150 likes | 464 Views
Põhiseadus ja Eesti rahvuslikud huvid vs Euroopa föderalism. Jüri Raidla 30. mai 2013 Juridica lugejakonverents. NOBELI RAHUPREEMIA EUROOPA LIIDULE - VÄGEVUSE, VILETSUSE ja [H]ALASTUSE TUND. 1. SISSEJUHATAVAD AVALDUSED.
E N D
Põhiseadus ja Eesti rahvuslikud huvid vs Euroopa föderalism Jüri Raidla 30. mai 2013 Juridica lugejakonverents
NOBELI RAHUPREEMIA EUROOPA LIIDULE - VÄGEVUSE, VILETSUSE ja [H]ALASTUSE TUND 1
SISSEJUHATAVAD AVALDUSED Eesti rahva kogu ajaloo üks targemaid otsuseid – ühinemine Euroopa Liiduga Kehtiv Põhiseadus ei võimalda Eestil kuuluda föderatsioonina korraldatud Euroopasse Ühtne Euroopa on vastus, mitte probleem 2
RAHVUSLIKUD HUVID Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu säilimine ja tugevnemine – Põhiseaduse preambula: riigi kindlustamine ja arendamine vabaduse, õigluse ja õiguse tagamine sisemise ja välise rahu hoidmine praegustele ja tulevastele põlvedele ühiskondliku edu ja üldise kasu saavutamine eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade 3
ÜLDISELT ÜKSIKULE – KUUS KÜSIMUST Kas Eesti rahvuslikud huvid on paremini kaitstud Euroopa Liidus või väljaspool Euroopa Liitu? Kas Eesti rahvuslikud huvid on paremini kaitstud konföderatiivses või föderatiivses Euroopas? Kas konföderatiivsel Euroopa Liidul on tulevikku? Kas Euroopa föderatsioon on võimalik? Milline peaks olema Euroopa föderatsiooni ülesehitus? Mida peaks Eesti tegema, et Euroopa, et föderaliseerumine toimuks kooskõlas Eesti rahvuslike huvidega? 4
KAS EL-is VÕI SEALT VÄLJAS? Eesti rahvuslikud huvid on mõõtmatult paremini kaitstud Euroopa Liidus eeldusel, et Euroopa Liidu ülesehitus ja toimimise põhimõtted ei ole vastuolus Eesti rahvuslike huvidega: julgeolukupoliitiline aspekt majanduspoliitiline mõõde rahvuspsühholoogiline element 5
FÖDERATSIOON VÕI KONFÖDERATSIOON? Eesti rahvuslikud huvid on paremini kaitstud föderatiivses Euroopa Liidus, sest: konföderatiivne Euroopa Liit ei ole kestlik, föderaliseerumine on Euroopa Liidu säilitamise meede demokraatlik föderalism kaitseb “väikseid”, kuna on rangelt reglementeeritud hägusad ja ebatäpsed konföderatsioonireeglid soosivad “suuri”, kuna võimalused ad hoc otsusteks on laialdasemad 6
KAS KONFÖDERATSIOONIL ON TULEVIKKU? Konföderatiivse Euroopa Liidu perspektiivitus: ülesehituse olemuslik vastuolu pädevusjoatuste ja juhtimisstruktuuride hoomamatus kahetsusväärne otsustusvõimetus ajalooline kogemus 7
KAS EUROOPA FÖDERATSIOON ON VÕIMALIK? Euroopa [Liidu] föderatsiooni võimalikkus: rahva ja rahvaste tarkust pole põhjust alahinnata rahvusriikliku nostalgia asendumine kosmopoliitilise pragmatismiga “kollektiivne nägijakssaamine” – 17. september 2012 “hiiliv föderaliseerumine” alates 1964 USA sõjaline väljatõmbumine Euroopast ajalooline poliitiline ja õiguslik kapital 8
FÖDERATSIOONI ALUSTALAD Euroopa [Liidu] föderatsiooni ülesehitus: tervikliku dokumendina konstitutsioon tegelik ja reaalne väljaastumisõigus parlamentarism kahekojaline parlament parlamentaarsel viisil valitav föderatsiooni president 9
FÖDERATSIOONI ALUSTALAD täpne pädevusjaotus föderatsiooni ja liikmesriikide vahel - föderatsiooni pädevuse ammenduvus, liikmesriikide pädevuse mitteammenduvus konstitutsioonikohus pädevusjaotuse järgimise tagamiseks föderaalmaks föderatsiooni armee föderatsiooni piiripolitsei 10
EESTI HUVID Eesti tegevus: 2018 algava Euroopa Liidu eesistumise kasutamine Euroopa föderaalse arengu suunamiseks viisil, mis vastab Eesti rahvuslikele huvidele Euroopa [Liidu] föderatsiooni konstitutsiooni kavandi esitamine otsuse saavutamine Euroopa [Liidu] föderatsiooni konstitutsiooni välja töötamiseks föderaalse Euroopa [Liidu] kujundamisel liidri rolli võtmine 11
13 EESTI JA EUROOPA UUED PÕHISEADUSED • Euroopa föderaliseerumine ja kodu korrastamise vajadus – • Toomas Hendrik Ilves – teeme 100. aastapäevaks Eesti korda • Siim Kallas – Eesti võiks Euroopa Liidu eesistumise ajal välja pakkuda Euroopa Liidu uue aluslepingu projekti • Kujuneb sotsiaalne ettepanek Eesti ja Euroopa valitsustele, millest keeldumine osutub aastatel 2020 - 2032 võimatuks • Ettekande paradoks – teadlikult ebaõige pealkiri!
AITÄH! JÜRI RAIDLA Vanempartner T. +372 6407 170 E. jyri.raidla@rln.ee