Eesti kõrghariduse konkurentsivõime – sõbralik pilk lahe teiselt kaldalt

1. Eesti kõrghariduse konkurentsivõime – sõbralik pilk lahe teiselt kaldalt Mart Saarma Seminar Tartus 23 novembril, 2004.a.

2. Eesti kõrghariduse konkurentsivõime • Üldisi seisukohti • Milline on meie olukord? • Kõrharidusest • Doktorantide ettevalmistamisest • Innovatsioonidest

3. Eesti kõrghariduse konkurentsivõime Mõned postulaadid Ühiskonna areng nüüd ja tulevikus sõltub väga tugevalt innovatsioonidest Innovatsioonide SÜND ja areng sõltuvad hariduse, teaduse ja tehnoloogiasiirde KVALITEEDIST Kuna pisikestel maadel ei jätku spetsialiste kõikidele aladele on vajalik fokuseerimine teatud probleemidele ja jõudude koondamine nende probleemide lahendamiseks Tasub keskendada jõud kvlifitseeritud inimeste ettevalmistamisele, doktorantide koolitamisele, innovatsioonide sünnitamisele ja rakendustele

4. Innovatsioonid ja Eesti kõrghariduse konkurentsivõime Hea Haridus Kvaliteetne teadus Teaduse ja tehnoloogia pargid (mitte need, mis loodi Gorbatchovi ajal) Tehnoloogia siire ja IPR Investeeringud SME-esse High-tech tööstuse Eestisse toomine Edukas marketing ja management Kvaliteet ja paindlikkus

5. Eesti kõrghariduse konkurentsivõime • R&D osa ühiskonnas kasvab • Tarve kvaliteetsete spetsialistide osas suureneb • Teaduse ja arendustegevuse rahastamine kasvab • R&D rahastamise struktuur muutub • Tehnoloogia siire kiireneb • Teadus ja tehnoloogia interdistsiplinaarsemad • Teaduslik ja tehnoloogiline info muutub kaubaks • Teaduse ja tehnoloogia võtmesõnad on: • Kvaliteet ja paindlikkus

6. Näide moodsast bioloogiast ja biomeditsiinist Moodne bioloogia on dramaatiliselt muutumas: Toimub liitumine informaatika, matemaatika füüsika ja keemiaga Väga kiiresti arenevad süsteemibioloogia ja bioinformaatika Bioloogiast ja biotehnoloogiast on kujunemas uus tehnoloogiline “vedur” Moodne bioloogia hakkab looma kvantitatiivseid teooriaid ja muudab koolitamise ja uurimise paradigmat – muutub täppisteaduseks

7. Bioteaduste tulevikust Kiiresti arenevad alad, kus Eesti võiks läbi lüüa: Genoomika ja proteoomika Uued biomaterjalid ja tüvirakud Aju töö põhimõtete selgitamine Haiguste mehhanismide selgitamine ja sellel põhinevad uued ravimid Süsteemibioloogilised lähenemised Nanobiotehnoogia & nanobiomasinad

8. Bioloogia ja biomeditsiini arendamise eeldused Parem haridus kõigil tasemetel Tegelik rahvusvaheline koostöö Alusteaduste ja rakendusteaduste oluline rahastamine Teaduse kõrge kvaliteet & interdistiplinaarsus Rahvusvaheline finantseerimine Tihe koostöö tööstusega (high-tech)

9. Miks moodsat bioloogiat ja biomeditsiini tasub arendada Eestis? Looduvarasid napib (energia, kütus, metallid jne.) Üldine haridustase on hea Uutesse tehnoloogiatesse suhtutakse ratsionaalselt Silmapaistvalt kiiresti võeti kasutusele IT Väärikad traditsioonid nii koolituses, kui ka teaduses (Miks Tartu Ülikool oli nii heal tasemel?) Mitmetel aladel hea teaduse tase

10. Milline on meie olukord? • Üleminekuperiood”hakkab läbi saama, enamik “lastehaigusi” on põetud ja muutume headest õpilastest -partneriteks ja konkurentideks • Eesti teadus on olnud EL-i programmides väga edukas, aga nüüd muutume konkurentideks • Senine tegevuse strateegia hakkab ammenduma • EL-is hakatakse meid hindama kvaliteetse hariduse, teaduse ja innovatsioonide põhjal

11. Milline on meie olukord? • Eestil on rahvusvaheliselt eduka riigi maine • Eesti on olnud aktiivne moodsatel aladel (geenitehnoloogia, informaatika jne.) • Hariduse tase, eriti reaalainetes, vist endiselt korralik? • Kõrharidus on populaarne? • Noorte võõrkeelte oskus (v.a. vene keele) näib olevat hea? • Eestil on tõeline Venemaa tundmise kogemus

12. Akadeemilise Eesti probleemid • Eesti Ülikoolides ja teadusasutustes puudub tõeline konkurents ametikohtadele • Professoreid valitakse vanadel põhimõtetel – puudub tegelik kompetentsuse hindamine ja võrdlemine Euroopa tasemega • Puudub Euroopalik teadlase ”karjääriredel” – väitekiri, postdoc, rühmajuht, professor

13. Akadeemilise Eesti probleemid Märkimisväärne osa professoreid, doktorantide juhendajaid ja ”juhtivaid” teadlasi ei vasta Euroopa standarditele • Tartu Ülikool 1920 aastatel valis real aladel professoriteks kompetentsed välismaalased – nüüd mängime pimesikku! • Praegu Eesti Ülikoolides on väga vähe välismaa juhtivaid spetsialiste

14. Välismaale ja siis koju tagasi? • Palju noori läheb välismaale, kes saavad seal hea hariduse, aga meil ei ole korralikku repatriatsiooni süsteemi • Haruharva suunatakse inimesi väljaõppele välismaa high-tech tööstuse laboritesse • Andekaid Eesti teadlasi on välisriikides, aga pole näha selgeid samme nende kodumaale toomiseks • EL-iga liitudes andekate inimeste koju kutsumine ja koduse hoidmine muutub keerulisemaks • On tulemas koolitatud inimeste puudus (Nokia!)

15. Suuri probleeme • R&D finantseerimine on Eestis pisike, aga on loodud asjalik tulevikuplaan • EL-iga liitumine peaks R&D rahastamist kiirendama • Eriti keeruline on probleem, kuidas kiiresti tõsta tööstuselt tulevat R&D finantseerimist • Olemasolev tööstus või siis nüüd loodud innovatiivne tööstus ei suuda kiiresti ja oluliselt teaduse finatseerimist tõsta: Lissaboni leppe 3%-i täitmine on kaunis ebareaalne • Lahenduseks tuleks luua tingimused, mis soodustavad välismaise innovatiivse tööstuse ja R&D tulemist Eestisse – hea näide on Iirimaa

16. Teaduse finantseerimine R&D osakaal Soomes (Protsent GDP-st) 3.5 3.5 3.0 3.0 2.5 2.5 2.0 2.0 FINLAND 1.5 1.5 1.0 1.0 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 2001 Sources: OECD, Main Science and Technology Indicators 1998 and Statistics Finland

17. T&A rahastamine Soomes 2003 Soome T&A sai 3.5% GDP-st See jagunes: Soome riik 28% Firmad 69% Välismaa raha 3% Riigi osakaal liiga väike

18. Võimalikke lahendusi • Üleminek Bologna süsteemile (3+2 aastat) • Üliõpilaste ja teadlaste vaba liikumine ja vaba tööturg • Kas on mõtet anda magistri ja eriti doktoriõpetust aladel, kus pole tegelikku kompetentsi? • Anda korralik B.Sc. haridus kõigile ja magistri koolitus valitud aladel, sellistel aladel, mis oleks Eestile hädavajalikud ja/või kus meil on rahvusvahelist taset • Muudel aldel koolitada magistreid juhtivates Euroopa ülikoolides

19. Võimalikke lahendusi • Professoriteks peab valima vaid selliseid, kes vastavad EL-i standardile • Valimised peaksid olema sellised, et hinnataks ka kompetentsi • Hindajateks peaks olema ala rahvusvaheliselt hinnatud spetsialistid • Kriitilistele aladele peaks üritama saada välismaa spetse (palgad pole enam nii kole erinevad; Euroopas minnakse varakult pensionile ja paljud lähevad siis USA-sse)

20. Doktorantidest ja PhD-st • PhD puhul ei tasuks minna Skandinaavia jälgedes: PhD kaitsmine peaks olema pigem sarnane UK ja USA-ga (Ph.D. - 4 aastaga; vähem avaldatud töid, aga suund kvaliteedile!!!!) • Postdoc periood (2-3 aastat) juhtivas välismaa ülikoolis peaks olema teadusliku curriculumi mandatoorne osa • Vajalik oleks välja arendada tenure-track süsteem ülikoolides, et oleks võimalik teha uurimistööd 100%-liselt • Erilist rõhku tasuks panna talentide otsimisele: neid tuleb ka rahaliselt korralikult toetada • Tasub veelgi tugevamalt arendada Centres of Excellence ideoloogiat ja jätkata R&D rahvusvahelist hindamist

21. Probleeme ja võimalusi • Kodumaise high-tech tööstuse teke on edasise edukuse mootor ja võti • Edukas kodumaine või Eestis paiknev välismaine tööstus ”toidab” haridust ja teadust ja samas kasutab Eestis loodud innovatsioone • Kõrhariduse strateegia sõltub suurel määral kogu Eesti high-tech strateegiast

22. Probleeme ja võimalusi • Kiiresti vajame andekaid insenere, et uusi tehnoloogiaid (alul eelkõige välismaiseid) hinnata ja kasutusele võtta • Tasuks panna tõeline panus väljavalitud prioriteetidele (infotehnoloogia, biomeditsiin/biotehnoloogia, uued materjalid ja loomulikult mõned veel) • Andeka tööjõu saamiseks tasuks alustada süstemaatilist välisüliõpilaste ja doktorantide vastuvõttu (eelkõige Indiast, Hiinast jne.) ja teha plaan, kuidas vanemaid spetsialiste Eestis ära kasutada

23. Suuri probleeme • Innovatiivne tööstus, mis suudaks innovatsioone kasutada ja arendada on alles tekkimas • Seetõttu enamik Eestis loodud innovatsioone ei leia siin rakendamist • Lisaks start-upide loomisele ja toetamisele tasuks mõelda ka IPR ja litsenseerimise olulist tugevdamist, et suudetaks osa innovatsioone (avastusi) kasulikult maha müüa (muidu need lihtsalt jäävad sahtlisse tolmuma) • EL-iga liitumisel peab olema valmisolek Eesti innovatsioone kaitsa ja kasulikult maha müüa

24. Innovatsiooniketi nõrgad lülid Eestis • Näruselt vähe tõelisi innivatsioone • Tööstuse suhe ülikoolide ja uurimisinstituutidega on nõrk • Arvestatavaid patente väga-väga vähe • Kui ongi häid tooteid ja tehnoloogiad, siis on need viletsalt seotud marketingiga • Väga vähe high-tech firmasid

25. Milline on meie innovatsioonipotentsiaal? • Oleme Ungari ja Tsehhi Vabariigiga umbes samal tasemel • Jääme juhtivatest maadele (Rootsi, Soome, Taani, Holland etc.) 3-5 korda alla • Meil on hea geograafiline asend ja ajalooline kogemus, mille oskuslik kasutamine võiks meile tõeliselt abiks olla • Eestlane näib lugu pidavat teadmistest ja oskustest

26. Innovatsioonide võimalused EL-is • Saame kasutada moodsaid tehnoloogiad ja vältida toimimist vaid allhanketootjana • Võime luua radikaalseid uuendusi ja teenida nende pealt • Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, ebabürokraatlikud institutsioonid ja ”üksteise tundmine” annavad meile paindlikkuse, mis lubab kiiresti rakendada uusi innovatsioone – paindlikkus

27. Postdocid • Ajakirja ”Science” andmetel nendes maades, mis on high tech aladel majanduslikult edukad valmistatakse ette ka enam vastava ala doktoreid • Eestis koolitatakse väga vähe doktoreid, mõnedel tähtsatel aladel üldse mitte • Postdoc institutsioon on Eestis tegelikult olematu

28. Kes juhendavad doktorante ja postdoce? • Üle 50% Eestis doktorante juhendavatest teadlastest ei ole avaldanud ühtki CC artiklit ja neil ei ole ka ühtegi CC tsiteeringut! (E. Lippmaa andmed) • Eesti teadlaste tsiteerimine on väga madal võrreldes lähimate naabritega • Näiteks biomeditsiini alal on Eestis töötavatel kõige edukamatel teadlastel max 1500-2000 tsiteeringut • Soomes tipp on 50, 000, tervel real on üle 25,000 ja 1500 tsiteeringuga tuleks umbes 300-s koht • Aus analüüs näitab, et meil on palju vaja tööd teha • Ebakompetentne teadlane ei või juhendada doktorante ja postdoce

29. Skandinaavia postdocid • On reeglina 3-10 aastat vanemad, kui UK ja USA kolleegid • Enamasti minnakse Skandinaaviast USA-sse ja Lääne-Euroopasse postdociks, aga harva tullakse Skandinaaviasse • Kuna PhD nõuded on külltki kõrged (3-5 artiklit), siis sisuliselt veedetakse samas laboris ka tegelik postdoci periood

30. Mida teha Eestis? • Luua süsteem, et andekatel postdocidel oleks võimalus luua oma rühm (ETF vanemteaduri positsioon + stardiraha) • Erinevatel aladel tuleks siia meelitada välismaa postdoce (Hiina, India, Vene jne.) • Väitekirja ja postdoci koolituse peaks läbima noorelt (25-30 aasta vanuses)

31. Eesti on olnud edukas • Noored Eesti teadlased (valdavalt postdocid ja noored rühmajuhid) on saanud viimastel aastatel rida tähtsaid grante: • Wellcome Trusti 12 suurest grantist Ida Euroopasse 4 tuli Eestisse: • Priit Kogerman, Andres Merits, Pärt Peterson, Tõnis Timmusk • EMBO jagab väga prestiizikat YAP-d- Young Investigator Award – tasub taotleda

32. Mida Eestis teha? • Eesti R&D peaks olema aktiivne ja arvestatav jõud EL-is • Suund peaks olema globaalsele koostööle, üritades olla atraktiivne partner • Eesti teadlane peaks olema valmis aktiivseks rahvusvaheliseks kooostööks (vaja on muuta mentaliteeti! Vaja on õppida uut!) • Rahvusvaheline vahetus ja koolitus peaks olema üks prioriteete • Doktorite ja postdocide arvu peaks järsult tõstma (alul rahvusvahelise koolituse kaudu)

33. Haridus- ja Teaduspoliitikast • Eesti vajab selget H&T&A poliitikat, eesmärgiga luua teadmistel ja oskustel põhinev tööstus - see vajab pikaajalist strateegiat ja ei saa olla vaid ühe valitsuse eesmärk • Võtmesõnadeks on rahvusvaheline koostöö, koolituse ning teaduse kvaliteet ja paindlikkus • Eesti eelisteks on rahva hea hariduse tase, huvi õppida ning luua uut, Eesti väiksus ja geograafiline asend koos ajaloolise kogemusega