Margit Pärn Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2011

1. “Kuidas toetada lähisuhtevägivalla tunnistajaks olnud lapsi?”Tähtvere Avatud Naistekeskuse seminar, 02.12.2011.a. Tartu Laste kaitsmise võimalused kriminaalmenetluses Margit Pärn Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2011

2. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 • alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelnemenetlus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud. • kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu, aitab ära hoida teiseseid kannatusi ning leevendada kuriteoga tekitatud kahju. • õiguskaitseasutused ja kohtud peavad võtma tarvitusele meetmed, et vältida kannatanute ja tunnistajate kriminaalmenetlusega kaasnevate teiseste kannatuste tekkimist, sealhulgas vältima menetluse venimist ning tagama isikuandmete kaitse.

3. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 1. Võitlus koolikiusamisega. “ Turvaline kool 2009–2011” täiendamine ja elluviimine 2. Vägivald lasteasutustes. (erikoolid, lastekodud, turvakodud). Varjatud vägivald. Juhendmaterjalid personalile , ennetavad programmid 3. Interneti vahendusel vägivalla ohvriks langemine. Internetiturvalisuse programmi elluviimine 4. Laste vastu toimepandud seksuaalkuriteod. Lastega töötamisega seotud piirangud pole piisavad, juhid ei tea nendest. Seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks puuduvad ravivõimalused

4. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 5.Vägivalla ohvriks langenud laste varane märkamine ja abisaamise võimalused. Teadlikkus kohustusest teatada abivajavast ja väärkoheldud lapsest on puudulik ja seda reguleerivad sätted ebaselged. Lasteabitelefon 116111. 6. Lapsohvrite abistamiseks vajalikud teenused pole kogu Eestis kättesaadavad. Puudulik suhtlus spetsialistide vahel, rahanappus ja teenuste halb kättesaadavus. Samuti takistavad sekkumist puudulikud teadmised seadustest. 7. Laste väärkohtlemise juhtumitemenetlemine pole piisavaltlapsesõbralik ja kiire

5. “Laulasmaa deklaratsioon” (2005) kuritegevusevastase võitluse eelistustest … peavad justiitsminister ja siseminister vajalikuks käsitleda prokuratuuri ning politsei ühiste eelistustena võitlust: • alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega;

6. Erinevad huvid andmete avaldamisel Kuriteo ja kriminaalmenetluse kohta andmete avaldamisel mängivad rolli kolm põhilist huvi: • Avalikkuse huvid • demokraatia toimimise eelduseks on avalikkuse võimalikult hea informeeritus kõikidest ühiskonna jaoks olulistest seikadest, sh kuritegudest ja kriminaalmenetlustest • Kriminaalmenetluse huvid • kriminaalmenetluse huviks on kuritegude väljaselgitamine ja õiglane kohtupidamine • Kuriteoga seotud isikute (kurjategija, kannatanu jms) huvid • kuriteoga seotud isikute huvides on ise määrata, palju nendega seotud andmeid avaldatakse

7. KrMS § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused (2007) • Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel • Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.

8. Kuidas kaitsta last kriminaalmenetluses? • laste erikohtlemise reeglid reguleeritud prokuratuuris ja politseis vastavate juhistega; • kahtlustatava vahistamine • korduvate ülekuulamiste vältimine • ülekuulamiste videosalvestus • võimalusel välistada lapse kutsumine kohtusse • kohtuistungi avalikkuse piiramine • kaugülekuulamise võimaluse kasutamine • meedia ja lapse huvid

9. Alaealistele spetsialiseerumine õiguskaitseasutustes 2005 -Tallinnas Põhja Politseiprefektuuris esimene lastekaitseteenistus Eestis 2010 - kõikides prefektuurides lastekaitseteenistused, mis menetlevad laste vastu suunatud kuritegusid • NB! Tuleb vahet teha politsei erinevate struktuuride ülesannete vahel kriminaalpolitsei (lastekaitseteenistused) korrakaitsepolitsei (noorsoopolitsei) • Prokuratuuris on toimunud täielik spetsialiseerumine 2003.a-st • Kohtutes spetsialiseerumine puudub, va Harju Maakohus mõnede kohtunike näol

10. Alaealisetunnistajaülekuulamiseerisusedalates 01.09.2011 • Vajadusel korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. • Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda videosalvestistega. 5 päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.

11. Justiitsahel lapsohvriga seonduvas kriminaalmenetluses Vallakonstaabel, patrullpolitseinik, valvekorras olev kriminaalpolitseinik : Saades info teavitab koheselt Lastekaitseteenistust Vajadusel kohtupsühholoogia ekspertiis Vestlus psühholoogiga Laste ülekuulamisele spetsialiseerunud ametnik või Lastekaitseteenistuse politseiuurija (Tartumaa): ülekuulamine salvestatakse videosse ja tutvustatakse kahtlustatavale ja tema kaitsjale, võimalik ütluste deponeerimine I astme kohtuistung : Kohtukoosseis ja pooled näevad videosalvestust (tõend)

12. Lapse ettevalmistamine kohtuistungiks • puudub varasem kogemus kohtumenetluses • kohtumine süüdistatavaga kohtusaalis • ebamugavus kohtuistungi ajal • ohvril võib tekkida soov ütlusi muuta, kuna süüdistatavale on juba andestanud • võistlev kohtumenetlus pole lapsohvrit soosiv

13. Lähenemiskeeld • Lähenemiskeeldu oli võimalik rakendada KarS § 75 lg 2 p 7 alusel, mille kohaselt võib tingimisi karistatud isikul keelata teatud isikutega suhtlemise. Keelu rikkumise korral võib kohus KarS § 74 lg 4 alusel pöörata vangistuse täitmisele • KarS § 76 järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel määratakse katseajaks kohustus mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega.

14. Lähenemiskeeld alates 21.06.2006.a. • Kriminaalmenetluses kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos • 2 liiki lähenemiskeeldu: ajutine lähenemiskeeld kohtueelse menetluse ajaks kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja lähenemiskeeld, mida kohaldatakse kohtuotsusega kuni 3 aastaks. • ajutise lähenemiskeelu rikkumine – • raskema tõkendi valik, peamiselt vahistamine • KarS § 331-2 rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus • lähenemiskeelu rikkumine –KarS § 331-2 rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus

15. Lähenemiskeeld tsiviilmenetluses • Kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid – kuni 3 aastaks. • Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

16. Tänan tähelepanu eest! Margit Pärn Lõuna Ringkonnaprokuratuur 7 500 744 margit.parn@prokuratuur.ee