Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus

1. Akadeemilise võrgu arengustrateegia EENet, Mihkel Kraav mihkel@eenet.ee Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus

2. EENet kui asutus • Haridusministri poolt 1993 asutatud riigiasutus • Üks suuremaid internetipakkujaid – 208 tuhat kasutajat 2002. aastal • http://www.eenet.ee/ • Kasutajale tasuta sideteenused

3. Akadeemiliste võrkude kasutajad • Ülikoolid, • Instituudid, • Arhiivid, • Raamatukogud, • Muuseumid, • Koolid

4. R&D jaoks vajalikud eriteenused • Erivajadused spetsiifiliste teenuste järele on ennekõike R&D kogukonnal • Näited projektidest • GRID • JIVE

5. Võrgu arengut mõjutavad tegurid • Kanalite hinna pidev odavnemine on lakanud • Riistvaratootjad on peatanud kiiremate seadmete tootmisse arendamise

7. Teistele Vasepaari hind = 660kr kuus (500m-6km) Juurdepääsu digikanal: kanali rent + liidese rent = 2118kr kuus (kiirus 256kbps) ET juurdepääsukanalite hinnad • Eesti Telefonile endale • Vasepaari hind = 95kr kuus – telefoniteenuse hind • ADSL-Kodu-ADSL: ADSL-juurdepääs = 345kr kuus - Internet (256/128kbps)

8. Sidekanalite hinnad • Juurdepääsukanalite hind Eesti Telefoni ja konkurentide jaoks on umbes 7-8 kordne • Magistraalvõrgu hinnad erinevad kuni 4 korda

9. Hindade sõltuvus pakkujate arvust Suhteline ühenduste hind võrreldes pakkujate arvuga (DANTE)

10. Sidehindade probleemi lahendused • Arvete lahtikirjutamine komponentide kaupa (telefoniteenus, Atlas Kodu-ADSL, etc) • Piirata olulise turujõuga ettevõtete õigust kõiki erineva taseme teenusi osutada

11. Levinud vale nr 1 • Tallinnas on suuremad palgad, mistõttu tuleb ka riigisüsteemis maksta Tallinnas rohkem palka, kui mujal Eestis.

12. Levinud vale nr 2 • Eesti on arenenud nii kaugele, et enam ei ole mõtet hankida teenuseid komponent haaval. Kõike on hea osta ühelt pakkujalt.

13. Levinud vale nr 3 • Väiksema rahvusliku kogutoodangu suuruse tõttu inimese kohta on Eesti infoühiskonna arengus tekkimas mahajäämus. Eesti

14. IT “lame” areng • Eestis toimub infotehnoloogia kasutuse areng • Eestis ei toimu infotehnoloogia arendamist • Selline seis hakkab terve sektori arengut aja jooksul oluliselt pärssima

15. Lahendus lameduse vastu • R&D finantseerimine GDP-st • Eestis praegu 0.7% • Eestis 2006 1.5% • Euroopas 2010 3% • Soomes 1999 3.4% • Rootsis 3.7% • Iisraelis 4% • Miks mitte 3% juba 2006. aastaks?

16. EENeti ülesanded • Osalemine rahvusvahelises koostöös GÉANT-i jms liinis • Kvaliteetse magistraalvõrgu toimimise tagamine Eestis • Osalemine IT-arendusprojektides koostöös Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja teiste Euroopa riikide sarnaste organisatsioonidega • Sisuteenuste hulga ja kvaliteedi suurendamine

17. Kokkuvõtteks • Eesti olukord on hea numbrites • Mitmel pool on näha ohu märke, mistõttu IT areng ei pruugi tulevikus nii roosiliseks kujuneda • Rohkem tuleks jälgida regulatsioonide sisu ning neist kinni pidamist eriti olulise turujõuga ettevõtete puhul • Oluliselt tuleks suurendada R&D finantseerimist • Luua tuleks Eesti terviklik IT arengukava • On veel vara loorberitele puhkama heita