Väärtused üldhariduse arendustegevuses

1. Väärtused üldhariduse arendustegevuses Tiina Kivirand

2. Ühiskonna alusväärtused • moraalsed väärtused (nt ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu); • sotsiaalsed väärtused (nt vabadus, demokraatia, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, emakeel, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, …)

3. Eesti ühiskonna ohutegurid • moraalinormide eiramine, • ühiskonna vähene sidusus, • individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi pealetung, • rahvustunde nõrkus, • hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda, • inimelu vähene austamine, • stabiilse perekonna asendumine ajutise kooseluga, • madal iive, • vägivalla levik, • madal kodanikuaktiivsus, • muulaste nõrk integreeritus Eesti ühiskonda ja mitmed teised • tegurid

4. Eesti lapse heaolu • eesti lapsed elavad puuduses • probleemid elamistingimustega • laste suhted vanematega • suhted kaaslastega • subjektiivne heaolutunne • koolimeeldivus • risk, suremus • koolivägivald www.york.ac.uk/inst/cdw/childEU/pdf

5. Hariduspoliitika kujundamise alused • Suundumused ja trendid Euroopas, aga ka kogu maailmas • Kokkulepitud valitsuspoliitika üldiselt • Kokkulepitud hariduspoliitikat • Ühiskonnas toimuvad protsessid • Ühiskonnas teravdunud probleemid • Koolide sise- ja välishindamise tulemused

6. Fookuses: • kaasava hariduse temaatika • Muu õppekeelega koolide õpilaste integreerimine ühiskonda • Hindamine õppimise toetajana • Turvalisus koolis • Õppekavaarendus • Sisehindamise arendamine • Õpetajahariduse strateegia • Riikliku programmi “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013”

7. Programmi lähtealus ja sihtrühm • Programm asetab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse. • Riikliku programmi eesmärgiks on koolituste, tugimaterjalide, õppevara jms väljatöötamisega luua mitmekesised võimalused selleks, et väärtuskasvatus saaks koolides ja lasteaedades toimida ning muuta head algatused jätkusuutlikuks, neid levitades, tutvustades ja toetades.

8. Programmi oodatavad tulemused 1. Eesti ühiskond on muutunud jätkusuutlikumaks tänu ühisväärtustes kokku leppimisele. 2. Sihtgruppide (koolijuhid, lasteaiajuhatajad, õpetajad, lapsevanemad) parem ettevalmistatus väärtuskasvatusega tegelemiseks (suurenenud motivatsioon, kasvanud teadlikkus, koolitustel on saadud teadmised ja oskused, paranenud varustatus metoodiliste materjalidega). 3. Õppekavades ja ainekavades on suurenenud rõhuasetus väärtuskasvatusele. 4. Õpetajate, koolijuhtide, lasteaiajuhatajate ja lapsevanemate oskus väärtusi märgata ja väärtuskasvatust läbi viia on oluliselt suurenenud.

9. Programmi oodatavad tulemused 5. Lasteaedade ja koolide hindamisel võetakse arvesse ka koolikultuuri ja väärtuskasvatuse edukust. 6. Organisatsioonikultuur koolides ja lasteaedades on paranenud tänu koolide ja lasteaedade enda väljatöötatud terviklikele väärtusprogrammidele. 7. Suurenenud on sidusus haridussüsteemis ja ühiskonnas arendatavate/hoitavate väärtuste vahel. 8. Väärtuskasvatuse alase informatsiooni kättesaadavus on paranenud ja ühiskonna aktiivsus väärtusalase diskussiooni arendamiseks on suurenenud.