Looduskaitse haldusreformi(de) tagajärgedest

1. www.seit.ee Looduskaitse haldusreformi(de) tagajärgedest Kaja Peterson Säästva Eesti Instituut 11. mail 2010

2. Looduskaitse halduse kujunemine

3. Looduskaitse halduse väljakutsed • Alad erinevate kaitsekordadega ja kaitse vajadustega (rahvusvahelised ja kodumaised) • Soov vähendada looduskaitse halduskulusid, muuta süsteem efektiivsemaks • Soov vähendada süsteemi, sh pädevuse ebaühtlust piirkonniti • Info kuhjumine (järjest paremad andmebaasid) ja avalik kättesaadavus, kuid see eeldab perioodilist ja pädevat analüüsi

4. Looduskaitse halduse väljakutsed 2005 - kaitstavate territooriumide valitsemise mitmetasandilisus ilma ühtse riikliku juhtimiseta; - looduskaitse haldussüsteemi maakondlik, mitte kaitstavate alade piire arvestav jaotus (maakonnapiiridel - asunud administratsioonita kaitstavatel aladel oli 2-3 erinevat valitsejat); - ebaühtlane tööjõujaotus kaitstavate alade vahel (st mõne kaitstava ala valitsemisega tegeles 10-20 inimest, - teisele jagus vaid väike osa maakondliku keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti tähelepanust); - kaitstava ala valitsemise vormist olenev valitsemine; - kaitstavate alade finantseerimise põhimõtete ebapiisav reguleeritavus ja finantseerimise mittepõhineminekaitstavate alade tegelikel vajadustel; - kaitstavate territooriumide valitsemise koordineerimatu finantseerimine mitmest allikast; - ressursipuudus seire- ja uurimistöö korraldamiseks; - kaitsekorralduskavade liiga väike roll kaitstavatel aladel tööde planeerimisel ja vastavate eelarvete põhjendamisel; - kaitstavate alade valitsejate tööülesanded on praktikas palju mahukamad kui seadustes sätestatud; järelvalve õiguslikult ebapiisav reguleeritus kaitstavatel aladel; - kaitstava ala valitsemise tulemuslikkuse liigne sõltuvus vastutavate ametnike isikuomadustest; - administratsiooniga kaitsealade töötajate arvu vähenemine aastate jooksul, samas kui maa- ja metsaomandireformiga oli administratsioonidele kohustusi lisandunud; - keskkonnateenistuste looduskaitsetöötajad olid avalikud teenistujad, samas administratsiooniga kaitsealade töötajad mitte KAVO, 2005

5. Looduskaitse halduse väljakutsed 2010 - kaitstavate territooriumide valitsemise mitmetasandilisus ilma ühtse riikliku juhtimiseta; - looduskaitse haldussüsteemi maakondlik, mitte kaitstavate alade piire arvestav jaotus (maakonnapiiridelasunud administratsioonita kaitstavatel aladel oli 2-3 erinevat valitsejat); - ebaühtlane tööjõujaotus kaitstavate alade vahel (st mõne kaitstava ala valitsemisega tegeles 10-20 inimest,teisele jagus vaid väike osa maakondliku keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti tähelepanust); - kaitstava ala valitsemise vormist olenev valitsemine; - kaitstavate alade finantseerimise põhimõtete ebapiisav reguleeritavus ja finantseerimise mittepõhineminekaitstavate alade tegelikel vajadustel; - kaitstavate territooriumide valitsemise koordineerimatu finantseerimine mitmest allikast; - ressursipuudus seire- ja uurimistöö korraldamiseks; - kaitsekorralduskavade liiga väike roll kaitstavatel aladel tööde planeerimisel ja vastavate eelarvete põhjendamisel; - kaitstavate alade valitsejate tööülesanded on praktikas palju mahukamad kui seadustes sätestatud; - järelvalve õiguslikult ebapiisav reguleeritus kaitstavatel aladel; - kaitstava ala valitsemise tulemuslikkuse liigne sõltuvus vastutavate ametnike isikuomadustest; - administratsiooniga kaitsealade töötajate arvu vähenemine aastate jooksul, samas kui maa- ja metsaomandireformiga oli administratsioonidele kohustusi lisandunud; - keskkonnateenistuste looduskaitsetöötajad olid avalikud teenistujad, samas administratsiooniga kaitsealade töötajad mitte Alus: KAVO, 2005

6. Reformide tulemused (1) • Looduskaitse haldus suundunud kontorisse – kontoritöö maht on suurenenud K. Peterson, 2010

7. Reformide tulemused (2) • Pooled KAVO küsimused on lahenduse leidnud – üks organisatsioon, ühtne juhtimine üle riigi • Suhteliselt head üldandmebaasid, -registrid ja -kaardid, kuid koht-/alapõhiseid ning liigiandmeid napib • Regioonid (tööpiirkonnad) on väga suured: 2005’10’; 2006 ’8’; 2009-täna ‘6’regiooni • Ametnik ei tunne piisavalt oma piirkonda ega inimesi – suhtlemine toimub vajadust/probleeme mööda, mitte kaasamise ja koostöö kaudu • Riik, KOV ja isik ajavad enamasti igaüks oma asja, puudub tõhus ühistegevus • Kohalikke elanikke ei kaasata piisavalt kaitse planeerimisse ja kaitse ellu viimisesse, seepärast on elanike tugi riiklikule looduskaitsele suhteliselt nõrk K. Peterson, 2010

8. Seaduste ja ühiskonna toetus Looduskaitse maine muutus K. Peterson, 2010

9. Reformide tulemused (3) • Kaitse prioriteedid ebaselged • Järelevalve ei ole paremaks muutunud • Analüüsi on vähe • Autoriteetseid isikuid vähe • Looduskaitse ametnikest pooled on töötanud valdkonnas 1- 4 aastat; suur on kaadrivoolavus.

10. Nooruslik aga kogemusteta ametnikkond K. Peterson, 2010

11. Looduskaitse muutub järjest keerulisemaks ja kulukamaks • ...nii halduse kui eesmärkide saavutamise poolest (elustiku mitmekesisuse vähenemise peatamine, soodsa seisundi tagamine jt) K. Peterson, 2010

12. Mida teha? (1) • Ainult riigiametnikest ei piisa looduskaitse eesmärkide saavutamiseks, looduskaitse ei ole mitte ainult ametnike asi vaid kõigi – elanike, riigi ja omavalitsuste asi. Vaja leida võimalused elanike kaasamiseks kaitse korraldusse ja järelevalvesse • Suuremate, aga ka suurema inimsurvega kaitsealade, eriti rahvusparkide halduse jaoks luua KKA-s eraldi ametikoht(-ad),kes tegeleb(-vad) ala kaitsekorraldusega, kelle poole saavad elanikud pöörduda ja kes lahendavad küsimused kompleksselt mitte valdkonna põhiselt • Suuremate ja suurema inimsurvega kaitsealade, eriti rahvusparkide parema halduse saavutamiseks luua kaitseala nõukogu või ümarlaud, kuhu kuuluvad alal tegutsevate KOV, asutuste, ettevõtete ja MTÜde esindajad, kellega koos arutatakse läbi kaitseala eesmärkide saavutamise viisid, sh kaitsekorralduskava koostamine ja rakendamine

13. Mida teha? (2) • Looduskaitse analüüsi tähtsustamine, sh halduse analüüs, eesmärkide saavutamise analüüs, elanike kaasamise analüüs • Looduskaitseteaduse edendamine • Looduskaitsjate (ametnike, MTÜde, üksikisikute jt) avalik tunnustamine, näiteks võiks KKA asutada tunnustuse “Inimese ja looduse heaks” • Elanike harimine, informeerituse tõstmine, koostööle õhutamine ja koostöö rakendamine • Riiklik keskkonnakaitse peaks olema nähtav ka kohalikus meedias • Looduskaitseprioriteedid – looduskaitse arengukavasse

14. Kas sellist looduskaitset me tahtsimegi? • Oleme (poolel) teel, suund on õige • Looduskaitse on ratsionaalse ja emotsionaalse kokkupuutepunkt • Looduskaitse ei tohiks muutuda anonüümseks • Looduskaitse on igaühe asi – vaja on igaühe panust

15. www.seit.ee Tänan tähelepanu eest!