9. oktoober 2014, Tallinn

1. E-kaubandusturu olukord peale seadusemuudatust ning kauplejate piiriülene tegevus 9. oktoober 2014, Tallinn

2. Tänased teemad: • E-kaupluste kodulehekülgede hetkeolukord ning vastavus seaduses esitatud nõuetele. • Tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel. • Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine.

3. Üldised põhimõtted E-kaubanduses • Senine regulatsioon muutus 13.06.2014 jõustunud VÕSi ja TKSi muudatustega • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/ELhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0083&rid=1 • Juhend e-kaubandusega tegelevale ettevõtjalehttp://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/e-kaubanduse_juhend_kauplejatele_alates_13_06_2014.pdf

4. VÕS § 54 Tarbija lepingueelne teavitamine • Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:  1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi; 2) ettevõtja asukoha aadress ja olemasolu korral tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress, ning kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja nimi ja asukoha aadress, kelle nimel ta tegutseb; 3) ettevõtja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see erineb käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aadressist; 4) lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses; 5) digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma; 6) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; ….  9) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg;…

5. … 12) taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikele 22; 13) taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm; ….  17) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse või klienditeenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 18) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 19) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 20) ettevõtja järgitava käitumiskoodeksi olemasolu, kui ettevõtja sellest oma tegevuses lähtub, ning teave selle kohta, kuidas on võimalik sellest koopia saada; 21) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas; 22) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused.

6. Hetkeolukord Puuduvad andmed: Ärinimi E-postiaadress Tegevuskohaaadress Hinnateave on puudulik (ühikuhind) Taganemisavalduse tüüpvorm 2-aastane pretensiooni esitamise õigus / garantii Teave tarbijakaebuste komisjoni kohta

7. Kohaletoimetamine VÕS § 209 (6):Kui pooled ei ole tarbijalemüügi puhul asja üleandmise aega kindlaks määranud, peab müüja asja üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest.[RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014] 2011/83/EL (Artikkel 18): 1. Kui lepinguosalised ei ole kättetoimetamise ajas kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba füüsiliselt üle tarbija valdusse või tema kontrolli alla põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast lepingu sõlmimist. 2. Kui kaupleja ei ole täitnud oma kohustust kaup tarbijaga kokku lepitud ajal või lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kohale toimetada, nõuab tarbija kauplejalt kauba kohaletoimetamist olukorrale vastava lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.

8. Taganemisõigus (§ 56) 1) Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. (16) Kui ettevõtja on rikkunud käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud teabe esitamise kohustust, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel (seni kehtiv regulatsioon 3 kuud) käesoleva paragrahvi lõigetes 11–13 sätestatud viisil määratud taganemistähtaja lõppemist. Kui ettevõtja on tarbijale edastanud eelmises lauses nimetatud taganemisõigust käsitleva teabe hilinenult, kuid siiski 12 kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõigetes 11–13 osutatud päevast, lõpeb taganemistähtaeg 14 päeva möödumisel teabe saamisest.

9. § 561. Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel lepingust taganemisel (1) Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud (senine regulatsioon – mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel) (2) Kui tarbija taganeb finantsteenuse osutamise lepingust, tagastab finantsteenuse osutaja tarbijale taganemisavalduse kättesaamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud. (3) …. (4) Ettevõtja teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksed, kasutades sama makseviisi, mida kasutas maksete tegemiseks tarbija, välja arvatud juhul, kui tarbija on sõnaselgelt andnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, ning tingimusel, et tarbijale ei kaasne selliste maksete tagastamisega teenustasu või muud kulu.

10. § 562. Tarbija kohustused lepingust taganemisel (1) Kui lepingu esemena anti tarbijale üle asi, saadab tarbija ettevõtjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üle ettevõtjale või ettevõtja nimetatud isikule. /…./ (2) Kui tarbija taganeb finantsteenuse osutamise lepingust, siis tagastab tarbija finantsteenuse osutajale saadud raha ja muud esemed viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest. (3) Tarbija kannab talle lepingu esemena üleantud asja tagastamisega seotud otsesed kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal. (4) Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule.

11. § 622. Täiendavad nõuded lepingu sõlmimisele tarbijaga (3) Ettevõtja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.

12. Hetkeolukord • Puudub teave taganemisõigusest • Teave raha tagastamise tähtaja kohta lepingust taganemisel on uuendamata • Osadel lehtedel ei ole teave tarbija õigustest üheselt mõistetav • Puudub teave kauba tagastamisega seotud kulude kandmise osas • Puudub taganemisavalduse vorm • Puudub tellimuse edastamise nupul vajalik teave

13. Kaupade ja teenuste piiriülene müük

14. Euroopa Liidu siseturg Tarbijate ebakindlus EL-i siseturu võimaluste kasutamisel Kauplejate tõrksus piiriüleselt oma tooteid müüa Siseturu poolt pakutavate eeliste kasutamise piiramine

15. Kas kõik tarbijad on Euroopas võrdsed? • Liikmesriigid tagavad, et teenuse kasutajatele ei kohaldata diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või elukoha tõttu • Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutaja poolt avalikkusele üldiselt kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu üldtingimused ei sisalda diskrimineerivaid sätteid, mis on seotud teenuse kasutaja kodakondsuse või elukohaga, kuid ilma et see välistaks võimaluse näha juurdepääsutingimuste puhul ette erisused, kui need on otseselt õigustatud objektiivsete kriteeriumidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, Artikkel 20

16. Iirimaa tarbijaversusSuurbritanniae-pood Iiri tarbija soovib osta rõivaid Suurbritannia e-kaupleja kodulehelt. Sisestades peale kauba valimist enda andmeid, suunatakse tarbija automaatselt kodulehele .ie lõpuga, kus on palju kõrgem hinnatase. Kas see on lubatud?

17. Eesti tarbijadversusItaaliaettevõtte Eesti tarbijad soovisid Itaalias mägedes tellida helikopterit, sest ilmastikuolud ei võimaldanud mäelt naasta. Kopteriteenuse hind muudus 5 korda kallimaks, kui dispetšer kuulis, et tegemist ei ole Itaalia kodanikega. Kas see on lubatud?

18. SoometarbijaversusEesti kaupleja Eesti majutusettevõttes on kaks hinnakirja – üks kohalikele elanikele ja teine teise riigi tarbijatele. Ettevõtja põhjendab seda riskiga, et teise riigi tarbijat on kahjunõude esitamiseks raskem leida. Kas see on lubatud?

19. Veelnäiteid… • Kaks Itaallast broneerisid endale majutuse Itaalias asuvasse hotelli, kasutades selleks Austria reisimüüjat. Hotelli saabudes paluti tarbijatel maksta täiendavalt 400 eurot. Nii hotell kui ka reisimüüja selgitasid tarbijatele, et vastavalt teenuse kasutamise tingimustele tuleb itaallastel maksta lisatasu, et neile laieneks hotelli poolt pakutavad mugavusteenused. • Eestimaa tarbija broneeris endale Interneti vahendusel rendiauto, mille pidi kätte saama Suurbritannias. Auto kättesaamisel selgus, et tarbija peab tasuma lisaks rendimaksumusele ka deposiiti 500 £ ulatuses, kuivõrd tema juhiluba ei ole välja antud Inglismaal. • Suurbritannia elanik soovis osta paari saapaid e-kaubamajast ning avastas ettevõtte kodulehelt, et sama ettevõtte Suurbritannia filiaal müüb saapaid 40£ kallimalt, kui Saksamaal asuv pood. Tarbija otsustas seejärel sooritada ostu Saksa veebilehelt, kuid kaupleja keeldus tarbijale saapaid müümast, põhjendades seda ebaausa hinnaeelisena tarbija kasuks.

20. Milliste teenuste pakkumine on direktiiviga reguleeritud? Direktiiv hõlmab endas teenuseid, mida osutatakse majanduslikel eesmärkidel. Näiteks: • kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük, • ehitusteenused, • käsitööteenused, • enamik ametitoiminguid nt finantskonsultantide teenused, arhitektid, veterinaarid, • äritegevused seotud teenused, nagu värbamisteenused, patendivolinikud, turism, majutus ja toitlustusteenused (hotellid, restoranid), • koolitus- ja haridusteenused (eraülikoolid ja keeltekoolid, kinnisvarateenused)  • majapidamises osutatavad tugiteenused nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike osutatavad teenused. NB! Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud: finantsteenused, transporditeenused, tervishoiuteenused, hasartmänguteenused, sotsiaalteenused.

21. Kes on tarbija? • 1999/44/EÜ:tarbija — füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega; • 2011/83/EL: „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; • Siseriiklik õigus

22. Näited: • “Tarbija” tellis 10 mobiiltelefoni • „Tarbija“ tellis tonni proteiinipulbrit • Talunik tellis traktori, makstes ettevõtjana, väites aga et see on eraaias kasutamiseks

23. Kes on kaupleja? • 1999/44/EÜ: Müüja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. • 2011/83/EL „kaupleja” – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega. • Siseriiklik õigus

24. Näited: • Mündioksjon Suurbritannia veebilehel • Noolemängu ostmine Saksamaa veebikeskkonnast http://www.2dehands.be/ • Soome ettevõtte töötajad kasutasid puhkuse- ja meelelahutusteenuseid Otepääl. Teenuste eest maksti ülekandega ettevõtte kontolt eraisikust vahendaja arvele.

25. Tarbekaupade müük (1999/44/EÜ):tarbijate põhilised raskused ning müüjatega ettetulevate vaidluste peamised põhjused tulenevad sellest, et kaup ei vasta lepingule.

26. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/44: müüja vastutab juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates kauba üleandmisest. Kõnealune ajavahemik siseriiklike õigusaktide alusel ei või olla vähem kui kaks aastat üleandmisest alates. Erandid: Soome, Rootsi, Suurbritannia jm. Lepingule mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates kauba üleandmisest, loetakse esinenuks üleandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui tõestatakse muud. NB! Erinev praktika liikmesriikides!

27. (1999/44/EÜ): • Kui kaup ei vasta lepingule, peaks tarbijatel olema õigus lasta kauba lepingule vastavus tasuta taastada kas parandamise või ümbervahetamise teel, või kui see ei õnnestu, siis lasta alandada hinda või tühistada leping. Mõiste "tasuta" viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti-, tööjõu- ja materjalikuludele. NB! Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C‑65/09 ja C‑87/09 • Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas. • Tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui: - müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või - müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata. • Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.

28. Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija peab oma õiguste kasutamiseks teavitama müüjat lepingule mittevastavusest kahe kuu jooksul alates lepingule mittevastavuse avastamise kuupäevast.

29. Näide: Soome tarbija ostis e-poest espressomasina, väärtusega ligikaudu 1500 eurot. Soomes masinat kasutusele võttes märkas tarbija, et masin oli puudusega ning ei töötanud korralikult. Esialgu proovis tarbija probleemi lahendada Soomes, hakates otsima sama kaubamärgi esindajat Soomes. Paraku Soomes antud mudelit ei müüdud, seega ei olnud asendamine võimalik. Seejärel pöördus tarbija Eestis talle masina müünud e-kaupleja poole, proovides probleemi lahendada E-kirja teel, küsides võimalusi probleemi lahendamiseks. Kaupleja ei vastanud tarbija kaebusele kahe kuu vältel.

30. Näide: Rootsi tarbija ostis Eestist talvemantli. Mantel osutus ebakvaliteetseks, vooder rebenes ning erinevad õmblused hakkasid lagunema. Rootsi tarbija sai kauplusest vastuse, et kuna toode on Eestis välja viidud, puudub kauplusel kohustus kaebusega tegelda.

31. Näide: Eesti tarbija ostis Soomest reisikohvri. Kohver läks aasta pärast ostu sooritamist katki. Parandamine ei olnud võimalik ning asendustooteks pakkus kaupleja tarbijale teistsugust toodet, sest samasugust mudelit enam ei olnud. Tarbija sellega ei nõustunud. Seejärel pakkus kaupleja enda kaupluse kinkekaarti. Raha tagastamise korral soovis kaupleja kinni pidada pool kohvri maksumusest, sest tarbija oli toodet korduvalt kasutanud.Millised on tarbija õigused?

32. Piiriülene E-kaubandus Peamised probleemid: • Ettemakstud kaupade mittekättesaamine • Tellitule mittevastavad kaubad • Kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi. • Pettused

33. Näide: Hollandi tarbija tellis Eesti kauplejalt e-poe vahendusel arvutiekraani. Pärast toote mõnekuist kasutamist ilmnes sellel defekt, millest tarbija kauplejat ka teavitas. Kaupleja vastas tarbijale, et tootele antud 3-kuuline garantii on möödas, mistõttu kauplejal täiendav vastutus puudub. Tarbija, kes oli teadlik oma 2-aastasest pretensiooni esitamise õigusest, kontakteerus kauplejaga uuesti, mille peale kaupleja vastas, et seoses ettevõtte nime vahetusega ei ole eelmise nimega kaupleja kohustatud vastutust võtma.

34. Näide: • Eesti tarbija tellis Belgias registreeritud Interneti-poest kitarri ning teostas kauba eest ettemaksu. Kättetoimetamise ajaks oli kaupleja poolt vastavalt tellimistingimustele lubatud 3-6 nädalat. Selle aja möödudes tarbija oma tellitud kaupa kätte ei saanud ning pöördus kaupleja poole sooviga makstud raha tagastada. Selle peale tõi kaupleja tarbijale erinevaid vabandusi ja põhjendusi, miks tellimuse täitmine viibib, kuid raha ei soostunud tagastama. Pärast 8-kuulist ootamist ei olnud tarbija ikka kitarri kätte saanud .. Kaua peab tarbija ootama?

35. Näide: Tarbija tellis Eesti e-kaupleja lätikeelselt lehelt pardli. Pardel lakkas töötamast, kuid tarbija teavitas kauplejat puudusest alles 3 kuud peale vea avastamist. Kaupleja jättis tarbija kaebuse rahuldamata, viidates tarbija kohustusele teavitada 2-kuu jooksul.

36. Kohalduv õigus EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) Artikkel 6 Tarbijalepingud 1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse. 2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt valida lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.

37. Piiriüleste kaebuste lahendamine

38. Kaebuste lahendamine kui müüja ja tarbija ei asu samas liikmesriigis • Mida teha, kui tekivad probleemid ja kuidas esitada piiriülest kaebust?- Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada, probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks müüjaga ühendust võtta. - Kui suuline pöördumine ei anna tulemusi, tuleb teha kirjalik kaebus, milles märkida tarbijapoolne täpne nõue.

39. Mida teha, kui probleem ei lahene? Juhul kui: • tarbija ei ole oma õigustega kursis ega tea, mida müüjalt nõuda, või • tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada, või • tarbija kaebust ei lahendata ning tarbija leiab, et teises riigis tema õigusi on rikutud, saab abi saamiseks pöörduda Tarbijakaitseameti juures tegutseva EL tarbijanõustamiskeskuse või vastava liikmesriigi tarbijakaitse keskuse poole.

40. Euroopa tarbijakaitsekeskused • Spetsiaalsed keskused kõikides EL riikides. • Moodustavad ühtse tarbijakaitsekeskuste võrgustiku ECC-Network. • Võrgustiku tegevust koordineerib Euroopa Komisjon.

42. Kaebuste lahendamine ECC-võrgustikus

43. Ülepiiriliste kaebuste statistika 2013 laekus: • ECC keskustele rohkem kui 80 000 tarbija pöördumist • EL tarbija nõustamiskeskusele ~1000 tarbija pöördumist

44. EL tarbija nõustamiskeskus lähtub oma tegevuses: • Eesti Vabariigi seadustest (juhul kui kaupleja asub Eestis). • Teiste liikmesriikide seadustest (juhul kui kaupleja asub teises liikmesriigis). • Euroopa Liidu õigusaktidest (määrused, direktiivid jms)

45. Kohtuväline tarbijakaebuste lahendamine (ADR-süsteem) • Kohtuväline kaebuste lahendamise süsteem (ADR süsteem) on süsteem, mis on loodud tarbijate abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi. • Kohtuvälise kaebuste lahendamise süsteemi ülesandeks on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi  vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. 

46. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus • Eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. • Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis. • Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele. • Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab kasutada piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, kui nõude väärtus ei ületa 2000 Eurot. • Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on heaks võimaluseks tarbijale, kellel ei ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga.

47. Vormipõhine menetlus Vormid on leitavad Euroopa Tsiviilasjade Justiitsatlases (http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/) ning neid on kokku neli: • Vorm A – Nõudevorm • Vorm B – Kohtu taotlus nõudevormi parandamiseks ja/või täiendamiseks • Vorm C – Vastusvorm • Vorm D – Kinnitus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta

48. Piiriülestele ostudele spetsialiseeruv kodulehekülg www.ecc.ee

49. Tänan kuulamast! Kristina Vaksmaa Kristina.vaksmaa@tarbijakaitseamet.ee