Selleks puhuks sai tehtud lipp, mis illustreeris karude joomalaulu “Karu tuli koopast, vaatas kuud, nühkis oma p….t vastu puud…” Pildil näeb karu kuul ameeriklaste jalajälgi. Lipu värve näed hiljem.

  25. Kokkutulek 1975.a oli tavaline saunapidu, tavalised karused naljad.

  26. Esimesena lahkus Harald Viljaste 6.10.1983. Eesti Põlevkivi mäeinsener, tootmispsühholoog

  27. Haraldi matusel olid koos Eino Peek, Arvi Toomik, Gustav Laigna, Tõnu Loog ja mina. Maldon Haljas ei jõudnud kohale, Enn Lüütre oli Alžeerias, Ülo Sinisalu Kaukaasias.

  28. Kokkutulek 1985.a oli Toila ja Sillamäe vahel Konju külas, minu toonases suvekodus. Vasakult: Ülo Sinisalu, Maldon Haljas, Enn Lüütre, Arvi Toomik, Tõnu Loog ja mina. Gustav Laigna pole käinud ühelgi kokkutulekul, Eino Peek oli selleks ajaks meist juba irdunud

  29. Teisena lahkus Eino 22.04.1993 Miks, me ei tea

  30. Kokkutulekud jätkusid 1998. a oli see karude lipu all Võlumäel, Vaeküla ja Kabala vahel Ülo (habemega) dendropargis.

  31. Võlumäe on ilus koht Lääne-Virumaal .

  32. Kokkutulek 1998.a … oli jälle Võlumäel. Kohal oli tuumik: Enn, Maldon, Ülo, Arvi, Tõnu. Mina pildistasin

  33. Kokkutulek 2000.a …oli Sämis, Arvi suvekodus. Enn, mina, Ülo ja Arvi. Oleme kohakuti oma autodega. Maldon oli saunas

  34. Kokkutulek 2001.a algas 1. juulil kell 12 Võlumäel. Fotol: Arvi, Võlumäe peremees Ülo, Maldon, Tõnu ja Enn. Mina pildistasin

  35. Kustav-Olimar Laigna (Kusti)lahkus 2006. veebruaris Pärnamäel: mina, Tõnu, Enn ja Arvi. Maldon ei jõudnud kohale, Ülo oli Kaukaasias.

  36. Kokkutulekud jätkuvad … …Võlumäel, iga aasta juulikuu esimesel laupäeval kell12.00

  37. Kuni ?

More Related