230 likes | 443 Views
Tarbijate energeetika-alase tegevuskava alusmaterjale. Peep Siitam 27.10.2011. Energia kodumajapidamistes. Energia jaotus kodumajapidamistes, TJ. Kodumajapidamistes kasutatud kütused,TJ. Kokkuvõte statistikast. Teenime samapalju kui 2005.aastal, kuid energiat tarbime 14% enam.
E N D
Tarbijate energeetika-alase tegevuskava alusmaterjale Peep Siitam 27.10.2011
Kokkuvõte statistikast Teenime samapalju kui 2005.aastal, kuid energiat tarbime 14% enam. Energiatarbimise muster: soojatarbimine väheneb, elektritarbimine ja kütuste tarbimine kasvab. Puitkütused on suurima osaga kütusetarbimises.
Elektrienergia lõpptarbimise hinna kujunemine 2009-2011*, 93 vs. 110 EUR/MWh * mitteametlik, Kodu 1 seisuga 01.09.2011
Energiamajanduse ebaefektiivsus numbrites Maailmas 2009, mlrd.USD Eestis elekter 2010, MEUR
Elektritarbimise katmise graafik 2023.a 1 600 tundi • Prognoositud suurim tarbimine on 1 800 MW tunnis1), seega tipujaama maksimaalne võimsus on 480 MW Baaskoormus 1 320 MW Uus 96 MW 1) Elektri tarbimine on prognoositud kasvama 1,1% aastas kuni 2023.a
Overnightinvesteerimiskulud: ajalugu ja tulevik Source: Economics of Nuclear and Renewable Electricity, Mark Diesendorf, University of New South Wales
Tuumajaamad: overnight investeerimiskulu MW kohta Ehitatavate/ planeeritavate tuumajaamade overnight investeerimiskulud MW kohta Overnight investeerimiskulud tuumajaama MW kohta, mis valmiks 2023. aastaks on EUR 4 500 EUR tuh ringis Czech Rep. 1 150 MW PWR Switzerland 1 600 MW PWR Netherlands 1 650 MW PWR Argentina 750 MW PHWR Bulgaria 2 120 MW VVER Finland 1 600 MW PWR EUR tuh / MW Hungary 1 120 MW PWR Slovakkia 951 MW VVER Brazil 1 405 MW PWR Turkey 4 800 MW VVER France 1630 MW PWR Romania 1 440 MW Candu 1 468 International EnergyAgency 2005 keskmine Projektide staatus Ehitatav Planeeritav Aasta, millal jaam peaks valmis olema Source: IEA, internet
Tuumajaamademaksumusprognoosid ei vasta tegelikkusele Source: New Power / Issue 21 / October 2010, Pöyry Energy Consulting, Nuclear capital costs
Tuumajaama finantsprognoos 69 EUR / MWh toetus on vajalik, et projekt annaks 10% IRR 69 EUR/MWh on vaja toetust, et tuumajaama projekt annaks kapitalitootlikust 10% 20 aasta perioodi jooksul
NEJ CFB täiskulu 107EUR/MWh Peep Siitami arvutused 7.ploki andmetel
Energiasalv Tuulegeneraatoridvõimsusbilanssi. PHAJ,tuuleparkide&gaasijamasimuleeritudtoodang 270MWvõimsusegaPHAJkoostöös500MWmaismaa,500MWavameretuuleparkidening270MWgaasijaamaga võivadpaljuefektiivsemaltningodavamaltasendadaühteplaneeritavatpõlevkiviplokkiningtagada270MWneto baaskoormust,tootessamasveel48%ehk1,035GWhrohkemelektrit Tootes114GWhelektrittöötaksgaasijaamainult422tundiehkajal,kuituulteiolepikaajaliselt TuuleparkidetoodanguprognoosimiseksonkasutatudreaalseidHiiumaatuuleandmeid(mõõdetud2009.aastal)ningSiemensi 3,6MWvõimsuskõverat 5
Kulu ühiskonnale, alternatiivide võrdlus 1) 5% diskonto määr * Juba võetud arvesse toetuse arvutamises
Kulu ühiskonnale, alternatiivide võrdlus Tuul ja balanseeritud tuul on odavaim viis toota elektrit ühiskonnale Ühiskonna kulude võrdlus tehnoloogiate vahel: kulude nüüdisväärtus/ toodetud MWh *kaasa arvatud sotsiaal-majanduslikud mõjud
Eesti elektritootmisemõned alternatiivid 2023. a Kokkuvõte: baaselektri tootmisalternatiivide võrdlus Alternatiivid • Alternatiiv A • Kaks põlevkivi plokki 2 x 270 MW • CCGT 100 MW • Alternatiiv B • Uus tuumaajaam 640 MW • Alternatiiv C • PHAJ & tuulepargid, gaasi mootor 270 MW • CCGT 370 MW
Minu järeldused Läänemaailma ainus viis arengumaadega konkureerimiseks on suurem loodusvarade kasutusefektiivsus, sh.suurem energiaefektiivsus. Energiasääst ei ole loosung-ilma selleta majandus ja kodumajapidamised hakkama ei saa. Energiasääst on aga lihtsalt tore jutt seni, kuni me ise energiat muundama ei asu (soojuspumbad, päike, tuul). Mistahes tootmisvõimsuse rajamine nõuab toetust, valida tuleb vähim koormavam! Praegu teeme täpselt vastupidi!!! Fossiilide kasutamine olgu efektiivsematele tehnoloogiatele ülemineku ja energiasäästu oluline rahastamisallikas (400-500MEUR/a tuleks põlevkivi kasutajatelt kasseerida).
7 asja, mida majandusministrina teeksin? • Peataksin Narvas uute katelde ehitamise ja korraldaksin konkursi samaväärse võimsuse ehitamiseks. • Teeksin ettepaneku Vabariigi Valitsusele kehtestada õlimaks esmajärjekorras õlitööstustele suurusega 20EUR iga kasutatud põlevkivi tonni kohta. • Keelaksin rakendada riigi abiga tehnoloogiat, mis raiskab kütust ning tõstab vääramatult ning oluliselt leibkondade kulutusi energiale. • Paluksin Vabariigi Valitsusel kaaluda lisaks Eleringile ka AS Eesti Energia omandi üleviimist Rahandusministeeriumi haldusalasse ning suurendaksin oluliselt Konkurentsiemeti energia-alast võimekust. • Peataksin põhivõrgu ja jaotusvõrkude investeeringuplaanid seniks, kuni pole selge energia hajatootmise potentsiaal ning sellega seonduvad kulud. Vaataksin läbi kaugküttepiirkondade õiguslikud alused. Tõmbaksin käima energiaühistute moodustamise. • Moodustaksin koos haridus- ja teadusministriga energeetika rakendamisele suunatud teadusasutuse moodustamise ettevalmistamise töögrupi, eesmärgiga poole aasta jooksul selline institutsioon moodustada. • Seaksin EL järgmise rahastamisperioodi peamisesse fookusesse energiamajanduse moderniseerimise kui majanduse konkurentsivõime ühe nurgakivi.
ÜLESKUTSE Poliitikute poolt energiamajanduses tehtavate otsuste mõju kestus ületab kümnekordselt neile valimistel antud mandaadi kestuse. Nõuame kodanikena enda kaasamist kõikidesse otsustesse, millega mõjutatakse meie rahakotti valimistevahelisest perioodist pikema aja vältel!