Eesti majanduse konkurentsivõimest Ülo Kaasik Eesti Pank

1. Eesti majanduse konkurentsivõimestÜlo KaasikEesti Pank

2. Mõningaid küsimusi • Kus me hetkel oleme ja kuidas me siia saime? • Kuidas kriis meid mõjutab ja kuidas selle tagajärgedega hakkama saada? • Milliseid väljakutseid veel ees on ootamas? • Mida sellest kõigest järeldada?

3. Enne kriisi kasvasime kiirelt Keskmine SKP kasv 1998-2007 Allikas: Eurostat

4. Kuid meil on veel piisavalt kasvuruumiOstujõu pariteediga korrigeeritud tunnitootlikkus (EL=100) Allikas: Eurostat

5. Kiire laenukasv soodustas kasvu Laenukasv (a/a, kohalikus valuutas) Allikas: IMF

6. Ehk oli kiirel kasvul teisigi põhjusi? Allikas: EBRD Transition Report 2008

7. Ekspordi spetsialiseeritus • Jätkuvalt on meie eelised seotud madalamate kuludega, • Kapitalimahukas (kesk-kõrg-tehnoloogiline) on üldjuhul suure impordi sisaldusega • Samas võib viimase kümnendi jooksul siiski märgata ka selgelt positiivseid nihkeid.

8. Ei ole põhjust arvata, et me ainult kinnisvarabuumi tõttu kasvasimeEesti eksportööride turuosa dünaamika Euroopa Liidus

9. Oleme hästi positsioneeritud r/v äri suhtes World Bank Transnationality Index, 2007 Indeksi sisendid: keskmine OVI sissevool %-na investeeringutest, OVI sissevool % SKP-st, välisosalusega ettevõtete osatähtsus SKP-s ning hõives Source: World Bank, DB Research

10. Mida buum meile õpetas? • Kasvuepisoodides ilmneb (kvalifitseeritud) tööjõu nappus – tulemuseks kiire palgakasv; • Hõive 10% kasv näitab, et piisavate motivatsioonitegurite puhul on võimalik tööturule kaasata mitteaktiivseid; • Möödunud kasvuepisood oli vähem teadmiste- ning rohkem krediidipõhine; • Eristada tuleb ühekordseid ning püsiva mõjuga positiivseid šokke; • Maksupoliitika peab sisaldama rohkem kontratsüklilisi elemente.

11. Esmalt tuleks kriisi järelmitega toime tulla

12. Kriis on olnud laastava mõjuga

13. Kriis on olnud laastava mõjuga (2)

14. Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 1 • Kauakestev ja sügav varade hindade kollaps • Reaalsed kinnisvarahinnad vähenevad keskmiselt 35%kuue aasta jooksul • Aktsiahinnad kukuvad keskmiselt 55%3,5 aastat kestva languse ajal Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

15. Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 2 • Sügav korrektsioonSKPs ja hõives • Tööpuudus kasvab 4 aasta jooksul, mille käigus tööpuudus suureneb keskeltläbi 7protsendipunkti. • SKP langeb (mõõdetuna tipust põhja) keskeltläbi üle 9% ja keskmine langustsükkel on ca 2 aasta pikkune. Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

16. Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 3 • Valitsuse võlg kasvab hüppeliselt, suurenedes keskeltläbi 86% pärast II maailmasõda aset leidnud episoodides • Võlga ei kasvata niivõrd pankade päästmine ja rekapitaliseerimine • Peamiseks valitsuse võla kasvu allikaks on maksutulude kokkukukkumine, samuti ambitsioonikas vastutsükliline fiskaalpoliitika, mis peaks olukorda leevendama Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

17. Kuidas Eesti selle taustal välja paistab?

18. Eesti eksport liigub samas rütmis peamiste kaubanduspartneritegaEkspordi kasv (a/a, EUR) Allikas: Eurostat

19. Ei ole põhjust arvata, et palgad Eestis on liiga kõrged

20. Oleme olnud paindlikud • Erasektor on kiiresti kohanenud: • Kulud on viidud uue reaalsusega kooskõlla • Ka hinnad on olnud paindlikud • Valitsus on kiirelt reageerinud: • Reageeritud nii kulude kui tulude poolelt • Eelarve defitsiiti on suudetud hoida alla 3% SKP-st • Samas on see tekitanud meile uusi väljakutsed

21. Tööpuudus on kiiresti tõusnud, samas on tööjõus osalemise aktiivsus jätkuvalt kõrge

22. Tööjõu osalusmäära on suurendanud nii buum kui globaalkriis Mitteaktiivsete dünaamika Allikas: Statistikaamet

23. Buumil olid omad lemmikud, kuid kriisil on mõju kõigile Hõive võrreldes 2005.a keskmisega Allikas: Statistikaamet

24. Elanikkond vananeb nii Eestis kui Euroopas Allikas: Eurostat

25. Madalama haridustasemega töötajad on meil kaitsetud Alg-, põhi- ja madalama keskharidusega isikute töötus (%) Allikas: Eurostat

26. Eelarvepoliitika toetas reservide akumuleerimistJärgneva perioodi väljakutseks on reservide taastamine 4 Eesti eelarve tasakaal 3 MA kriteerium 2 1 0 -1 -2 -3 -4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2013* 2009* 2010* 2011* 2012* Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank

27. Maksude ja SKP suhe on samas kiiresti kasvanud. Kas jätkab ilmselt kasvamist ka peale 2011.a?

28. Mõningaid järeldusi • Reservide kogumine nii era- kui avalikus sektoris osutus õigustatuks; • Seni on paindlikkus ja kiire reageerimine meid aidanud; • Väliskaubanduse-SKP kasvu vaheline seos on tugevam • ka edaspidi oleme me avatud šokkidele, mis tulenevad meie kaubanduspartneritest või globaalsest nõudluskeskkonnast; • Globaalne kriis suurendab majandustsüklite vahelist korrelatsiooni, taastumine omakorda toob esile erisused; • Laenukasvu mõjul toimunud struktuurinihked majanduses pole osutunud püsivateks;

29. Mõningaid järeldusi • Ligi 100 000 inimest on huvitatud tööst: tööjõud (hõivatud ning tööotsijad) on kümnendi kõrgeim. • Seni oleme r/v tööjaotuses kasutanud madalama palga eelist. Järgnevateks kasvutsükliteks valmistudes tuleks suurendada tööjõu kvalifikatsiooni. • Vananev elanikkond on küll globaalne probleem, kuid selle lahendamine eeldab lahendusi riigi tasandil. • Mistahes fiskaalpoliitilised meetmed peavad arvestama vajadusega taastada eelarve tasakaal ja riigi reservid keskpikas perspektiivis.

30. AITÄH KUULAMAST Ylo.Kaasik@eestipank.ee www.eestipank.info