Eduard Bornhöhe

1. Eduard Bornhöhe 1862-1923

2. Eduard Bornhöhe • Prosaist Eduard Bornhöhe (Brunberg) sündis 5. veebruaril 1862. aastal Virumaal Kullaaru Mõisas aidamehe pojana. • 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8-aastane Eduard pandi õppima Kentmanni algkooli. • Aastatel 1874-77 õppisEduard kreiskoolis.

3. Eduard Bornhöhe • Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. • Selle kõrvalt tegeles ta ka agaraltspordiga­käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja.

4. Eduard Bornhöhe • Lõpetanud 1877.a viieteistkümneaastasenaauhinnagakreiskooli, leidisBornhöhe esialgu lühemaksteenistustmaamõõtjajoonestussaalis, katsetasseejäreljoonistustevalmistamisegaarhitektidelejaajalehtedele. • PärastsedavahetasBornhöhe omakirevasjavaheldusrikkaselussageliameteidjaelukohti. Neid võis lõpukskokkutullaligikolmkümmend.

5. Eduard Bornhöhe • 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Tbilisi), kust ta tegi reisi Väike­Aasiasse. • Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas • 1886-1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus.

6. Eduard Bornhöhe • 1889. a jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893. a asus Bornhöhe lõplikult kodumaale ning töötas Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. • 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani.

7. Eduard Bornhöhe • 1919. a asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna • Ta suri aastal 1923 novembris.

8. Looming Bornhöhe loomingukandvaosa moodustavadromantismimõjulisedajaloolised seiklusjutud, misräägivad põhiliselt eestirahva vabadusvõitlusest.Teda peetakse eestiajaloolise romaani rajajaks.

9. Looming Noorena ilmusid trükis tema mõningadkirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks „Üksleht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas,,Meelelahutaja", eriraamatuna „Röövel jamõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult kujunematu nooruki üksikud suleharjutused, millest oleks asjatu otsida mingisuguseid ideeliskunstilisi väärtusi, kuiddokumenteerivad ometi Bornhöhe varastkiindumust kirjanduslikku tegevusse.

10. Looming Oma tähtsaima teose „Tasuja" kirjutas Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abilisena. Teose lõpetas ta aga Tallinnas, kus see 1880.aastal trükis ilmus. Sellel ajal proovis ta ka toimetada oma kirjanduslikku almanahhi „Lindanisa".

11. “Tasuja” • Teose romantiline elutunnetus väljendub poeetilises stiilis ja omanäolistes, mustvalges tehnikas esitatud karakterites. Jüriööülestõusuga seotud sündmusi jälgitakse ideaalse peategelase silme läbi. • Jaanus, kes on kasvanud vaba talupojana, saanud kloostris hariduse ja kelle lapsepõlvesõpradeks olid mõisahärra lapsed, kutsub rahvast ülestõusule. • Ülestõus surutakse veriliselt maha ja Tasuja surm otsekui sümboliseerib eestlaste vabadusiha kustumist.

12. Looming Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. • “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse.

13. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia” (1969) Gabriel Agnes Hans von Risbieter

14. Viimne reliikvia