280 likes | 1.04k Views
Sisukord. Looduskaitse ajaloostEsimene LK-alaLooduskaitseseadusedLooduskaitse organisatsioonidLooduskaitse korraldusksikobjektide kaitseLooduskaitseobjektidTaimestiku kaitseLooduskaitsealuseid taimiLoomastiku kaitse (I)Looduskaitsealuseid loomiLoomastiku kaitse (II)Loomastiku kaitse (II
E N D
1. EESTI LOODUSKAITSE Mõeldud kasutamiseks Eesti geograafia õpetamisel põhikoolis
Koostanud
Kersti Laineste
Viljandi Paalalinna Gümnaasium
2002.a
2. Sisukord Looduskaitse ajaloost
Esimene LK-ala
Looduskaitseseadused
Looduskaitse organisatsioonid
Looduskaitse korraldus
Üksikobjektide kaitse
Looduskaitseobjektid
Taimestiku kaitse
Looduskaitsealuseid taimi
Loomastiku kaitse (I)
Looduskaitsealuseid loomi
Loomastiku kaitse (II)
Loomastiku kaitse (III)
Kaitsealade tüübid Rahvuspargid
Lahemaa rahvuspark
Soomaa Rahvuspark
Karula Rahvuspark
Vilsandi rahvuspark
Looduskaitsealad
Programmialad
Kaitseala vööndid
Rahvusvaheline koostöö
Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon
Ramsari Konventsioon
Washingtoni Konventsioon
Berni Konventsioon
3. LOODUSKAITSE AJALOOSTLooduskaitsealase tegevuse algus
1297.a Taani kuningas keelas metsaraie
Tallinna lähedastel saartel
1664.a Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale. Iga raiutud väärispuu asemele tuli istutada mitu uut
4. LOODUSKAITSE AJALOOSTEsimene looduskaitseala 1910.a
Vaika Linnukaitseala
Asutaja Artur Toom
Hiljem ümbernimetatud:
1957.a Vaika Riiklik Looduskaitseala
1971.a Vilsandi riiklik Looduskaitseala
1993.a Vilsandi Rahvuspark
5. Looduskaitseseadused 1935.a Esimene looduskaitseseadus
1938.a Teine looduskaitseseadus
1957.a Kolmas looduskaitseseadus
1990.a Seadus Eesti Looduse kaitsest
1995.a Säästva arengu seadus
6. Looduskaitse organisatsioonid 1853.a Eesti Loodusuurijate Selts (LUS)
1966.a Eesti Looduskaitse Selts (ELS)
1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF)
7. Looduskaitse korraldus
8. Üksikobjektide kaitse Põlispuud
Paljandid ja koopad
Astangud ja pangad
Rändrahnud
Joad
Mäed
Karstivormid
9. Looduskaitseobjektid
10. Taimestiku kaitseKaitsekategooriad I kategooria: kõige ohustatumad liigid
suur teaduslik väärtus
1-5 kasvukohta Eestis
22 taimeliiki
II kategooria: haruldased liigid
145 taimeliiki
III kategooria: võivad sattuda ohtu
41 taimeliiki
11. Looduskaitsealuseid taimi
12. Loomastiku kaitseI kategooria: kõige rangem kaitse10 liiki
Ebapärlikarp
Must-toonekurg
Merikotkas
Madukotkas
Kaljukotkas
Kalakotkas
Rabapistrik
Rabapüü
Lendorav
Euroopa naarits
13. Looduskaitsealuseid loomi
14. Loomastiku kaitseII kategooria 59 loomaliiki
1 selgrootu (apteegikaan)
2 liiki luukalu
4 kahepaikset
1 roomaja ( kivisisalik)
36 linnuliiki (valge-toonekurg, metsis, sookurg, kassikakk, rukkirääk jt.)
15 liiki imetajaid (hallhüljes,lagrits,pähklinäpp jt.)
15. Loomastiku kaitseIII kategooria 230 loomaliiki
26 selgrootut (metsakulklased,
2 kala
7 kahepaikset
4 roomajat
179 linnuliiki (teder,kakulised)
12 imetajat (saarmas, kärp jt.)
16. Kaitsealade tüübid Rahvuspark
Looduskaitseala
Maastikukaitseala (looduspark)
Programmiala
17. RahvuspargidEestis on 4 rahvusparki: 1971.a Lahemaa RP
1993.a Soomaa RP
1993.a Karula RP
1993.a Vilsandi RP
18. LAHEMAA RAHVUSPARK Asutati 1971.a
Pindala: 64 915 ha
Harjumaal ja Lääne- Virumaal
Põhja-Eesti iseloomuliku looduse kaitse
70% metsa, 9% sood
Kaitstavad ajaloo- ja kultuuriobjektid
19. SOOMAA RAHVUSPARK Asutati 1993.a
Pindala: 37 057 ha
Viljandi - ja Pärnumaal
Soode, lamminiitude ja metsade kaitseks:
Kikepera raba, Kuresoo, Valgeraba, Öördi raba
Halliste puisniit
Üleujutusala Navesti ja Halliste jõe ühinemisel
20. KARULA RAHVUSPARK Asutati 1993.a
Pindala: 10 018 ha
Valga- ja Võrumaal
Lõuna-Eesti järverikaste kuppel-maastike kaitseks:
Karula kõrgustik
Kaika kuplistik,
Ähijärv
21. VILSANDI RAHVUSPARK(1910.a asutati Vaika linnukaitsealana) Asutati 1993.a
Pindala: 118 155 ha
Saaremaa läänerannikul
Lääne-Eesti ranniku-
Maastike, mere ja lindude kaitseks
161 saart ja laidu
247 liiki haudelinde
(arvukaim liik on hahk)
22. Looduskaitsealad Matsalu
Viidumäe
Nigula
Endla
Alam-Pedja
23. ProgrammialadSeire-, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks Lääne-Eesti saarestiku
biosfääri kaitseala
Pandivere veekaitseala
24. Kaitseala vööndid Loodusreservaat keelatud igasugune majandustegevus,loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine.
Sihtkaitsevöönd lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist.
Piiranguvöönd majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega.
25. Rahvusvaheline koostöö 1971.a Ramsari Konventsioon
1973.a Washingtoni Konventsioon (CITES)
1979.a Berni Konventsioon
1992.a Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
26. Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon 1992.a Rio de Janeiro
Alla on kirjutanud üle 160 riigi
Eesmärgid:
bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja
sellest saadava kasumi õiglane jaotamine riikide vahel
27. Ramsari Konventsioon 1971.a Ramsaris (Iraanis)
Ühinenud üle 50 riigi
Ohustatud märgalade kaitseks
Eestist: Matsalu (1994)
28. Washingtioni Konventsioon(CITES) 1973.a Washingtonis
Ühinenud üle 100 riigi
Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike
Eesti liitus 1993.a
29. Berni KonventsioonEuroopa Looduskaitseleping 1979.a Bernis (veits)
Eesmärk: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
Eestist: karu, ilves, hunt,valge-toonekurg