Hematoloogia e. verehaigused

1. Hematoloogia e. verehaigused Toivo Laks

2. Veri • Moodustab kehakaalust 7% (4...5 liitrit) • Vererakud paiknevad plasmas (≈ seerumis) • Punaliblede mahuosa veres = hematokrit (40%) • Vererakud 1 mm3: – punalibled e. erütrotsüüdid 5 miljonit – valgelibled e. leukotsüüdid 5 tuhat – vereliistakud e. trombotsüüdid 500 tuhat • Vereloome (va. lümfotsüüdid – l/s, põrn, tüümus) toimub peamiselt punases luuüdis • Vererakkudel on luuüdis ühine eelvorm – diferentseerumata tüvirakk, millest erinevate rakuliikide jagunemist soodustavad kasvufaktorid • Valmimata vererakke (va. nn. retikulotsüüdid) vereringes ei esine, ainult patoloogia korral

3. Punalibled • Punalibled (Er): 7 µm, tuumata, kapillaare läbivad ühekaupa, 30% kaalust moodustab hemoglobiin • Hemoglobiin (Hgb): M - 130...165 ja N - 115...150 g/l, kannab hapnikku ja süsihappegaasi • Noortes vormides (retikulotsüütides) on võrgustikuna näivat RNA-d • Punaliblede teket reguleerib neerudest erituv erütropoetiin, mille hulk tõuseb kui hapniku kontsentratsioon neerudes alaneb ning selle tagajärjel tõuseb punaliblede kogus ja hemoglobiini tase • Punaliblede eluiga – 4 kuud, hävivad põrnas ja maksas RES rakkude poolt, vabanev Fe++ läheb taaskasutusse, porfüriin eemaldub sapigmendina

4. Punaliblede moodustumise staadiumid

5. Veregrupid • Mitu veregrupi süsteemi • ABO-süsteemi põhimõte: vereplasmas on antikehad teiste veregruppide vastu. Vale veregrupi ülekandel hävitavad need antikehad ülekantava vere punaliblesid (hemolüüs) • Reesus-süsteem: D-antigeeni olemasolu (Rh+), D-antigeeni puudumine (Rh-). Patoloogia – reesuskonflikt • Vereülekanne: 0 → 0, A, B, AB A→ A, AB B → B, AB AB → AB

6. Valgelibled (1) • Jagunevad: granulotsüüdid (neutrofiilsed, eosinofiilsed, basofiilsed), lümfotsüüdid ja monotsüüdid • Neutrofiilsed granulotsüüdid (40-75%): kepp- ja segmenttuumalised on peamised nn. õgirakud, mis avaldavad oma organismi kaitsvat: --- (põhiliselt bakteritevastast) toimet rakust vabanevate lüsosüümide, antibiootilise toimega defensiinide ja rakumembraanist toodetavate vabade radikaalide abil --- peamine osa neutrofiile paikneb väljaspool vereringet, suundudes signaali saamisel (bakterid, laguproduktid jne) põletikukoldesse • Eosinofiilid (1-6%): hävitavad parasiite, allergia • Basofiilid (1%): immuun- ja põletikureaktsioonid

7. Valgelibled (2) • Monotsüüdid (2-10%): eluiga vereringes ööpäev, kudedes oluliselt pikem. Peamised fagotsüteerijad, siirduvad kudedesse makrofaagidena • Lümfotsüüdid: peamised immuunsuse kandjad (vt. ka Sissejuhatus), eluiga umbes 2 nädalat - B-lümfotsüüdid: tagavad humoraalse immuunsuse: B-lümfotsüüt + antigeen → plasmarakk→ antikehade teke - T-lümfotsüüdid: tagavad rakulise immuunsuse: T-lümfotsüüt + antigeen → T-killerrakk → tsütokiniinide eritumine→makrofaagide aktivats. - T-lümfotsüüt→T-helperrakk (abi plasmarakule) - T-lümfotsüüt→T-supressorrakk (ülitundlikkus↓) - mälurakud – eluiga aastaid

8. Lümfotsüüdid

9. Vereliistakud • Tuumata rakud • Osalevad vere hüübimises (hüübimise trombotsütaarne faas, nn. valge tromb, “trombi süda”) • Tekivad suurtest tuumaga megakarüotsüütidest • 10% tekib kopsudes • Väga kergesti kleepuvad üksteisega (agregatsioon) ja ümbritsevaga (adhesioon) • Eluiga paar päeva

10. Vererakud

11. Vereplasma valgud • Plasmas proteiine 70 g/liiter • Fibrinogeen (5%), osaleb hüübimises (sadeneb fibriiniks) ja põletikuprotsessides • Albumiin (60%): 1. seob vett ja osaleb kolloidosmootse rõhu tekitamisel 2. transpordib valke, ravimeid, hormoone 3. ligikaudu pool on seotud kaltsiumiga • Globuliinid (35%): 1. transportvalguna (hormoonid, Fe++, hemoglobiin jne) 2. ensüümidena (müoglobiin, alkaalne fosfataas) 3. hüübimisfaktoritena ja hüübe lahustajana 4. antikehadena • C-reaktiivne proteiin – lisandub põletike korral

12. Vere hüübimine • Välimine (traumaatiline) või • Sisemine (intima spontaanne ruptuur) veresoone vigastus käivitab vere hüübimise: 1. valge trombi moodustumine trombotsüütidest - paljastunud kollageenile agregeeruvad trombotsüüdid ja sulgevad väiksema haava - trombotsüütidest vabaneb koehormoon TXA2, mis soodustab veelgi agregatsiooni ja aktiveerib veresoonte kokkutõmbumist 2. koagulatsiooniprotsessi e. hüübimiskaskaadi käivitumine suurema veresoone kahjustuse korral, mis toimub aktiveeritud ensüümide e. hüübimisfaktorite toimel • Paralleelselt toimub vastupidine protsess – hüübe e. fibriini lõhustumine (fibrinolüüs)

13. Vere hüübimise skeem

14. Tromb

15. Fibrinolüüs

16. Peamised verehaigused • Punavere haigused (aneemiad) • Valgevere haigused (leukoosid) • Vere hüübimissüsteemi haigused

17. Aneemiad • Hemoglobiini, hematokriti (Hk) või punaliblede↓ • Aneemiaid võib jaotada mitmel alusel, millest olulisemad on: - geneesi järgi 1. sünteesihäire (p(b)lastilised) 2. hävimisehäire (hemolüütilised) 3. kaotusehäire (verekaotus) - erütrotsüütide Hgb sisalduse (kroomsuse) järgi: hüpo-, normo- ja hüperkroomne • Aneemiate diagnoosimine ja ravi eeldavad vähemalt raua, vitamiin B12 ja foolhappe ainevahetuse mõningat tundmist

18. Raua ainevahetus • Meestel rauda 3.5 g ja rauakadu 1 mg, naistel rauda 2.5 g ja rauakadu 2 mg • Raud seotud: 70% Hgb-ga, 10% müoglobiiniga, 20% ferritiini ja hemosideriiniga, 0.1% transferriiniga • Raud imendub peensoole ülaosast ja transporditakse veres seotult valgu transferriiniga, mille sidumisvõimest on kasutatud ainult 30% • Raud on deponeeritud ferritiinina. Ferritiini langus ilma Fe++ languseta viitab prelatentsele rauavaegusele • Ülemäärane raud sisaldub makrofaagides ja maksas hemosideriinina

19. Rauavaegusaneemia(d) • 80% kõikidest aneemiatest ja 80% on naistel • Põhjused: - vähene sisaldus toidus (taimetoit) – puudulik imendumine (mao resektsioon) – suurenenud vajadus (rasedus) – raua kadu organismist verejooksudega (80%) • Staadiumid: 1. prelatentne e. depoorauavaegus, 2. latentne – Fe++↓ seerumis, 3. manifestne e. • Kliiniline: 1. üldsümptomid – nõrkus, väsimus, jõuetus, düspnoe, peavalu, ärrituvus, 2. nahk – kahvatus, kuiv, suunurkade ragaadid, juuste ja küünte murdumine 3. spetsiifilised verekaotuse sümptomid olenevalt organist

20. Diagnoos ja ravi • Diagnoos: • Kliiniline pilt • Labor: raud, ferritiin, Hgb, Er, Hk↑, transferriin↓ mikrotsütaaria, hüpokroomia (dig.dgn: Pb-intox) • Põhjuse selgitamine (magu, günekoloogiline jne) • Ravi: 1. põhjuslik ravi 2. raua asendamine per os 100-200 mg/p, vaid erandjuhud veenisisesi, rauadepood täituvad ~ 3 kuuga

21. Megaloblastiline aneemia • B12-vit. või/ja foolhappe puudusest tingitud DNA sünteesi defekt tuumade küpsemise häirega → megaloblastide teke • B12 vitamiini (kobalamiin, väline faktor) ainevahetus: vit-B12 imendub peensoole lõpuosast nn. sisemise faktori (glükoproteiini) juuresolekul, mis tekib mao parietaalrakkude poolt. Maksas salvestub 2 mg ja mujal 2 mg vit-B12. Deponeeritud vit-B12 jätkub 3 aastaks • Foolhape imendub peensoolest ja salvestub peamiselt maksas, jätkub 3 kuuks

22. Megaloblastilise aneemia põhjused • Vitamiin B12 vaegus: • Maooperatsiooni järgne parietaalrakkude puudus • Ak-Ag reaktsioon mao limaskestas kr. gastriidi korral=pernitsioosne aneemia, sagedaim (sisef↓) • Taimetoitlastel vähenenud manustamise tõttu • Suurenenud vajadus (laiussi või bakterite vohamise tõttu) • Foolhappe vaegus: • Vaegtoitumine (alkohoolikud, ühekülgne toit) • Suurenenud vajadus (rasedad) • Imendumishäired peensooles (malabsorptsioon) • Ravimite toime, mis on foolhappe antagonistideks (metotreksaat, trimetoprim jt)

23. Kliiniline pilt ja diagnoos • Hematoloogilised aneemia sümptomid: väsimus, kahvatus • Gastroenteroloogilised sümptomid: gastriit, haavandid limaskestadel • Neuroloogilised sümptomid: funikulaarne müeloos (ebakindel kõnnak – ataksia, spastilised pareesid, vibratsiooni jm tundlikkuse häired) • Diagnoos: Kliiniline pilt ja: • Veres: hüperkroomsed megaloblastid, Hgb(↓), Tr ja Lk↓, Fe++(↑), vit-B12 ja foolhape↓, • Luuüdis: suure tuumaga megaloblastid • Parietaalr-de ja sisef. (IF) vastased Ak-d-70-90% • Radioaktiivne vit-B12 imendumise Schillingi test • Gastroskoopia ja mao limaskesta biopsia

24. Ravi • Põhjuslik ravi (nt. laiussi ravi) • Vitamiin B12 alg- ja säilitusdoosis • Foolhape suu kaudu • Prognoos: oleneb aneemia põhjusest, adekvaatse säilitusravi korral hea • Profülaktika: vältida aneemiat soodustavaid tegureid (ühekülgne ja taimetoit, ravimid), õigeaegne diagnoos

25. Hemolüütiline aneemia • Hemolüüs – erinevatel põhjusetel punaliblede eluea soonesisene või -väline lühenemine • Põhjused: • Kaasasündinud membraani-, ensüümi-, sünteesidefekt • Immunoloogiline (Ak-Ag) reaktsioon (nt. vereülekandejärgne) • Ravimitest põhjustatud • Nakkus- ja muudele (maksa) haigustele kaasnev • Eksogeensetest teguritest põhjustatud (südame mehhaanilised klapid, põletus, maomürgid) • Mikroangiopaatiatele kaasnev

26. Patogenees, vere muutused • Vananenud punalibled lammutatakse normaalselt põrnas, patoloogia korral ka mujal RES-s (maks, l/s-d). Kiirenenud hemolüüsi korral toimub see juba veresoone siseselt ja tekkiv vaba hemoglobiin transporditakse RES-i • Krooniline hemolüüs (ja sellega kaasnev hapnikuvaegus → erütropoetiin) soodustab kompensatoorselt punaliblede teket • Kaudse bilirubiini↑ kiirenenud hemolüüsist (Hgb → bilirubiin) • Veres: LDH1, raud, bilirubiin ja retikulotsüüdi - ↑ ja Hgb, Hk ja Er – ↓

27. Hemolüütilise aneemia kulg ja üldsümptomid • Krooniline: aneemia, ikterus, põrn↑, pigmentkivid– kompenseeritud (hemolüüsi tunnused) – kompenseerimata (+ aneemia) • Äge (kriisiga): palavik, vappekülm, kollaps, ikterus, pea-, kõhu- ja seljavalu, tume uriin – spontaanne (vereülekande järgne) – kroonilise ägenemine

28. Mõned hemolüütilise aneemia tüübid • Sfärotsütoos: membraanidefekt → H2O ja Na+ sissevool rakku↑ → osmootne resistentsus↓ → hemolüüs. Sagedaim kaasasündinud hemolüütiline aneemia, ravi põrna eemaldamine • Sirprakuline aneemia – pärilik anomaalne Hgb, mis põhjustab aneemiat ja erinevate organite infarkte ja fataalset pulmonaalhüpertensiooni • Talasseemia: pärilikult ei sünteesita Hgb piisavalt • Ak-Ag reaktsioonist tingitud aneemiad: - vereülekandejärgne kergest → ÄNP ja shokini - vastsündinute hemolüütiline tõbi - külmaglutiniinide poolt põhjustatud hemolüüs

29. Aplastiline aneemia • Suhteliselt harvaesinev, kuid võib olla põhjustatud ka eksogeensetest teguritest • Luuüdi puudulikkus (hüpoplaasia) või tüviraku patoloogia • Põhjused: 1. kaasasündinud, harva 2. omandatud idiopaatiline, teadmata süü - 70% 3. ravimid: klooramfenikool, NSAID, kuld - 10% 4. toksiinid: bensool - 10% 5. kiirgus 6. viirused: hepatiit, herpes jm. - 5% • Põhjustava eksogeense faktori toimel tekib hemopoeetilise koe vastu autoimmuunreaktsioon

30. Kliiniline pilt ja diagnostika • Pantsütopeenia: aneemia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia. Võib eelneda mono- või bitsütopeenia • Aneemia (Er↓) – kahvatus, hingeldus, väsimus • Granulotsütopeenia → agranulotsütoos (Lk↓) – infektsioonid (mükoosid), nekroosid, palavik • Trombotsütopeenia (Tr↓) – täppverevalumid, veritsused, verejooksud • Diagnoos: 1. kliiniline pilt 2. vereanalüüs - pantsütopeenia 3. luuüdi biopsia - aplastiline luuüdi rasv- ja lümfoidse koe hüperplaasiaga

31. Ravi • Punaliblede ja vereliistakute asendamine • Infektsioonide profülaktika • Luuüdi siirdamine – 1. astme sugulaste luuüdi või perifeerse tüviraku siirdamine • Eelneb immuunosupressiivne tsütostaatiline ravi äratõukereaktsiooni vältimiseks • Tsütokiniinid • Tüsistused: infektsioonid, sepsis, retsidiivid, äge leukeemia • Prognoos: - ravimata juhud – letaalsus 70% - ravitud luuüdi siirdamisega juhud – olenevalt meetodist 10 aastaga elus 50-75% patsientidest

32. Polütsüteemia • Kõikide vereraku liikide vohamine • Kitsamalt erütreemia e. punaliblede vohamine • Põhjus: 1. teadmata (polycythaemia rubra vera) 2. pahaloomulised kasvajad (hüpernefroom jt) 3. neeruhaigused (polütsüstilised neerud) 4. kroonilised kopsuhaigused 5. krooniline suitsetamine 6. kõrgustes viibimine - kõigi põhjus hüpoksia • Diagnoos: 1. veri, 2. kliinik, 3. luuüdi biopsia • Ravi PRV korral: 1. aadrilaskmine, 2. tsütostaatikumid, 3. sümptomaatiline • Ravi muude põhjuste korral: põhihaiguse ravi ja profülaktika

33. Leukeemiad e. leukoosid • Ägedad või kroonilised • Lümfoidsed või müeloidsed • Leukotsüütide teatud rea difuusne vohamine luuüdis võimaliku levikuga (infiltratsiooniga) teistesse organitesse ja rakkude ilmumisega perifeersesse verre • Erinevate vormide sagedus: 1-6/100000 in/aasta • Äge lümfoidne leukeemia (ÄLL) • Äge müeloidne leukeemia (ÄML) • Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) e. nonHodgkini lümfoomid • Krooniline müeloidne leukeemia (KML) e. müeloproliferatiivne sündroom

34. Leukeemiate üldsümptomid • Normaalse hemopoeesi pärssimise tagajärjel: aneemia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia → nõrkus, infektsioonid, verejooksud • T- ja B-lümfotsüütide kahjustumise tagajärjel: infektsioonid • Hemopoeetilise koe ekstramedullaarse vohamise tagajärjel: vastavate organite infiltratsioonist tingitud sümptomid ja kaebused (nt. ajuinsult)

35. Ägedad leukeemiad • Võivad kulgeda aastaid varjatult • ÄLL sagedamini lapseeas, ÄML täiskasvanutel • Põhjused: 1. viirused (HTLV 1-tüüp) 2. luuüdi kahjustumine (bensool, tsütostaatikumid, kiirgus, ka kiiritusravi) 3. geneetiline soodumus • Patogenees: vereloome vastava rea tüviraku neoplastiline transformatsioon ja selle vohamine luuüdis ja teistes organites (põrn, maks, l/s-d, neerud, kopsud, aju jm) ning teiste rakuridade depressioon luuüdis • Kliinik: üldsümptomid, palavik, väsimus, l/s↑, seeninfektsioonid, kahvatus, higistamine, neuroloogilised nähud

36. Diagnoos ja ravi • Kliinik ja anamnees (kokkupuude kiirgusega!) • Veri: Lk arv pole määrav (↑,↓,N), Er ja Tr(↓), blastid veres • Luuüdi: mitteküpsed rakud (blastid > 30%) • Tsütokeemia, immuunotüpiseerimine, rakugeneetika • Ravi: 1. sümptomaatiline (antibiootikumid, granulopoeesi aktiveerimine, Er ja Tr asendus) 2. kemoteraapia erinevate skeemide alusel 3. luuüdi- ja tüviraku siirdamine (eelneva kemoteraapia ja kiiritusega) • Ravi tüsistused: infektsioonid, äratõukerektsioon

37. Krooniline lümfoidne leukeemia • Madala maliigsusega lümfotsütaarne (B-lümfotsüütid) nonHodgkini lümfoom perifeerses veres, luuüdis, l/s-s, põrnas • Sagedaim leukeemia vorm, peamiselt vanemas eas, prognoos leukeemiatest parim • 70% asümptomaatiline • Põhjus on teadmata • Kliinik: l/s suurenemine, sügelemine, veritsused, seeninfektsioonid, naha infiltraadid • Diagnoos: kliinik, veri - Lk↑↑ peamiselt lümfotsüütide arvelt, luuüdi, immuun- ja kromosoomdiagnostika, l/s histoloogia • Ravi: keemiaravi, luuüdi ja tüviraku siirdamine, kiiritus, põrna eemaldamine, antibiootikumid

38. Krooniline müeloidne leukeemia • Monoklonaalne tüvirakkude degeneratsioon • Üleprodutseeritud rakud – funktsioonivõimelised • Etioloogia: 1. teadmata, 2. kiirgus, 3. bensool • Patogenees: translokatsioon 22. kromosoomis e. Philadelphia kromosoomis • Kliinik: 3 staadiumi (väsimus, higistamine jm) 1. krooniline stabiilne - Lk↑, põrn↑, valu vasakul 2. aktseleratsioonifaas e. üleminek kriisiks – Lk↑, Tr↓, aneemia, põrna suurenemine, palavik 3. blastne kriis – meenutab ägedat leukeemiat ja on kõrge letaalsusega • Diagnoos: 1. kliinik, 2. verepilt – blastid, 50% Tr↑, Lk↑↑↑ → leukeemilised trombid, 3. luuüdi, 4. Philadelphia kromosoom, 5. tsütokeemia • Ravi:α-interferoon, siirdamine, keemiaravi

39. Hodgkini lümfoom e. lümfogranulomatoos • Monoklonaalse päritoluga B-rakkudest pärinevad Sternberg-Reedi (SR) hiidrakud, mis esialgu paiknevad l/s-des, hiljem süsteemselt • Esinemus: 3 juhtu/100000 in/aastas • M/N 3:2; 30-ndates või 60-ndates aastates • Etioloogia: teadmata, kahtlus Epstein-Barri viirus • Patogenees: SR rakud tekivad ühetuumalistest Hodgkini rakkudest või esinevad mitmekesised lümfoidsed rakud; histoloogiliselt - 3 tüüpi • Haiguse kulg: Algab ühes l/s grupis ja levib lümfiteid pidi, verega või kokkupuute teel teistesse l/s piirkondadesse ja üle organismi

40. Kliiniline pilt ja diagnoos • Palavik, higistamine, kaalulangus, infektsioonid • Valutute l/s suurenemine (80-90%) – kaela-, kaenla-, kubemepiirkonnas, keskseinandis (10%) • Maksa ja põrna suurenemine • Sümptomid olenevalt organist, kuhu patoloogiline protsess on kandunud • Diagnoos: 1. kliinik 2. biopsia l/s-st ja luuüdist 3. kopsu-Rö 4. CT, MRT ja sonograafia 5. luude stsintigraafia 6. veri: SR↑, lümfotsüüdid↓, eosinofiilid↑

41. Ravi • Kiiritus - soodsa prognoosi rühmale • Kiiritus + keemiaravi - vahepealse prognoosiga rühmale • Polükeemiaravi - ebasoodsa prognoosiga rühmale • Retsidiivide ravi - luuüdi- ja tüviraku siirdamine • Prognoos: oleneb staadiumist, prognoosi halvendab pikaaegne kiiritus- ja keemiaravi → oht teiste kasvajate arenguks

42. nonHodgkini lümfoomid • Pahaloomulised klonaalsed kasvajad, mis saavad alguse lümfaatilise koe B- (80-85%) ja T- (15-20%) lümfotsüütidest • Esinemus: 3-5 juhtu/100000 in/aastas • M/N - 1.5:1, aidsihaigetel kuni 1000x sagedam • Palju erinevaid vorme (sh. müeloom, KLL jt) olenevalt histoloogiast ja haiguse agressiivsusest • Etioloogia: 1. viirused, 2. bakterid (H. Pylori), 3. mutatsioonid - geenisegmentide nihkumine • Staadiumid (4) ja kliiniline pilt: analoogilised Hodgkini lümfoomile alates ühest l/s grupist või ühest organist (magu, sool) kuni üle organismi • Diagnoos ja ravi: sarnane Hodgkini lümfoomile, Er↓, Lk↓, Tr↓ • Prognoos: lokaliseeritud st. – tervenemine 50%

43. Burkitt (nonHodgkini) lümfoom

44. T-rakulise lümfoomi raviefekt

45. Plasmotsütoom e. müeloomtõbi • Agressiivne pahaloomuline plasmarakuline (B-rakud) kasvaja paiknemisega luudes ja luuüdis, hävitades luukude ja pärssides vereloomet • Lokalisatsioon: kolju, selgroog, vaagen, roided jt • Etioloogia: teadmata, pärilikkus, kiirgus • Moodustuvad ühte tüüpi immuunoglobuliinid • Kliinik: üldsümptomid, luuvalud, -murrud, amüloidoos ja KNP, verejooksud, Raynaud sy • Diagnoos: 1. kliinik, 2. veri - SR↑, üldvalk↑, Ca↑, proteinuuria (Bence-Jonesi valk), aneemia, Tr↓, immuunoglobuliinid, 3. luuüdi ja luude biopsia • Ravi: keemiaravi, sümptomaatiline ravi • Prognoos: oleneb staadiumist ja histoloogiast

46. Plasmotsütoom selgroos

47. Müelodüsplastiline sündroom (MDS) • Tüvirakuhaigus perifeerse tsütopeenia ja rakurikka düsplaasiaga ja blastidega luuüdis • Haigestumus: 10 juhtu/100000 in/aastas • Põhjused: 1. teadmata, 2. tsütostaatikumid, 3. ioniseeriv kiirgus, 4. bensool, 5. pestitsiidid • Haigus kulgeb aneemia, trombotsütopeenia ja leukopeenia sümptomite ja tüsistustega võimaliku üleminekuga ägedaks müeloidseks leukeemiaks • Diagnoos: kliinik, verepilt, luuüdi biopsia • Ravi: kõik võimalikud variandid (vt. eespool), luuüdi ja tüviraku siirdamine

48. Histoloogia I

49. Histoloogia II

50. Koagulopaatiad: hemorraagilised diateesid ja trombofiiliad • Verejooksud ja veritsused mitmesugustel põhjustel (kaasasündinud või omandatud): • Trombotsüütide häired • Kapillaaride resistentsuse häire • Hüübimisfaktorite häired (nt. hemofiilia) • Trombooside teke mitmetel põhjustel: • AT-III vaegus • Proteiin C ja S vaegus jm • Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK-sündroom) – paralleelselt verejooksud ja tromboosid, põhjus: sepsis, shokk, mürgitused jt