1 / 19

Eesti riigi sümbolid

Eesti riigi sümbolid. Reet Alevi. Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Eesti riigilipp. Lipp on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine on sinine, keskmine must, alumine valge Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11

lew
Download Presentation

Eesti riigi sümbolid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti riigi sümbolid Reet Alevi

  2. Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp

  3. Eesti riigilipp • Lipp on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine on sinine, keskmine must, alumine valge • Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 • Normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit

  4. Vabariigi Presidendi lipp

  5. Lipu saamislugu • 4.juunil 1884.a. pühitseti siniumustvalge lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna • 21.novembril 1918 võttis Eesti Vabariigi ajutine valitsus vastu määruse riigilipu kohta • 1922.a. kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks • 24.veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp Pika Hermani torni • 6.aprillil 1993 kuulutati välja riigilipu seadus

  6. Riigilipu heiskamise kord • Riigilipp heisatakse Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul • Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalisi signatuure • Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides riigilipu seadust ja head tava • Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel • Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse riigilipp kõigil koolipäevadel • Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ja piiripunktis • Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal

  7. Lipupäevad • 3.jaanuar- Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev • 2.veebruar- Tartu rahulepingu aastapäev • 24.veebruar- iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev • 14.märts- emakeelepäev • maikuu teine pühapäev- emadepäev • 9.mai- Euroopa päev • 4.juuni- Eesti lipu päev • 14.juuni- leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) • 23.juuni- võidupüha • 24.juuni- jaanipäev • 20.august- taasiseseisvumispäev • 1.september- teadmistepäev • novembrikuu teine pühapäev- isadepäev • Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, referendumi päev, Euroopa Parlamendi valimise päev

  8. Lipu heiskamine ja langetamine • Eesti lipp heisatakse päikesetõusul , kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00 • Eesti lippu ei langetata jaaniööl • Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna ( lipuvarda ülemisse otsa kinnitatakse must lint või lipp heisatakse poolde masti)

  9. Eesti riigivapp • Eesti riigivapil on kaks kuju : suur riigivapp ja väike riigivapp • Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi • Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa • Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad, mis suurel, kuid ilmatammeoksteta

  10. Eesti riigivapp

  11. Suur riigivapp

  12. Väike riigivapp

  13. Väike riigivapp

  14. Eesti riigivapi ajaloost • Vapi motiiv pärineb XIII sajandis, kui Taani kuningas Valdemar annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi • Sama motiivi kinnitas4.oktoobril 1788 aastal Eestimaa kubermangu vapiks keisrinna Katariina II • 19.juunil 1925 aastal kinnitas Riigikogu Eesti riigivapi • 7.augustil 1990 aastal võeti Eesti riigivapp uuesti kasutusele • Riigivapi seadus kuulutati välja 6.aprillil 1993.aastal

  15. Eesti riigihümn • “Muu isamaa, mu õnn ja rõõm “ • Muusika Fredrik Pacius • Sõnad Johann Voldemar Jannsen

  16. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

  17. 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull`truiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

  18. 3. Su üle jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

  19. Eesti riigihümni saamisloost • Hümn kanti esmakordselt ette Eesti esimesel laulupoel 1869.aastal • Ametlikult kinnitati “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.aastal • Vene okupatsiooniajal oli hümni laulmine rangelt keelatud • Eesti taasiseseisvumisega 1991.aastal võeti uuesti kasutusele Eesti riigihümn

More Related