Download
1 / 9
E N D
Looduskaitse Eestis Loeng 1
Looduskaitse Eestis Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi.
Looduskaitse Eestis Klassikaline looduskaitse keskendus üldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele (nt loodusharuldused, liigid ja maastikud) kaitsealade abil (looduskaitsealad, maastikukaitsealad jms).
Looduskaitse Eestis Enne II maailmasõda • Eesti esimeseks looduskaitsealaks võib nimetada Artur Toomi eestvõttel 1910. aastal asutatud Vaika linnukaitseala. • Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimphila umbellata), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja kauplemine. Samuti võeti kaitse alla ka mõningad kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad, näiteks "Jugapuu kaitseala Hiiumaal".
Looduskaitse Eestis Enne II maailmasõda • Kuigi loomaliike eraldi kaitse alla ei võetud, oli enamikul kaitsealadest keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. 1939. aastal loodi rida linnukaitsealasid (Sinijärve, Merimetsa, Muuga-Uudeküla, Tagaranna heinamaa jt).
Looduskaitse Eestis Nõukogude aeg • Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomaliiki , -perekonda ja -seltsi. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja: • dekoratiivsed taimeliigid ja taimeliigid — oli keelatud nende müük ja kogumine müügi otstarbel • loodusmälestusmärgid
Looduskaitse Eestis Tänapäev • 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse: • kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki • 15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri • III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995.
Looduskaitse Eestis Tänapäev • Eelpool toodud nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni 2004. aasta 10. maini, mil hakkas kehtima Looduskaitseseadus. Sellega seoses muutusid ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana võeti kaitse alla samblikud; samas lühenes kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue seaduse järgi pandi suur rõhk lisaks isendipõhise kaitse korraldamisele ka ohustatud liikide püsielupaikade säilitamisele. • 2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.
Looduskaitse Eestis • Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. • Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
