TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS

1. TTÜ virumaa KOLLEDžÕIGUSÕPETUS

2. Asjaõigus Tsiviilõiguse objektid Isikute subjektiivsed tsiviilõigused on suunatud tsiviilõiguse objektidele e esemetele, milleks võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Asjadeks ehk kehalisteks esemeteks loetakse tsiviilõiguses neid objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi “valitseda” ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleeritakse asjaõigusega.

3. Asjaõigus Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa – maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda.

4. Asjaõgus Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.

5. Asjaõigus Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeldes põhiliselt küsimustega: • kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? • missugused õigused on isikutel asjade suhtes? • kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta?

6. Asjaõigus Absoluutse iseloomuga asjaõigused kohustavad teatud mõttes kõiki õiguselus osalejaid. Kõik puudutava käitumiskohustuse täitmiseks peab asjaõigusliku suhte olemasolu olema kõigile äratuntav.

7. Asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte Selle kohaselt on asjaõigused üksnes need õigused, mille seadus on asjaõigusena kehtestanud. Lisaks kirjutab seadus ette ka asjaõiguste põhisisu, millest pooled ei või kokkuleppel kõrvale kalduda.

8. Asjaõigus Asjaõigused on omand ja piiratud asjaõigused. Asjaõiguses kehtiva nn määratluse ehk spetsiaalsuse põhimõtte kohaselt saab asjaõiguslik omand tekkida alati ainult ühele asjale ning mitte asjade kogumile. Eristamine on vajalik, kuna kogumi hulgas võib olla erineva õigusliku režiimiga asju.

9. Valdus Valdus on asjaõiguse mõttes isiku tegelik võim asja üle. See ei sõltu asjaoludest, mille kaudu see võim omandati ja kas valduse teostajal on asja suhtes mingeid õigusi – ka varas on valdaja. Valdus täidab ka avalikkuse funktsiooni – valdus tõendab õiguste olemasolu vallasasjadele ja näitab näiteks vallasomandi tekkimist üleandmise teel.

10. Asjaõigused Omand on isiku kõige ulatuslikum õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

11. Asjaõigused Ühine omand jaguneb kaasomandiks ja ühisomandiks. Kaasomandi puhul on kindlaks määratud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana asjast, mis ei ole piiritletud reaalsuses.

12. Asjaõigused Ühisomandi korral ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Seetõttu on ühisomanikud tihedamalt üksteisega seotud ja ühe omaniku õigused asja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel on piiratumad.

13. Omandi tekkimine Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing. Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada.

14. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud.

15. Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täidetud on seaduses selleks ettenähtud faktilised eeldused (nt pärimine)

16. Piiratud asjaõigused Piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule asja suhtes otsese õigusliku võimu teatavates konkreetsetes piirides. Ka selliselt kindlaksmääratud käitumisvõimaluste puhul toimib asjaõiguslik kaitse – sarnaselt omandiga kehtivad piiratud asjaõigused kõigi kolmandate isikute suhtes.

17. Piiratud asjaõigused Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust.

18. Piiratud asjaõigused Reaalservituudi korral on ühe (nn valitseva) kinnisasja omanik õigustatud teist (teenivat) kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

19. Piiratud asjaõigused Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik, vaid kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinum isiklik servituut on kasutusvaldus, mis annab asja kasutamise ja selle viljade omandamise õiguse.

20. Pandiõigus Annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma tagatud rahaliste nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Käsipandi puhul on nõutav panditava eseme valduse üleandmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil.

21. Registerpandi puhul jääb panditud asi pantija valdusesse ning pandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud avalikus registris. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise asjaõiguslepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus ja hüpoteegi intress.

22. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku tasuma õigustatud isikule korduvaid makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.

23. Perekonnaõigus Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid. Isikud on sugulased, kui üks põlvneb teisest või kui isikud põlvnevad samast isikust. Abielu instituut sugulust ei mõjuta. Hõimlus seevastu tekib abieluliste suhete kaudu: abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased.

24. Perekonnaõigus Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel.

25. Abikaasadevahelised varalised suhted Abieluvararežiim ehk varavahekord on abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum. Selle regulatsiooniga sätestatakse terviklikult kummagi abikaasa kogu vara asjaõiguslik staatus, vara valitsemise kord ning selle võimalikud piirangud teise abikaasa huve silmas pidades, vastutus kolmandatest isikutest võlausaldajate ees, samuti eeskirjad, millest tuleb lähtuda vara jagamisel varavahekorra lõppetamise korral

26. Abikaasadevahelised varalised suhted Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt muutub abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvaraks, enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara aga jääb tema lahusvaraks.

27. Abikaasadevahelised varalised suhted Ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus kuulub abikaasadele ühiselt. Lahusvaraga tehtavate tehingute puhul piirangud puuduvad.

28. Abikaasadevahelised varalised suhted Abieluvaralepinguna on käsitletavad igasugused notariaalselt sõlmitud kokkulepped, millega kaldutakse kõrvale seadusjärgsest varakorraldusest või muudetakse abikaasadevahelistes varalistes suhetes kehtivat varasemat režiimi. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

29. Põlvnemine Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest. Põlvnemine viitab mõistena eelkõige bioloogilisele seosele vanema ja järglase vahel, kuid perekonnaõiguses ei seata bioloogilist põlvnemist alati esikohale – põlvnemissuhe võib olla ka juriidiline.

30. Põlvnemine Põlvnemise kindlakstegemise (olenemata viisist) tagajärjel tekivad vanematel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanem on ühtlasi lapse seaduslik esindaja. Vanema õigusi ja kohustusi nende kogumis nimetatakse vanema hooldusõiguseks.

31. Põlvnemine Põlvnemine on aluseks ülalpidamiskohustuste tekkimisele sugulaste vahel. Lapsendamise kaudu saab lapsendatav õigusliku staatuse, mis vastab suures ulatuses lapsendaja lihase lapse seisundile; juriidiline sugulussuhe luuakse siin kohtuotsuse alusel.

32. Eestkoste ja hooldus Eestkoste instituut seondub piiratud teovõimega isikute huvide kaitsega. Kuna neil isikutel ei ole endal oma piiratud teovõime tõttu võimalik oma elukorralduse või vara käsutamise küsimusi otsustada, vajavad nad seaduslikku esindajat. Selleks on perekonnaõiguse kohaselt kohtu otsusega määratav eestkostja.

33. Eestkoste ja hooldus Hooldus on mõeldud ainult täisealistele teovõimelistele isikutele, kes vajavad vaimsete või kehaliste puuete tõttu abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.

34. Pärimisõigus Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral ühtse tervikuna teisele isikule üle läheb. Pärand koosneb pärandaja kõikidest õigustest ja kohustustest, v.a. Need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimae surma korral.

35. Pärimisõigus Eesti kehtiva õiguse kohaselt on inimesel vähemalt üks üldõigusjärglane e pärija.

36. Seadusjärgne pärimine Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse pärandi üleminekut seaduses nimetatud isikutele vastavalt seaduses sätestatud korrale. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja pärandaja sugulased.

37. Pärimine testamendi järgi Testamendijärgse pärimise korral läheb pärand pärijale üle testaatori poolt juba oma eluajal tehtud ühepoolses tahteavalduses nimetatud isikule.

38. Pärimine testamendi järgi Notariaalsed testamendid võivad olla: • Notariaalselt tõestatud testamendid e avatud testamendid, mille koostamisel osaleb ka notar, andes õigusalast nõu. • Notari hoiule antud testament, nn salajane testament, mille annab testaator isiklikult notarile hoiule kinnises ümbrikus ning seega selle koostamisel notar ei osale.

39. Pärimine testamendi järgi Kodused testamendid jagunevad: - Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament. Sellise testamendi puhul on vajalik, et allakirjutamise juures viibiks üheaegselt vähemalt kaks teo- ja otsusevõimelist tunnistajat, kes oma allkirjadega kinnitavad testaatori teo- ja otsustusvõimelisust testamendi allakirjutamise momendil. - Omakäeliselt kirjutatud testament, mis tuleb testaatori enda poolt omakäeliselt kirja panna ning allkirjastada.

40. Pärimine testamendi järgi Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine, notariaalselt tõestatud vormis testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks.

41. Pärimine pärimislepingu alusel Pärimislepingujärgseks pärimiseks nimetatakse seda, kui pärand läheb üle pärandaja poolt tema eluajal kellegi teise või teiste isikutega sõlmitud kokkuleppes (pärimislepingus) nimetatud isikule.