Eesti inimarengu aruanne 2008

1. Eesti inimarengu aruanne 2008 Marju Lauristin EIA 2008 peatoimetaja Esitlus Riigikogule14. mail 2009

2. EIA 2008 peatükkide teemad ja autorid • Eesti asend rahvusvahelises võrdluses Inimarengu indeksi kolme dimensiooni (elujärg, elukestus, haridus) alusel (Ene-Margit Tiit, Mare Vähi, Helerin Rannala, Alis Tammur, Karmen Trasberg, Tõnu Mertsina) • Rahva tervis (Ain Aaviksoo, Luule Sakkeus, Jarno Habicht, Gerli Paat ) • Eluga rahulolu (Dagmar Kutsar, Avo Trumm, Kairi Kasesalu, Anu Realo, Kai Saks) • Venekeelse vähemuse osalemine ühiskonnaelus ja tööturul (Triin Vihalemm, Anu Masso, Ellu Saar, Kristina Lindemann, Piret Ehin, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin) • Elukvaliteet info- ja tarbimisühiskonnas (Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Kristina Reinsalu, Maie Kiisel) • Elukvaliteedi ja majandusarengu seosed (Erik Terk, Reelika Leetma, Silja Lassur, Külliki Tafel-Viia, Helje Kaldaru, Anneli Kaasa, Andres Võrk, Alari Purju, Raul Eamets)

3. Selleks, et mõista majanduslanguse mõju Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele, peame analüüsima mitte ainult majanduskriisi rahalist poolt, vaid ka selle mõju elanikkonna elukvaliteedile

4. Elukvaliteedi mõiste • Veel suhteliselt hiljuti arvati, et heaolu areng tähendab elatustaseme (elustandardi) tõusu. 1970. aastatel kujunes välja uus käsitlus, mis lisaks elustandardile sisaldab ka heaolu kvalitatiivsetdimensiooni • Elukvaliteeti ei ole võimalik adekvaatselt kirjeldada ainult objektiivsete näitajate abil (nt sissetulek, tervislik seisund, lähedaste arv või töötingimused). Võrdselt olulised on ka inimeste hinnangud oma elutingimustele ja toimetulekule. • Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet nii seda, millised on inimeste materiaalsed, sotsiaalsed ja ökoloogilised elutingimused kui ka seda seda, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelus, mlline on nende subjektiivne heaolu

5. MATERIAALNE MITTEMATERIAALNE Omamine (materiaalsed vajadused) Kuulumine (sotsiaalsed vajadused) Olemine (isiksuse arengule suunatud vajadused) Elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud Sotsiaalsete suhete mõõdikud Mõõdikud, mis näitavad inimeste suhet ühiskonna ja loodusega Rahulolu elutingimustega Õnnelikkus, subjektiivsed tunded seoses sotsiaalsete suhetega Tunded, mis seonduvad looduse ja ühiskonnaga ning isiksuse arenguga ÜHISKONNA ELUKVALITEET INDIVIDUAALNE ELUKVALITEET (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne)

6. Eesti on nii ühiskonna üldise ja kui individuaalse elukvaliteedi näitajate järgi EL riikide hulgas viimaste seas

7. Rahvastik

8. Eesti rahvastikuprognoos on pessimistlik (Eurostat)

9. Eesti välja-ja sisserände vanuseline jaotus 2004-2007 näitab suurimat miinust vanusrühmas 20-29 a (ESA)

10. Eesti rahvastikupildi nõrgimaks kohaks on meeste madal keskmine eluiga, mille poolest oleme Euroopas tagant kolmandal kohal

11. Tervis ja elukvaliteet

12. Rahva tervis Eestis • Majandusarengukõrge tasemega riikide hulgason Eesti kõige viletsamate tervisenäitajatega riik • Rahvatulu tasemelt elaniku kohta on Eesti kaugelt ületanud taseme, kus mehaaniline jõukuse kasv automaatselt pikendaks eluiga • Rohkem kui rahas on küsimus üksikisikute ja ühiskonna väärtushinnangutes ja valikutes

14. Eesti meeste ja naiste oodatava eluea erinevus sünnihetkel ja 45-aastaselt Euroopa Liidu vanade ja uute liikmesriikide keskmisest

15. Madalaim on eluiga Kirde-Eestis

16. Tervena elatud eluaastaid keskmiselt 52! • Eestis on keskmine tervelt elatud eluaastate arv 2006. aastal meeste lõikes 49,4 aastat • selle näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõigil viimasel kolmel aastal madalaimal tasemel (Eurostat 2008). • Eesti naiste keskmine tervelt elatud eluaastate arv 2006. aastal oli 53,7 eluaastat

17. Haiguskoormuse ealine jaotumine: 8% lapse- ja noorukieale (0–19a), 39% penisonieale (65+) 53% langeb tööealisele elanikkonnale (20–64a) meestel 58% naistel 43,6% Haiguskoormuse allikad südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning välispõhjused hõlmavad 65% kogu haiguskoormusest. aastaks 2012 võib eluaastate kadu AIDSi haigestumise tõttu olla sama suur kui suremus südame-veresoonkonna haigustesse 2002. aastal Rahvastiku haiguskoormus

18. HIV levik Eestis 1997–2008Allikas: Tervisekaitseinspektsioon

19. HIV oht • Eesti epideemia eripäraks on valdavalt väga noorte inimeste haigestumine • HIV-i nakkusega uutest registreeritud juhtudest alla 25-aastasi 2004. aastal 61%, 2005. aastal 57% ning 2006. aastal 45% ning 2007. aastal 38,4% • Emalt on nakkuse saanud 25 last

20. Kaotatud aastad • Rahvastiku aastane aktiivse eluea kogukaotus surmade ja haiguste tõttu on Eestis ca 340 000 aastat • 61% kaotatud aastatest langeb tööealistele meestele • Eesti meeste eluaastate kaotus enne 65. eluaastat on 2,3 korda suurem kui naistel (vastavalt 72 842 ja 32 002 aastat)

21. Suurenev osa tervisekadude põhjustajana on alkoholil

22. Tervisekadudele pannakse alus juba lapsepõlves

23. Riskikäitumine laste ja noorte seas • Suur osa 15–16-aastastest õpilastest suitsetab, joob ning katsetab illegaalsete uimastitega • Alkoholi regulaarne tarbimine kasvanud järsult põhikooli eas, 13-15 aastaste hulgas. Alkoholi tarbivad 25% 15-aastastest poistest ja 20% tüdrukutest • 43% tüdrukutest ja 65% poistest alustas suitsetamisega 13-aastaselt või nooremalt

24. Noorte seas levivad uimastid • Eesti poisid on elu jooksul tarbinud kanepit 31%-l juhtudest ja tüdrukud 19%-l • on suurenenud sallivus uimastitarvitamisse, sh on suurenenud on hästi õppivate noorte osakaal, kes on katsetanud illegaalsete uimastitega • suurlinnades ja pealinna ümbruses on uimastitega katsetajate arv suurem lauspurjutajatest • legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest • illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on venekeelsete noorte seas oluliselt vähenenud, samal ajal kui eestikeelsete noorte hulgas on see märgatavalt kasvanud

25. 15-aastased, kes on elu jooksul tarbinud kanepit Eestis võrreldes mõnede teiste riikidega(Allikas: HBSC 2006)

26. Eestis moodustab ravi ja ennetusega välditavsuremus üle poole üldsuremusest(%, 2000–2001)

27. Eriarstiabi kättesaadavus on pidevalt vähenenud: 2002 aastal sai nädalaga eriarsti juurde 64%, 2008 aastal 37%

28. Rahulolu eluga

29. Pärast EL-ga ühinemist toimunud kiire majanduskasv tõi kaasa elanikkonna eluga rahulolu hüppelise tõusu

30. Eluga rahulolu Eestis aastatel 1990–2008 (vastajate %, kes on oma eluga rahul/väga rahul K = kevad; S = sügis) 85 80 79 78 76 75 71 70 70 69 67 65 60 60 56 55 54 53 50 50 Eluga rahul (%) 45 40 37 35 1990 1996 1999 2001 2002 2003 2004 2007 2008 2005 K 2005 S 2006 S 2006 K

31. 98 96 96 95 94 91 90 89 Rahulolu eluga EL liikmesriikides (Eurobarometer 2007) 100 90 87 87 87 85 85 83 83 81 80 78 76 71 70 69 70 68 67 63 63 60 55 52 49 50 Eluga rahul/väga rahul (%) 40 38 30 20 10 0 Läti Eesti Malta Taani Poola Itaalia Leedu Belgia Rootsi Iirimaa Kreeka Soome Tšehhi Austria Küpros Holland Portugal Ungari Horvaatia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rumeenia Saksamaa Makedoonia Luksemburg Prantsusmaa Suurbritannia Bulgaaria

32. Erinevate rahvarühmade rahulolu sissetuleku tasemega 2004. aastal ja 2008. aastaks lisandunud rahulolu: keskmisest suurem on rahulolu tõus madala sissetulekuga inimeste ja mitte-eestlaste seas

33. Üldist elukvaliteedi paranemist näitab n.-ö. mittekohustuslike kulutuste (vaba aeg, riietus, isiklikud vajadused) osakaalu kasv

34. Perede heaolu: erinevate kulutuste jõukohasus (TÜ, 2008 okt) 10,9 29,6 44,7 14,8 Reisimiseks Korteri meelepäraseks 17,1 37,8 36,1 9,0 sisustamiseks ja/või remondiks Meelelahutuseks, nt teater, 28,7 37,5 23,8 10,0 kontserdid; harrastusteks, nt sportimine, fotograafia jms 45,2 39,7 12,2 2,9 Riiete ostmiseks Rohtudeks, tervise eest 58,6 27,5 6,2 7,7 hoolitsemiseks Eluasemekuludeks, küte, vesi, 79,7 17,1 1,9 1,3 jne 77,9 18,7 3,4 0,1 Korralikuks toitumiseks 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldiselt jätkub Mõnikord jätkub, mõnikord mitte Ei jätku, oleme pidanud loobuma Ei vaja seda, ei kuluta sellele

35. Eluga rahulolu mõjutavad • sissetulek • pere koosseis • tervis • vanus • rahvus • elukoht

36. Sissetulekud ja vaesusrisk • Sissetulekute kasv viimase nelja aasta jooksul on olnud ligikaudu 1,6-kordne, jagunedes erinevate leibkonnatüüpide vahel enam-vähem ühtlaselt • keskmisest vähem on kasvanud vanemaealiste inimeste sissetulekud • kõige väiksem suhtelise vaesuse risk on lastega täisperede seas (ühe- ja kahelapselistel täisperedel 11%, kolme- ja enamalapselistel ligi 20%) • suurim vaesusrisk valitseb üheliikmelistes ja üksikvanemaga leibkondades (vastavalt 50% ja 44%)

37. Erineva sissetulekuga perede toimetulekuhinnang (aprill 2008): sissetulekurühmas alla 3000 krooni pereliikme kohta on pooltel raske hakkama saada

38. Vaesuse tähendus lapse elukvaliteedile • Pered erinevad suuresti selle poolest, kui palju perekonna kulutustest moodustavad kulutused lastele • Jõukama osa (VI-X tuludetsiil) peredeskulutati lastele keskmiselt 1,55 korda enam toidule; 1,86 korda enam väljassöömisele; 2,13 korda enam transpordile; 3,12 korda enam garderoobikaupadele ja 3,25 korda enam vabaaja tegevustele kui madalama sissetulekuga peredes • Vaesemast perest pärit laps kogeb suurema tõenäosusega majanduslikku ilmajäetust eakaaslastega võrreldes – tal on vähem taskuraha, rohkem puudust vajalikest asjadest ning võimalusi osalemiseks eakaaslaste tegevustes • Sõbralik ja ühtehoidev kooliatmosfäär, sõprade toetus, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide abi, ühiskonnapoolsete teenuste ja toetuste kättesaadavus tõstavad oluliselt määral lapse elukvaliteeti

39. Eakate elukvaliteet • Eesti elanike peamised elukvaliteedi erinevused ilmnevad põhiliselt vanuse ja rahvuse lõikes. • Eakate keskmisest madalam elukvaliteet on tingitud eeskättnende ülimadalast sotsiaalsest positsioonist ja subjektiivsest võõrandumistundest,millele lisandub nii põhjuse kui tagajärjena võimalustevaene ja rahulolematust tekitav materiaalne olukord.

40. Noorte ja vanade elukvaliteedi ja rahulolu profiili erinevus

41. Elukvaliteedi rahvuslik dimensioon • Teiste elukvaliteedi komponentide taustal ilmneb mitte-eestlaste oluliselt madalam rahulolu isikliku turvalisusega ning kõrgem sotsiaalse võõrandumise risk • Venekeelse elanikkonna ootused riigi suhtes on kõrgemad ja usaldus madalam • Tööturul on noorte eesti keelt valdavate haritud mitte-eestlaste palgaootused suuremadki kui samaealistel eestlastel. Samas on venekeelse elanikkonna vanem osa tööturul eestlastest madalamate nõudmistega

42. Eestlaste ja venekeelsete vastajate subjektiivse elukvaliteedi erinev profiil

43. Turvatunne • 2008. aastal oli isikliku turvalisusega täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63% venekeelsest elanikkonnast. • Linnaelanikest on oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste seas on rahulolevaid kaks korda rohkem.

44. Tarbimis- ja infoühiskonna riskid

45. 2005-2008: EL-ga ühinemise järel kasvav konsumerism • kinnisvarabuum ja tarbimismahtude kiire suurenemine. • tarbimisühiskonnast ajendatud uute teemade ja probleemide esiletõus avalikkuses • keskkonnasäästlik tarbimine • laste ja noorte tarbimispraktikad; lastele ja noortele suunatud turunduse temaatika.

46. Konsumerismi järsk tõus • Viie aasta jooksul (2002-2008) oli konsumerism kasvanud 39% • Konsumerism on levinud 55% noorte seas

47. Viiendikul noortest ja kolmandikul kesk- ja vanemaealistest on aktiivne säästva tarbimise hoiak

48. Säästlikuma tarbimise traditsioonil on Eestis tugev pinnas • Tugevasti üle poole Eesti elanikkonnast esindavad säästva tarbimise kultuuri • 41 % on konservatiivsed tarbijad, kes pole kaasa läinud tarbijalikkuse kasvuga eeskätt majanduslikel põhjustel • 17% on keskkonnateadlikud ‘rohelised konsumeristid’ • 42% elanikkonnast on säästlikkuse suhtes ükskõiksed või ka hoolimatult pillavad

49. Tarbijatüübid Eesti elanikkonna seas: (klastrid konsumerismi ja säästva tarbimise hoiakute alusel, TÜ MeeMa 2005 , I-41%, II – 28%, III – 17%, IV- 14%) )

50. Lapsed ja noored tarbimis- ja infoühiskonnas