TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS

1. TTÜ virumaa KOLLEDžÕIGUSÕPETUS

2. HALDUSE ÕIGUSLIKUD VORMID Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus).

3. AVALIKU HALDUSE FUNKTSIOONID • Avalik haldus: • - planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust; • - teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust; • - ta tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid ning • - ta edendab ühiskondlikke ettevõtmisi.

4. AVALIKU HALDUSE SEOTUS SEADUSTEGA A)Halduse seotus seadusega võib olla erineva intensiivsusega. See võib olla jäik, mille tagajärjel peab haldus seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral vastavalt tegutsema. See võib aga ka lõdvem olla, nii et haldusele jääb seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral teatud diskretsioon.

5. B) Seevastu on seadusvaba haldus seadusega mittedetermineeritud ja võib tegutseda oma initsiatiivi ja ettekujutuste kohaselt, kusjuures enesestmõistetavalt tuleb ka sel juhul järgida üldisi õiguslikke piire ja kohustusi (pädevusnormid, põhiõigused, haldusõiguse printsiibid).

6. HALDUSÕIGUSE MÕISTE Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad.

7. Ettekirjutused tähendavad otsese juriidilise kohustuse käituda teatud viisil õigusnormiga ettenähtud tingimustes. Keelud on faktiliselt samuti ettekirjutused, kuid teistsuguse iseloomuga, nimelt seisnevad nad otsese juriidilise kohustuse panemises mitte käituda teatud viisil õigusnormiga ettenähtud tingimustes.

8. Õigustused tähendavad juriidilist lubamist käituda õigusnormiga ettenähtud tingimustes teatud viisil või hoiduda teatud toimingute sooritamisest.

9. Haldusõiguslik reguleerimine, Selle mehhanism kujutab endast selliste suhete juriidilise vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus.

10. Haldusõiguse üldosa • - haldusorganisatsioon; • - üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; • - haldusmenelus ja halduskohtumenetlusõiguse põhijooned; • - halduse tegevusvormid; • - halduse tüüpilised vead ja nende tagajärjed; • - üldised reeglid avalik-õiguslike õigussuhete kohta.

11. Haldusõiguse eriosa • - avalik teenistuse õigus; • - munitsipaalõigus; • - politsei- ja korraõigus; • - maksuõigus; • - sotsiaalõigus; • - kultuuri – ja teadushaldusõigus; • - eelarve- ja finantsõigus; • - andmekaitseõigus.

12. Haldusõiguse õigusallikad • Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus.

13. Formaalsed seadused • Formaalsete seaduste iseloom on sellistel õigusnormidel, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt riigiõiguslikult ettekirjutatud seadusandliku menetluse korral. Siia kuuluvad meie õiguskorras Riigikogu kui parlamendi poolt antud õigusnormid e (parlamendi poolt vastuvõetud seadused).

14. Seadlused Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi Presient kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende andja; esimesel juhul on selleks parlament (Riigikogu), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega.

15. Määrused Määrused on üks õigustloovate aktide liik, sest nad on sisaldavad õigusnorme (üldnorme). Seetõttu loetakse neid teoorias halduse üldaktide hulka kuuluvaiks õigusaktideks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Seepärast on määruste andmine võimalik vaid piiratud ulatuses ja selle eelduseks on vastava volituse olemasolu põhiseaduses ja/või konkreetses seaduses.

16. Käskkirjad Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga kuuluvad õigusallikate hulka.

17. Kohaliku omavalitsuse määrused • Statuudid Kohalike omavalitsuste statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme.

18. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks • Kohalikke omavalitsusi võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavallitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega.

19. Haldusõiguse üldpõhimõtted • Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. • a) tavaõigus; • b) riigiõiguse konkreetiseerimine; • c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile;

20. Haldusõiguse üldpõhimõtted • d) tuletised nn õiguspõhimõtetest.

21. Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad (sisaldavad abstraktseid norme) kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad.

22. Täiendavad allikad • Täiendavate haldusõiguse allikatena võib käsitleda õigusteaduslikku arvamust ja vastuseid Riigikohtu järelepärimistele. Nimetatud allikad ei kujuta endast haldusõiguse allikaid sõna otseses mõttes, küll võivad nad olla pidepunktiks (õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel).

23. Ülevaade erinevatest haldusekandjatest • Riik. Seeon originaarne haldusekandja, kuna ta käsutab algselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. • Avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Riik täidab talle kuuluvaid haldusülesandeid osaliselt ametiasutuste kaudu, osalt enam või vähem iseseisvate haldusüksuste kaudu.

24. Ülevaade erinevatest haldusekandjatest Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil juriidiliste isikute ja haldusekandjate iseloom. c) Osalise õigusvõimega haldusüksused on avalik-õiguslikult loodud organisatsioonid, mis küll ei oma avaliku-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid on pädevad teatud haldusülesannete ainuvastutavaks täitmiseks ja on sel määral varustatud oma õiguste ja kohustustega.

25. Ülevaade erinevatest haldusekandjatest d) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Teatud, siiski vaid väheses ulatuses loobub riik sellest, et vastavad haldusülesandeid ise täita või lasta täita tema poolt moodustatud haldusorganisatsioonidel, ja delegeerib need eraisikutele ning annab neile selles osas võimuvolitused. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad on eraõiguse subjektid, kellele teatud haldusülesanded on delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks.

26. Avalik-õiguslik korporatsioon • Avalik- õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, kes on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelevalve all riigi haldusülesandeid.

27. Avalik-õiguslik asutus • Nad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik-õiguslikel asutustel on kolm põhilist tunnust: • 1) nad kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade organisatsioonilist koondamist, ühtsust; • 2) nad täidevad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; • 3) nad on vastavad avalik-õigusike teenuste kasutajad.

28. Avalik-õiguslik sihtasutus • Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik-õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. See eesmärk peab taotlema avalikke huvisid. Kehtivas õiguses võib avalik-õigusliku sihtasutusena nimetada nt Eesti Kultuurkapitali.

29. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad • Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri.