Loodusvööndid

1. Loodusvööndid Maili Jaaska 8. Klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium

2. Mis on loodusvööndid? • Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad • Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest • Oluline on erinevus sademete hulgas • Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne • Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. • Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad.

3. Kus asuvad loodusvööndid?

4. Miks loodusvööndid tekivad? • Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse • Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril • Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused • Omal kohal on ka pinnavormide mõju

5. Jää- ja külmakõrbed

6. Paiknevad pooluste ümbruses • Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe • Polaaröö- ja päeva vaheldumine • Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed • Liigivaene elustik, peamiselt meredes • Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub • Kõige vähem saastatud piirkond

7. Tundra ja metsatundra

8. Asuvad ainult põhjapoolkeral • Esineb igikelts ja polügonaalpinnas • Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe • Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu • Soostunud mullad, keltsmullad • Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud • Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) • Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus • Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine

9. Parasvöötmemetsad

10. Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias • Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopakeskosas – lehtmetsad • Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega • Tihe sisevetevõrgustik • Väheviljakad leetmullad • Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades • Keskkonnaprobleemid kohalikkupäritolu • Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas • Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne • Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne

11. Rohtlad

12. asuvad parasvöötme soojemas osas • Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd • Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni5°C • Rohtlaalade maastikku iseloomustavad kuivalembesed ja lühikese kasvuperioodiga rohttaimed • Rohtlad ei moodusta ümber maakera pidevat vööndit, kuna nende levikut mõjutavad mäestikud ja maailmameri • sajab aastas 200-400 mm • Rohtlates elab palju taimetoidulisi loomi, kes omakorda meelitavad kohale kiskjad • üsnaliigirikas, palju on närilisi ja putukaid • Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja-Ameerikas preeria;Lõuna-Ameerikas pampa;Lõuna-Aafrikas veld

13. Kõrbed ja poolkõrbed

14. katavad umbes 1/5 maakera pinnast • Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd • Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel •  Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi – tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub • Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : Liivakõrbed, soolakõrbed, klibukõrbed, savikõrbed, kivikõrbed, lössikõrbed • taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult • Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed • maapinnalähedane juurestik • Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine • Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe

15. Vahemerelised alad

16. Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas • Lähistroopiline kliima • Jõgedevõrk on hõre • Huumusrikkad pruunmullad • Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) • Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism • Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega • Loomi vähe

17. Savannid

18. levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas • Enamik maailma savannidestasubAafrikas ja Lõuna-Ameerikas • kliimatiseloomustabkaheaastaaja - kuiva ja vihmase– vaheldumine • suvelkui ka talvel on ööpäevanekeskmineõhutemperatuur 20°C kuni30°C • Savannideslevivadpruun-, punakaspruun- ja pruunmullad • Savannimullad on tavaliseltüsnaviljakad • Kõrrelised • Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha • leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid • Kiskjatest on lõvid, leopardid, �šaakalid, hüäänid ning gepard.

19. Vihmametsad

20. laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias • Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju • mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud • sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) • vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid • Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega • Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi • Metsadehävitaminekutsubesile ka maapinnaärauhtumise– erosiooni • Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid • Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks • Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks