430 likes | 609 Views
TARTU JA LÕUNA EESTI KONKURENTSIVÕIME JA KASVUALADE ANALÜÜS Tartu Ülikool, majandusteaduskond. DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES
E N D
TARTU JA LÕUNA EESTI KONKURENTSIVÕIME JA KASVUALADE ANALÜÜS Tartu Ülikool, majandusteaduskond DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OFACCESSIONCOUNTRIES Urmas Varblane University of Tartu
Regiooni konkurentsivõime mudel Ettevõtete sünd, surm Innovatsiooninäitajad Lisandväärtus Müügikäive Eksport Töötajate arv Töötasu Investeeringud
Müügivõime • realiseerimise netokäive kokku • realiseerimise netokäive töötaja kohta • eksport kokku • eksport töötaja kohta
Viis käibe alusel suurima osakaalu kasvuga/langusega töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis, 2002-2011
Viis käibe alusel suurima osakaaluga teenusmajanduse haru, 2011
Ligitõmbamisvõime • töötajate arv regioonis • investeeringud põhivarasse • investeeringud põhivarasse ühe töötaja kohta • palgakulu töötaja kohta
Viis töötleva tööstuse haru, mille osas regiooni osakaal kogu haru töötajate arvust Eestis on suurim (2011)
Viis teenuste sektori haru, mille osas regiooni osakaal kogu haru töötajate arvust Eestis on suurim (2011)
Tartu osakaal töö- hõivest %
Lõuna Eesti osakaal töö- hõivest %
Viis teenuste sektori haru, mille osas regiooni palgataseme osakaal võrreldes haru keskmise palgatasemega Eestis on suurim (2011)
Teenimisvõime • loodud lisandväärtus • lisandväärtus töötaja kohta
Viis suurima osakaaluga tööstusharu Tartus ja Lõuna Eestis 2011 lisandväärtuse alusel
Viie enim kasvanud ja kahanenud tööstusharu Tartus (lisandväärtuse osakaalu muudu alusel 2002-2011)
Viie enim kasvanud ja kahanenud tööstusharu Lõuna Eestis (lisandväärtuse osakaalu muudu alusel 2002-2011)
Viis lisandväärtuse osakaalu osas suurimat teenuste sektori haru Tartus, 2011
Viie enim kasvanud ja kahanenud teenuste haru Tartus (lisandväärtuse osakaalu muudu alusel 2002-2011)
Viis suurima lisandväärtuse tasemega teenuste sektori haru, 2011
Tartu tööstusharude osakaal haru kogutööjõus (2011) ja osakaalu muut kogu vastava haru lisandväärtuses (2002-2011)
Lõuna-Eesti tööstusharude osakaal vastava haru tööjõus (2011) ja osakaalu muut vastava haru kogu lisandväärtuses (2002-2011)
Kohanemisvõime • ettevõtete loomise määr • ettevõtete sulgemise määr • innovaatiliste ettevõtete osakaal • patentide arv
TOP 5 teenuste sektori haruTartus ja Lõuna-Eestis loodud ettevõtete osakaalu alusel, 2011
Tartu ja Lõuna-Eesti innovaatilistest ettevõtete osatähtsus kogu Eesti innovaatilistest ettevõtetest selles harus Töötlev tööstus Teenuste sektor
Uutes ettevõtetes juurde loodud töökohad Tartumaakonnas 2004 ja 2011
Uutes ettevõtetes juurde loodud töökohad Tallinnas 2004 ja 2011
Tartu tööstusharude suhteline positsioon Eestis - TOP 5 tööstusharud erinevate mõõdikute alusel
Lõuna Eesti tööstusharude suhteline positsioon Eestis - TOP 5 tööstusharud erinevate mõõdikute alusel
Tartu teenusmajanduse suhteline positsioon Eestis - TOP 5 teenuste harud erinevate mõõdikute alusel
Kokkuvõte – konkurentsivõimes silmapaistvad harud Tartus • Töötlevas tööstuses • Metalltoodete tootmine • Mootorsõidukite ja haagiste tootmine • Joogitootmine • Puidutööstus (puitmajad) • Trükindus Nishivaldkonnad • Plastmassitööstus • Nahatööstus
Kokkuvõte – konkurentsivõimes silmapaistvad harud Tartus • Teenuste sektoris • Programmeerimine • Infoalane tegevus • Arhitekti ja inseneritegevused • Teadus- arendustegevus
Millised harud lisanduvad vaadates kogu Lõuna Eestit? • Töötlevas tööstuses • Toidutööstus • Mööblitööstus • Paberitööstus • Ravimitööstus • Rõiva ja tekstiilitööstus • Teenuste sektoris • ?
EAS-i ja MKM-i ning HTM -ga koos pakkusime välja nutika spetsialiseerumise kandidaadid • IKT (rakendused läbivalt ühiskonnas) • Tervise tehnoloogiad ja tervishoiuteenused • Masinatööstuse nishivaldkonnad(sh laevaehitus, haagised, puiduveoseadmed) • Logistika • Keemiatooted(ehituskeemia, põlevkivikeemia) • Innovaatiline majaehitus – tark maja • Puidu väärindamine • Tervistav toit Nt.: Energiatõhusad lahendused läbivalt ühiskonnas – ei jäänud eraldi sisse
Praegune loetelu (Arengufond, 2013) 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite a) IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika); b) küberturvalisus; c) tarkvara arendamine. 2. Tervisetehnoloogiad ja –teenused a) biotehnoloogia (tugev teaduslik baas); b) e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). 3. Ressursside efektiivsem kasutamine a) materjaliteadus ja -tööstus; b) innovaatiline ehitus ehk „tark maja“; c) tervist toetav toit; d) keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine)
Kuidas Tartu ja Lõuna Eesti konkurentsieelise valdkonnad sobituvad kokku Eesti targa spetsialiseerumise suundadega? • Infotehnoloogia sobib väga hästi (eriti tarkvara arendus) • Terviseteenused sobib - kuid selles vallas on ettevõtlus tervikuna Eestis väga nõrk • Innovaatiline majaehitus – sobib Lõuna Eestile (ja ka Tartule) hästi • Tervist toetav toit – sobib hästi
Millele oleks vaja mõelda Tartu ja Lõuna Eesti kontekstis? • Masinatööstuse nishivaldkonnad ja metallitöötlemine (kes on tehnoloogia partneriks) • Mida teha nishivaldkondadega a) nahatööstus (disain, kunstikool …) b) plastmassitööstus (keemikud…) • Kuidas kasutada trükindust? Ühendused IKT-ga? • Mil viisil uuendada rõivatööstust – side teiste tehnoloogiatega