Joseph Lister

1. Joseph Lister Antiseptilise kirurgia rajaja

2. 1827-1912

3. 19. saj. keskel põhjustas post-operatiivne septiline infektsioon surma peaaegu pooltel opereeritutel. Tüüpiline kirurgide sissekanne oli järgmine: operatsioon oli edukas, kuid patsient suri. • 1839. a. keemik Justin von Liebig avaldas seisukoha, et sepsis on teatav põletus, mis tekib niiskete kudede eksponeerimisel õhule, milles sisalduvad tundmatud kahjustavad kemikaalid. Seetõttu peeti parimaks septilise šoki ennetuse võtteks õhu kokkupuute vältimist kudedega, kattes haavad plaastri, kolloidi või vaiguga.

4. Joseph Lister, Briti kirurg, kahtles sellises põhjenduses. • Aastaid uuris ta haavainfektsioone Glasgow haiglas ja jõudis järeldusele, et haavainfektsioon on teatud lagunemise vorm.

5. Lapsepõlv ja õpingud • Sündis 5. aprillil 1827. a. Inglismaal, Essexis, Uptonis • Füüsikust isa Joseph Jackson Lister oli amatöörist teadlane, kel õnnestus täiustada liit-mikroskoopi. Oma täiustatud mikroskoopi andis ta kasutada ka perekonnasõber Thomas Hodgkinile, kellega koos olid nad erütotsüüdi tegeliku kuju esmakirjeldajad.

6. Pärit kveekerite perekonnast • Inglismaa seaduste kohaselt tähendas kveekeriks olemine mitte-lubamist minna paljudesse koolidesse õppima või tööle õpetajana. • Seega õppis ta mitmetes kveekerite koolides ning asus seejärel õppima Londoni Ülikooli, kus asus alguses õppima kunsti, edasi jätkas samas ülikoolis õpinguid meditsiini erialal.

7. 1852. a., olles 25 aastane, lõpetas ta arstiteaduse eriala kiitusega ning asus edasi õppima Kirurgide Kuninglikku Kolledžisse (Royal College of Surgeons) • 1854. a. sai Listerist kuulsa kirurgi James Syme assistent Edinburgi Ülikoolis Šotimaal. Neist said lähedased sõbrad ning lisaks abiellus Lister Syme’i tütre Agnesega ning liitus Šoti Episkopaalse Kirikuga, kuna kveekeritel oli keelatud abielluda teiste konfessioonide liikmetega. • Listeri tehnikat pidas Syme nii heaks, et varsti usaldas ta eriti rasked juhtumid just tema opereerida (nt. karotiidarteri vigastus)

8. Antiseptilise haavaravi väljatöötamine • Lister alustas uurmistööd, et leida kõrge operatsioonijärge suremuse põhjuseid. • “Halva õhu” teooria tundus Listerile olevat alusetu, kuna haiglaruumide õhutamine ja seega värske õhu tagamine ei andnud mingeid tulemusi.

9. 1861. a. avaldas Austria-Ungari arst Ignaz Semmelweiss (1818-1865) uurimuse, kus sünnitusabi andmisel eelnev käte pesemine klooritud lubjalahusega vähendas emade suremust 10-35%-lt vähem kui 1%-ni. • 1865. a. avaldas Louis Pasteur artikli oletusega, et haavade mädanemist võivad põhjustada õhus leiduvad elusad organismid ning Lister haaras sellest hüpoteesist kinni. • Probleemi lahenduseks ehk nende gangreeni tekitavate organismide hävitamiseks pakkus ta välja 3 võimalust: filtreerimine, kuumutamine, keemiliste ainetega töötlemine. Viimane oli kasutatav inimestel haavade puhastamiseks.

10. Karboolhape • Lister hakkas kasutama haavade puhastamiseks ja sidumiseks karboolhappe lahust, mida varem oli kasutatud reovee puhastamiseks. Esimene kord kasutas ta operatsioonil sellist desinfektsiooni 12.08.1865. a. • Ta avaldas selle meetodi tõhususe 1867(1869). a. Briti Arstide Ühenduse koosolekul • See seisukoht võeti aga teiste kirurgide poolt vastu pilkamisega. Seisukoht, et nemad ise ongi need süüdlased, kes on oma kätega viinud pisikud oma ravitavatesse haavadesse, naerdi üksmeelselt välja. • Isegi James Young Simpsonist sai Listeri tuline vastane.

11. Lister jätkas oma meetodi tutvustamist ja selle järgi ise täpselt toimimist. • Järk-järgult leidis ta oma teooriale toetajaid, eelkõige nii tema kodukohas Edinburgis kui Saksamaal ja Pransusmaal. Tulisemad vastased olid aga Londonis ja USA-s. Võideldi eelkõige tema pisikute teooria vastu, mitte karboolhappe kasutamise vastu operatsioonidel, sest selle tõhusust oli raske mitte märgata.

12. Operatsioon kasutades karboolhapet

13. Joseph Lister keskel

14. Joseph Lister suri 10. veebruaril 1912. a. oma maakodus Walmeris, Kentis 85 aasta vanuses

15. Teda on iseloomustatud kui tagasihoidlikku, vähenõudlikku ja sügavalt usklikku inimest. • Ta oli valmis ruttu vabandama, kui mõni tema kirjutis oli kedagi solvanud. Keegi polnud kuulnud teda häält tõstmas. Isegi oma vastastega oli ta äärmiselt kannatlik. • Teda ei huvitanud ühiskondlik edu ja varaline kasu. • Ainus viga, milles teda süüdistada saab, oli täpsuse puudumine. Enamasti olid tema hilinemised seotud mingite eksperimentide läbiviimisega.

16. Lister on öelnud: • “Ma olen usklik, kes tunnistab kõiki kristlikke põhitõdesid.” (“I am a believer in the fundamental doctrines of Christianity.”) • Ja mida see talle täpselt arstina tähendas, saab kõige paremini kokku võtta nende sõnadega, mida ta ütles kord lõpetavatele kursusele: “See on auväärne amet hoolitseda inimese surematu vaimu lihaliku elupaiga eest ja meie teekond, kui käia õiget rada, on juhitud aheldamatu tõe ja teesklematu armastuse poolt. Selle ülla ja püha kutsumuse järgmiseks soovin ma teile kõigile Jumala-kiirust.” (“It is our proud office to tend the fleshly tabernacle of the immortal spirit, and our path, if rightly followed, will be guided by unfettered truth and love unfeigned. In pursuit of this noble and holy calling I wish you all God-speed.”)

17. Postmark, mis on välja antud Listeri auks antiseptilise kirurgia rajamise 100. aastapäevaks