12. november 2013, Brüssel

1. ENRD seminari „Kogukonna juhitud arengu / LEADER strateegia finantseerimine: võimalused ja näited“ kokkuvõtted 12. november 2013, Brüssel

2. Toimuval seminaril keskenduti: • Leida efektiivse rahastamise mehhanisme CLLD/LEADER strateegiale ja kuidas neid võiks rakendada. • Tuua esile probleemid, mis on seotud CLLD/LEADER rahastamisega • Jagada kogemusi ja arutada võimalikke näiteid ja lahendusi.

4. „Ülevaade LEADER programmeerimise ja rakendamise finantsaspektidest ning reguleerivast raamistikust“. • Pedro Brosei,Peter Tothi • hädavajalik on Leader programmi lihtsustamine. • Efektiivse Leader rahastuse elementidena toodi muuhulgas välja: • Piisav vajaduste analüüs ja planeerimine eelarvete jaotamisel • Eelarve määramisel lähtuda kohaliku arengu strateegiast ja tegevusgrupi suurusest • Tegevusgrupi admin kulude eelarve peaks olema proportsioonis tegevusgrupi ülesannetega • Ettemakse võimaldamine • Eelarve määramisel peavad olema selged reeglid (tõendusmaterjalil põhinev) • Regulaarne strateegiate jälgimine võimaldab muudatusi rahastuse jaotamises • Väikesed projektid vs komplekssed projektid ning vastavad protseduurid

5. Olulisimad muudatused finantsaspektides võrreldes eelneva perioodiga: • Tegevusgrupi admin kulud võivad olla 20% asemel 25% • Tegevusgrupi ettemaks võib senise 20% asemel olla kuni 50% • 50% investeeringutoetusest võib maksta ettemaksuna senise 20% asemel (?)Art 46 (5) RD Reg • Ettemaksu korral pangagarantii 100% (senise 110% asemel) • Võimalik kasutada lihtsustatud kulude tõendamise mehhanismid (teatud kululiikide puhul admin kuludest). • Käibemaks on abikõlbulik kui riiklik seadusandlus ei võimalda selle tagasi küsimist • Vabatahtlik töö – on samuti toetuskõlbulik.

6. Elsa Kmiecik, Ülevaade lihtsustatud kulude tõendamise mehhanismist (sotsiaalfondi näitel) • - standardsel ühikuhinnal põhinev kuluarvestus • ESF koolitusprojekti näide ühiku hinna kasutamise kohta. • Metoodika abil on välja arvestatud, et 1 tund koolitatava kohta maksab 7 euri. • Näeme ette, et 10 inimest osalevad 100 h koolitusel, st kokku 1000 tundi. 7 eur x 1000 = 7000 eur on maksimum toetus. • Kui koolitusgrupist langes koolituse käigus välja üks osaleja, siis toetuse lõppsummast tehakse vähendamine selle võrra. Käesolevas näites: 1000 tunni asemel viidi ellu 950 tundi koolitust. Seega on projektile tehtav väljamakse: 6650 eur

7. - lump sum (eelarve kalkulatsioonil põhinev tervikmaksumus ) • Ette määratud kokkulepitud summa 7000 eur koolituse jaoks. Selle eest peab 10 osalejat ära koolitama. Kui hästi läheb, täidad nõude, koolitad 10 osalejat lõpuni ja saad projekti lõpus väljamakse 7000 eur. • Tegelikkuses 1 osaleja langeb välja , sa ei täida seatud eesmärki (10 koolitatut) ning kokkuvõttes lõppmaksena ei saa mitte ühtegi eurot!!! • Lump sum tasub küsida vaid sellise asja peale, mille indikaatornäitaja on 1 – näiteks lubad 1 uuringu läbiviimist ja ka teed seda. • Kui projektis antud lubadusi-eesmärke ei täida, tekib probleem!!!

8. - flat rate financinge. kindlasummaline rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või mitme konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära. • Kasutatakse projektiga kaasnevate kaudsete kulude, nn muude kulude puhul. • Koolituse näite põhjal otsesteks kuludes on koolitaja palgakulu, ostetavad raamatud/õppematerjalid. • Kaudsed kulud on taotleva organisatsiooni ruumi rent (rendin kontorit, aga see vaid osaliselt seotud koolitusega; sekretäri palk jne). • Taotlejal on kindlasti vaja koostada paikapidav metodoloogia kulude jaotuseks – mis on kaudne kulu. Kui pärast audiitor avastab, et kaudne kulu on pandud otsese kulu alla, tekib probleem. • Võimalikud kasutamise näited: • näiteks: kuni 15% palgafondist ; kuni 25% abikõlblikest otsekuludest; kasutada juba mõnes teises EL programmis kasutatavat protsendimäära.

9. Millal kasutada lihtsustatud kulude tõendamisel põhinevat mehhanismi? • - kui tegelikke kulusid on raske tõendada • - toob mtü-de näite, mis teevad tublit tööd, aga vähene personal paberimajanduseks (kuigi kõik dokumendid peavad siiski olemas olema ja säilima) • - tahetakse keskenduda tulemustele • - kui 100% ulatuses hange (sisseostetav teenus), ei saa seda meetodit kasutada (100% procured) ? • Ex ante evaluation – peab olema metodoloogia, et täpselt teada, miks nii palju just raha küsime. • Teine variant küsida olemasolevate EL skeemide põhjal (sarnane tegevus või taotleja/kasusaaja) • Kohalike riiklike skeemide kasutamine (samad tingimused)

10. Martinus Bindels (DG Agri), Audiitori vaatenurk • Administratiivsete kontrollide puhul : • - tegevusgruppidele ei anta piisavalt instruktsioone (või KTG ütleb, et sai küll juhendi, kuidas peab käituma, aga see on liiga keeruline ja seetõttu ei täida seda) • - pole piisavalt kuludokumente või need ei ole korrektsed (sh sularahadokumendid). • Kontrollide käigus tahetakse näha, kas paberil olev investeering on ka tegelikkuses olemas; kas lubatud uuring ka reaalsuses eksisteerib. • Käibemaksu kohta on vaja tõendusmaterjali (kas taotleja ei saa ikka tagasi küsida).

11. Kohapealsed kontrollid peavad toimuma kontrollnimekirja alusel (mida kohapeal kontrolli käigus kontrollitakse). • Esinenud on ka probleemi, kus KTG on komisjonilt raha saanud, aga pole edasi maksnud kasusaajale. • Oluline on kulude põhjendatus (n hinnapakkumised ), suur probleem on 3 hinnapakkumise puudumine (kui nõutava 3 asemel on 2 hinnapakkumist, siis on asjad väga halvasti). • EAFRD jaoks uuel perioodil on lihtsustatud kulude tõendamise mehhanismi kasutamine uus asi.

12. Financing LAG operations and functioning: possible practices and tools - • LEADER programmeerimisel on vaja silmas pidada, et analüüsida ja kavandada tuleb LEADER meetmega seotud järgmisi sihttasandeid: • Kui läbipaistev on KTG rahastamine; • Eeldatavat KTG eelarvet, kusjuures kuivõrd KTG eelarve on seotud kohaliku strateegia kvaliteediga, KTG suurusega, • Kas KTGsid on võrdselt käsitletud, ning suhet strateegia ja KTG suuruse vahel. • Samuti KTGle delegeeritud ülesannete astet, HR? ja ülalpidamiskulusid. • Vähimat võimalikku ülalpidamiskulude taset (incl piirkonna arendamise kulud) ja väikeste KTG jätkusuutlikkust. • Kas KTG kasutavad teisi allikaid oma tegevuste rahastamiseks? • Milline on KTGdes tasakaal ülalpidamiskulude ja arenduskulude vahel? • Millist tüüpi organisatsioon on KTG • Võimalus ettemakseteks ja rahastuse olemasolu järgmise perioodi ettevalmistuseks

13. LEADER meetodi rakendamisel on vaja silmas pidada: • Kas muudatused rahaeraldistes on seotud kohaliku strateegia ümbervaatamisega? • Kas on vaja teha nimekiri abikõlblikest kuludest, või hoopis mitte-abikõlblikkest kuludest? • Kas on mõtekas teatud projektide juures kasutada lihtsustatud kuluaruannet, kuluüksuse kulu või projekti eraldise aruannet? • Applying the 25% ceiling & limited funds committed to LEADER projects in the 1st year of LAG operation & time between LAG recognition and 1st running cost payment

14. Mõned lahendused KTG rahastamisel: • Ühised IT-lahendused info vahetuseks ja vältimaks ülesannete dubleerimist • Abikõlblike kulude defineerimisel rohkem paindlikkust • Lihtsustatud lahendused eelarvestamisel • OV panus KTG rahastamisel

15. Lahendused projektide läbi viimisel: • Reeglid innovatiivsuse hindamiseks • Väike- ja koordineeritud projektid • Katusprojektid ja väikegrandid • Ühised innovatiivsed projektid • Ühised taotlusvormid ja protseduurid MA tasandil • KTG kui rahastuse vahendajad

16. How to put in place smart systems to support effective financing for LEADER - by Rosário Gama, Paying Agency, Portugal  • Portugali näide: ühine IT süsteem nii ministeerium, makseagentuur, tegevusgrupp kui taotleja jaoks. • PA on süsteemi rakendaja. • Sõlmiti leping PA ja LAG vahel delegeerimaks admin kontrolli ja taotletud maksete vastavust • Taotlused on põhimõttel „ühe korraga” • Juurdepääas ühise IT maksesüsteemi juurde • Iga kuu viimasel päeval tehakse väljamaksed • ON-line maksetaotluste vormid ja kontroll • SMS sõnumid saadatakse kasusaajatele makse kinnitamiseks

17. LEADER tailored rules and procedures facilitating the financing of LEADER - by Marek Treufeldt, Paying Agency, Estonia

18. SIMPLIFIED COST OPTIONS – EXAMPLES OF APPICATION IN THE ESF Saksamaa kogemus ESF-s – peale aastat aega harjumist, kohandumist – asi toimib! Metodoloogia näidis: • kulude hindamisel näiteks viimase 3 aasta keskmine aluseks võtta • Individual lump sum per micro project (aastate keskmine oli va 7500 eur olnud, plaaniti n 10 000 eur lump sum-i, või erinevaid variante, ent jäädi individuaalse peale) • Binary approach : 100% maksest või 0% (aga seetõttu kardavad veidi nii maksjad kui taotlejad...) • Praegu rahastajad, audiitorid jne tahavad pigem näha tshekke kui tulemusi- Vaja lobby, et seda muuta. • Arvab, et 50% admin koormat vähendab see simplified cost options rakendamine. • Kommentaar paneelist: in-kind panus on Leaderi lisaväärtuseks, alustalaks.

19. ROOTSI NÄIDE-UMBRELLA PROJECT Eesmärk väikeprojektide elu kergemaks teha • Ühise teema, eesmärgiga projekt – nn katusprojekt • Igal katusprojektil on otsustajate komitee, mis otsustab, millised all-projektid rahastatakse • All-projektile seatud umbkaudne maksimummäär 3000 eur ning otsustatud, et suurel projektil ei ole üle ca 30 allprojekti. Kui on alla 10 all-projekti, võib maksumus olla ka suurem. • Muudatusi riiklikus seadusandluses ei ole vaja, sest otsused allprojektide suhtes tehakse ikka samamoodi. • *Märkus: meie projektid ongi alla ja üle 3000 euro. Selle meetodi küsitavus on, et kes kannab vastutuse, kui projektiga peaks midagi viltu minema? Meie puhul siis KTG? • Tegin Marekule ettepaneku, et Eesti puhul võiks sellist katusprojekti kasutada KTGde koostööprojektide puhul, siis on kindel vastutus, aga muutuks PRIA jaoks lihtsamaks kulude arvestus

20. IIRIMAA, south and east cork area development • 18 aastat tagasi alustasid, on muutunud aastatega vähem ambitsioonikaks oma strateegiates. • Uus brand „Ring of Cork“, 100 ettevõtte liikmemaksud tagavad võrgustiku jätkusuutlikkuse. • Tegevusgrupp tagab sotsiaalmeedia, turunduse jne

21. Rahvarahastus • midagi hoiu-laenuühistu taolist, st kohalikud elanikud rahastavad alustavat ettevõtet, mille vastu neil huvi on. Sarnane toimib ka Hollandis. • Tekib kohalik investeerimisfirm, mis korraldab rahastust. • Toimib nn hääletussüsteem avalikkuse hulgas - hääletatakse, mis tegevus meeldib. • Miks elanikud peaksid investeerima TG-i? (viide internetiajastule, inimeste soovile midagi muuta jne). *Hollandis rahastajad saavad raha tagasi mingil hetkel, näiteks kui tasuvusajaks määratakse 20 aastat, siis investeerija saabki raha kätte 20 aasta jooksul. Hollandis koguneb kogukond igal aastal ja loositakse see, kes saab raha tagasi sel aastal. * Ave – Sarnane Eestis tegutsevale “Hooandjale”, kus inimesed saavad toetada kultuuri ja heategevuslikke projekte. Panustavad ja saavad vastu olenevalt panusest võimaluse kas saada väljaantav plaat või osaleda etendusel