Urmas Varblane 12.06.2012

1. TARGA SPETSIALISEERUMISE KÄSITLUS ja SELLE KASUTAMISVÕIMALUSED EESTI TAI STRATEEGIA JA ETTEVÕTLUSPOLIITIKA KUJUNDAMISEL Urmas Varblane 12.06.2012

2. Esitluse struktuur • Mis oli ajendiks targa spetsialiseerumise (SS) käsitluse tekkeks? • Euroopa teadusruum ja ekspertgrupp Knowledge for Growth (K4G) • Milles seisnes targa spetsialiseerumise algidee rakendatuna teadus- ja arendustegevuses? • Targa spetsialiseerumine koht EL strateegiates -kuidas toodi sisse regionaalne käsitlus? • Kuidas me saame kasutada targa spetsialiseerumise strateegiat? • Eesti ja targa spetsialiseerumise mudel -Millised on esimesed tulemused majandusstruktuuri kaardistamisel?

3. Mis oli ajendiks targa spetsialiseerumise käsitluse tekkeks? • Ilmus esmakordselt seoses aruteluga tootlikkuse lõhe (productivity gap) üle Euroopa ja USA vahel • Miks Euroopa Liit jääb maha USA-st tööjõu tootlikkuse osas? • EL on olnud USA-st madalama tulutasemega ühe elaniku kohta (ca 70 % US-st) – osaliselt peegeldab madalamat tööhõive määra • EL on USA st madalama tasemega ka ühe töötaja kohta toodetud SKP poolest (peegeldab madalamat töötatud tundide arvu töötaja poolt – nt. USA-s 2100 tundi aastas – Prantsusmaal 1590 tundi) • Kuid alates 1995 a. hakkas EL USA-st maha jääma ka tunnitootlikkuse poolest

4. Miks Euroopa jääb USA-st tootlikkuse poolest maha? • Erinevused eesmärkides - heaolu erinev tõlgendus • USA suuremad investeeringud nn. tulevase kasvu valdkondadesse • USA teenustesektori tootlikkuse väga kiire kasv Euroopaga võrreldes (infotehnoloogiliste lahenduste parem rakendamine). Euroopa turu segregeeritus – puudub teenuste vaba liikumine • USA suur tööhõive - võime rakendada ära ka madala kvalifikatsiooniga töötajad SIIT TEKKIS SURVE LISSABONI ARENGUTEKS – Arutelu Euroopa Liidu positsioonist maailma teadus-, arendus- ja innovatsioonikeskusena teine põhjus targa spetsialiseerumise käsitluse tekkeks

5. EL positsioon maailma teadus-, arendus ja innovatsioonikeskusena kõigub EL erasektori investeeringud TA tegevusse murettekitavalt aeglase kasvuga Avaliku sektori TA Investeeringud stabiilsed OECD, Main Science and Technology Indicators, 2011

6. Äriinglite investeeringud USA-s ja Euroopa Liidus 2006-2009

7. EL positsioon maailma teadus-, arendus ja innovatsioonikeskusena kõigub • Euroopa riskikapitali süsteem nõrk - Euroopa investeerib ca €15 miljardit vähem aastas kui USA • Enamus Euroopa riskikapitali fonde liialt väikesed – ei suuda rahastada innovaatiliste ettevõtete arengut. • Patenteerimine on EU27-s praegu hinnanguliselt 15 korda kallim kui USA-s • Odava ja lihtsa EL patendi puudumine on innovatsiooni maksustamine. Ühtse patendisüsteemi loomine säästaks hinnanguliselt €250 miljonit • EL patendi puudumine on EL innovatsiooni läbikukkumise sümbol

8. Riskikapitalistide investeeringud Euroopa Liidus ja USA-s

9. 2. Euroopa teadusruum ja ekspertgrupp "Knowledge for growth" (K4G) • Ekspertgrupp K4G loodi 2005.a. EK voliniku J.Potočniku poolt elavdamaks Lissaboni strateegia elluviimist • Teadlased – majandus, innovatsioonipoliitikud jt. • Juht prof.Dominique Foray • Pidid andma nõu: • Kuidas teadmus saaks panustada jätkusuutlikku kasvu ja jõukuse taseme tõstmisse; • Milline on optimaalne poliitikate kombinatsioon , mis aitaks kaasa teadmuse loomisele, levitamisele ja kasutamisele; • Millist rolli teadmusmahuka ühiskonna (knowledge society) loomisel erinevad osapooled (actors) peaksid mängima ning kuidas nende vahel dialoogi arendada

10. Tulemus - EL avaliku sektori teadustegevus on fragmenteeritud • Teadusprojektid EL liikmesriikides kordavad üksteist • Vähe võimalusi teadlastel saada rahastust väljastpoolt oma riigi süsteemi • Vähene konkurents ühe riigi sees, sest 95 % teadusrahast Euroopas jagatakse seni riigipõhiselt • Ebaefektiivne ressursside paigutamine • Alakriitiline mass ERASEKTORI T&A AVALIKU SEKTORI T&A Internatsionaliseerumine Fragmenteerumine riigi tasandil Kuid (S.Metcalfe 2006) – vaja on teaduse mitmekesisust (diversity of research) = teadmuse ökoloogia

11. K4G - Kuidas tagada tõhus käitumine riigi tasandil • Tugev rõhk ressursside koondamisele – kasutada ära mastaabiefekti • Luua konkurentsivõimeline mass tõmbamaks ligi teadmust, inimesi, laboreid … • Riigi tasandil käitumine on ebaefektiivne, sest suur osa EL liikmesriike on väikesed • Mitte kõik regioonid ei saa olla maailma teaduse tippkeskused • K4G soovitus – “we need assymetric growth, polarisation and « winner-take-all » type of location equilibrium”

12. Teadus-arenduskulutused on väga tugevasti regionaalselt koondunud TA kulutused EL27 2000 ja 2005a. (Lorenzi kõver NUTS2 regioonidel) 50 % nõrgimaid regioone kokku annavad 5 % EL27 TA kuludest Regions Source: 2009

13. 3. Kuidas ikkagi luua visioon, mis suunas arendada eristuvat teadmusbaasi? • Traditsiooniline tulevikuseire toodab samasugused eelistusvaldkonnad (« priority » rankings) kõigile riikidele (Foray, 2008) • Poliitikad on ületähtsustanud ja lihtsustatult käsitlenud alusteadusi - tekitatakse ühelaadilist teadmusbaasi kogu Euroopale • Selle asemel peaks riigid otsima, kuidas saaks luua eristuvat teadmusbaasi, mis oleks erinev teistest • Kogu haridus ja teaduspoliitika peaks olema suunatud eristuva teadmusbaasi loomisele (create diversity in their knowledge base)

14. Kas riikidel on suutlikkust luua eristuvat teadmusbaasi? • Riigid peaks investeerima spetsialiseerumise (eristumise) protsessi, mille käigus määratletakse fokuseerimise valdkonnad, säilitades selle, mis teeb nende teadmusbaasi eriliseks ja originaalseks • Teadmusbaasi loomisel on vaja arvesse võtta, et see: - loob innovatsiooni ja teadmuste ülekande eeldusi; - seondub suure potentsiaaliga turgudega; - on raskesti imiteeritav; - omab kriitilist massi

15. Küsimused targa spetsialiseerumise käigus – luues mitmekesist teadmusbaasi • Kui kitsas või lai on see valitud teadmusbaasi nish? • Kui lihtne on võimalikul konkurendil seda teadmusbaasi nishi imiteerida? • Kui hästi on see seotud meie senise arenguteega, kas saab kasutada varasemat teadmusbaasi? • Kas meil on olemas ressursid selle teadmusbaasi rajamiseks? • Kui tõenäoline on saada investeeringuid selle teadmusvaldkonna arendamisele? • Kuidas on see seotud olemasolevate või tärkavate kõrge potentsiaaliga turgudega? • Kui tõenäoline on teadmussiirete teke teistesse majanduse osadesse ehk kuidas neid kasutada innovatsiooniallikatena?

16. 4. Targa spetsialiseerumine koht EL strateegiates • Smart specialisation kesksel kohalEK dokumendisEurope 2020 Strategy – • Europe 2020 Flagship Initiative Innovation Union The EU Budget Review • Euroopa 2020 mõeldud kui vihmavari, mille alla koonduvad kõik EL poliitikad • Erilise rolli on saanud tark spetsialiseerumine Euroopa Ühtekuuluvuspoliitikas (Cohesion Policy) • Seal on kolm põhimõistet: ‘smart growth’, ‘green growth’ and ‘inclusive growth’.

17. Dokument: Regional Policy Contributing to Smart Growth in Europe • Regioonidelt nõutakse: 1) Määratleda konkurentsieelist omavad sektorid, tehnoloogia valdkonnad (domains) või peamised suunad (major arenas) 2) regionaalpoliitika fokuseerida nii, et toetada innovatsioone nendes valdkondades • Eriline tähelepanu nendele regioonidele, mis pole teaduse-tehnoloogia eesliinil

18. Targa spetsialiseerumise käsitluse iseloomulikud jooned • toetub innovatsiooni süsteemsele käsitlusele • taustsüsteem, kontekst omab tähtsust süsteemi tehnoloogilises arengus (knowledge ecology) • innovatsioonisüsteemi potentsiaalne evolutsiooniline arengutee on rajasõltuv (oleneb päritud struktuuridest ja olemaolevast dünaamikast) • tuleviku kasvuvaldkondade määratlemisel on keskse tähtsusega erinevad osalejad (ettevõtjad, teadlased, poliitikud). Nad peaks tegutsema kootöös, mis toimiks katalüsaatorina majanduse arengus

19. Targa spetsialiseerumise käsitluse iseloomulikud jooned • Algselt oli sektoraalse suunitlusega • Hiljuti toodi sisse regionaalne mõõde • Valdkonna mõiste (domain) laiendati regioonidele • Taustaveendumus – regioonid erinevad mitte ainult nende tehnoloogilise ja majandusliku võimekuse alusel, vaid ka nende potentsiaalse arengutrajektoori poolest

20. Targa spetsialiseerumise loogika kolm komponenti • Ettevõtliku otsimisprotsessi toetamine võtmevaldkonnad, millele spetsialiseeruda globaalses ning regionaalses konkurentsis kaardistab ära ettevõtlik avastus. • Vajaliku suurusega sektorite määratlemine (sectors with the requisite size) Tähtis on ka selle valdkonna suurus - nende sektorite suurust, mis võiksid potentsiaalselt kasu saada teadmussiirdest,mis tekiks esialgsest rakenduse elluviimisest 3) Valdkonna seotus teistega (connectedness). Siis on rohkem õppimisvõimalusi. Potentsiaalne mõju läbi sektorisiseste ja sektoritevaheliste siirete.

21. Targa spetsialiseerumise mudelit vähe empiiriliselt kontrollitud • Käsitlus on uus • väga vähe empiirilist uurimistööd seni tehtud poliitika eesmärkide ja instrumentide vaheliste seoste osas. • Poliitikas probleem – kuidas siduda sisendid väljunditega ja tulemustega – mõjuga. • Puuduvad selged mõju mõõdikud • Vt. Measuring Smart Specialisation: The Concept and the Need for Indicators, David, P., Foray, D., and Hall, B.

22. Targa spetsialiseerumise regionaalpoliitilised soovitused • Valitsus peaks toetama inimkapitali loomist regiooni traditsiooniliste majandusharude uute “teadmusvajaduste” rahuldamiseks • Majandusharud peaks hakkama kohandama ja kasutama üldiseid tehnoloogiaid oma spetsialiseerumisvaldkondades konkurentsieelise loomiseks • Toetada kohaliku oskuste baasi arendamist, mis toetaks kohalikku järk-järgulist uuendustegevust • Kuid ka arendaks tehnoloogiate spetsiifilist rakendamist selles regioonis

23. Millistes regioonides on enam ettevõtlikkust ja innovatsiooni? Senised uuringud • süstemaatiliselt kõrgem linnades ja tihedamalt asustatud regioonides (Acs 2002; Carlino et al. 2007); • kus on mitmekesisem sektoraalne struktuur (Van Oort 2004); • Kus pole ühte-kahte domineerivat suurfirmat (Chinitz 1964; Duranton and Puga 2001); • Kus on suur hulk rahvusvahelisi ja paljude seostega ettevõtteid (McCann and Acs 2011); • Kus on suurem turupotentsiaal (Karlsson et al. 2009, 2010). LISAKS – Infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine elavam ka tuumikpiirkondades

24. Küsimused seoses targa spetsialiseerumise seostamisega regionaalpoliitikaga (McCann, 2011) • Tuumikregioonides on ettevõtlikkuse ja innovatsioonilisuse tase süstemaatiliselt kõrgem • Tuumikregioonid pakuvad suuremat mitmekesisust et spetsialiseeruda, • Pakuvad suuremat potentsiaalse koduturu ja mastaabiefekti, mis kataks riski võtmist • Pakuvad enam õppimisvõimalusi, sest elanikkonna koondumine võimaldab enam näost näkku ja ka IKT alast suhtlemist. • Väljundi poolelt - suurem sidusus pakub tuumikregioonidele suuremat mastaabiefekti läbi globaalsete seoste

25. Küsimused seoses targa spetsialiseerumise seostamisega regionaalpoliitikaga (McCann, 2011) • Kuidassaab targa spetsialiseerumise käsitlust rakendada regionaalpoliitika instrumendina, kui selle loogika soodustab tuumikregioone? • Miks peaks targa spetsialiseerumise käsitlust rakendama regionaalpoliitika instrumendina, kui selle loogika soodustab tuumikregioone? • Kas nendele eelnevatele küsimustele vastamine tähendab ka surmaotsust targale spetsialiseerumisele kui regionaalpoliitika instrumendile EL ühtekuuluvuspoliitikas?

26. 5. Kuidas me targa spetsialiseerumise käsitlust saame kasutada • EL on pannud selle keskseks oma ühtekuuluvuspoliitikas • Välja on töötatud erinevaid metoodikaid (vt. lisaslaide esitluse lõpus) • Meie jaoks oluline – kas vaadelda Eestit kui ühte regiooni või püüda jaotada • Kas valikute tegemisel rohkem rõhku panna minevikule või tulevikule (senine kogemus, ettevõtjate arvamused vs. megatrendid)

27. Juhendmaterjalid

28. Kuidas EL dokumentides nähakse ette uut regionaalpoliitikat

29. Targa spetsialiseerumise mudelis on mitmeid häid asju, mis meile võiks kasu tuua • Mudel tähtsustab väga ettevõtjaid ja nendega suhtlemist • Ettevõtjate avastuslik mõtteviis seotakse tuleviku võimalike konkurentsieeliste otsimisega • Kuidas erituda teistest – millega silma paista? • strateegiate kujundamine alt-üles meetodil, mis ühendatakse pärast ülevalt alla lähenemisega • hädavajalik eeldus on koostöö arendamine – ülikoolide ettevõtete ja poliitikute koostöö (triple helix) • fokuseeritus on vajalik – kuid valik eeldab valikuvõimalusi • Peame tegema väga põhjaliku analüüsi senisest olukorrast – nii majanduses kui ka teaduses-, arendustegevuses ja ka haridussüsteemis

30. Eesti majanduse ning teadus- ja arendustegevuse spetsialiseerumise struktuuri uurimine Eesti majanduse spetsialiseerumise mudel täna a) majanduses kus töötavad inimesed – hõive struktuur kus luuakse uus väärtus – lisandväärtuse struktuur kus on tõhus uue väärtuse loomine – lisandväärtus töötaja kohta kus on edukas eksport – ekspordi struktuur kus tehakse teadus- ja arendustööd – TA kulude ja teadurite struktuur Selle analüüsiga saame pildi, missugused majandusharud on seni olnud tähtsad, missugused neist on kasvavad, kahanevad, stabiilsed. Kus on edu välisturgudel suurenenud ja kahanenud?

31. Eesti majanduse ning teadus- ja arendustegevuse spetsialiseerumise struktuuri uurimine b) teadusesmilline on: publikatsioonide struktuur valdkonniti (teadustööde jaotus) publikatsioonide kvaliteet valdkonniti (tsiteeringud töödele) teaduse rahastamine valdkonniti teadustöötajate jaotus valdkonniti patenteerimise struktuur valdkonniti c) hariduses(ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseharidus, keskharidus) Milline on õppurite ja lõpetajate jaotus valdkonniti … Kus meil on tugev teadmusbaas, kas see sobitub kokku majanduse struktuuriga?

33. Eesti majandussektorite osakaal hõive alusel ja selle muutus 2006-2011 (1.tasand)

34. Eesti majandussektorite osakaal lisandväärtuse alusel ja selle muutus 2006-2011 (1.tasand)

35. Majandusharude järjestus osakaalu alusel Eesti ettevõtluse puhaslisandväärtusest 2011.a.ja osatähtsuse muutus 2006.a võrreldes (%)

36. Majandusharude järjestus osakaalu alusel Eesti ettevõtluse puhaslisandväärtusest 2011.a.ja osatähtsuse muutus 2006.a võrreldes (%) Osakaal Muutus

37. Majandusharude järjestus osakaalu alusel Eesti ettevõtluse puhaslisandväärtusest 2011.a.ja osatähtsuse muutus 2006.a võrreldes (%) Osakaal Muutus

38. Töötleva tööstuse harude osakaal Eesti ettevõtluse koguhõivest 2011.a. ja osatähtsuse muutus lisandväärtuses 2006. aastaga võrreldes (%)

39. Kokkuvõte ja küsimused • Põhisõnum targast spetsialiseerumisest - peaksime looma konkurentsieelist eristumise kaudu • Kuidas spetsialiseerumisvaldkondade valimine toimub? Kuidas hindame valdkondade kasvupotentsiaali ja meie olemasolevat suutlikkust? • Milline on selles protsessis ettevõtjate roll. Kuivõrd arvestame mineviku kogemusi ja mil määral kasutame tulevikutrendide analüüse?

40. LISA 1: Assessment of the status and potential of the Enterprise Sector 1. What are the economic key sectors (i.e. regional economic specialisations) in your region – in which sectors does your region have critical mass (in terms of employment, value added, and exports)? 2. Do your regional economic key sectors demonstrate competitive advantage on European or international level? How are they positioned in global value-chains? 3. What is the level of internationalisation of the regional economy (i.e. export rates of lead sectors, foreign direct investments) – which sectors are most open in that respect? 4. Which lead enterprises (i.e. large multinational firms and/or hidden champions) are situated in your region?Do they fit to the regional economic specialisation pattern (i.e. do they belong to the strongest economic sectors)?

41. Assessment of the status and potential of the Enterprise Sector 5. Which innovation networks/or clusters are present in your region? Does their field of activity correspond with the regional economic specialisation pattern? If not – where are mismatches in your regional economy? 6. Which economic sectors in your region are the most knowledge driven ones (i.e. which ones have the highest shares of R&D investments and/or R&D personnel)? 7. How do you assess the climate for entrepreneurship in your region? Is it easy in your region to pursue innovative business ideas? Are young graduates keen to start up their own business or do they rather prefer jobs in established enterprises? 8. Will thematic priorities require public-private co-funding (European, regional, national) or risk-sharing to Raise the innovative competitiveness? Do regional research and innovation priorities correspond with your needs?

42. Assessment of the status and potential of the Science / Knowledge & Creative Sector 1. Considering both academic and non-academic skills, expertise and knowledge name up to three fields/challenges in which your region already excels / has the potential to put itself on the map as a recognised world-class place of competence? 2. What are the specific scientific strengths and research specialisations in your region (i.e. in which science fields are R&D investments, R&D personnel, publications, and patent applications concentrated)? Please name up to five. 3. Are these scientific activities competitive on a European or global level? 4. Whichemerging new scientific competences (other than mentioned above) can be spotted in your region?

43. Assessment of the status and potential of the Science / Knowledge & Creative Sector 5. Which lead institutions (i.e. universities, Research and Technology Organisations, innovation & design centres) are situated in your region in the science / knowledge and creative sector? How would you describe their structural involvement in regional planning? How do their strengths correspond with the regional economic specialisation? 6. How do your strategic R&D priorities correspond to the top priority themes of your region? Are regional investments from both public and private side in place to complement your own resources and attract co-funding and risk-sharing from the national (and, if applicable, EU) level in joint regional priority areas? 7. What (large) important research infrastructures and creativity hotspots are established in your region? What is their influence to create smart specialisations for your region?

44. Assessment of the status and potential of the Science / Knowledge & Creative Sector 8. How strong is your regional science/smart/creativity/skills base and its potential to address conjointly the grand challenges (health and ageing, climate change, urbanisation, energy, social inclusion etc 9- How favourable are working conditions for researchers in your region? How much mobility between the science and the economic sector does exist in your region (i.e. are graduates/engineers moving easily from universities to firms and back)? 10. Does current academic education fit to the needs of the regional economy – are graduates absorbed by regional employers or are they forced to look elsewhere? 11. How many permanent/temporary international research fellows, professors, and students do work in your region; what is the share of international staff in scientific/creative positions? How many co-operations with other international lead institutions does your region have?)

45. Assessment of the Government Sector 1. What is the strategic approach to regional growth and innovation policy in your region (do you already have a long term vision, written strategic concepts and priorities ...)? If yes – which main objectives and priorities have been defined; how was this strategy process organised (e.g. open and participative or rather driven by experts)? 2. Do you have an evaluation system for your regional growth and innovation policy – i.e. do you monitor regional growth and innovation policy programmes and measures regularly; do you conduct ex-post evaluations of past policy actions in your region? If yes - what main lessons have been learnt? 3. How many degrees of freedom for policy actions do you have in your region? Do you have budgetary autonomy for innovation policy programmes and measures? If yes - how stable and predictable are public funds for innovation policy measures in your region?

46. Assessment of the Government Sector 4. What is the budget allocated to research and innovationpriorities in the next planning period, and what co-funding / risk-sharing scheme will be in place on the regional level? 5. Who is addressing innovation policy in your region (i.e. the EU, by your national government, by the regional government)? Are your regional innovation policy instruments well adjusted to instruments at other levels or do you see gaps and/or overlapping areas? 6. What capacities do you have in your regional government for strategy development and priority setting? Could you set up a S3 policy development process with your own competencies and resources or would you have to involve external experts? 7. Is your region part of a (larger) functional region? If yes - do you have established coordination mechanisms and processes with neighbouring regions