UNI

1. UNI Eliis Rikko

2. Uni • Oma elust magab inimene 1/3. • Iga elusorganism, nii taim kui ka loom, vajab pärast kasvamist või aktiivset tegevust puhkust. • Ajurakke suudab uuendada ainult uni. • Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka teised elundid töötavad uneajal väiksema pingega - südamelöögid ja hingamine on rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. • Une tähtsus seisneb pikemaajalistes keemilistes ja struktuursetes protsessides, mis leiavad ajus aset selleks, et toimuks õppimine ja mälu salvestamine

3. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra

4. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Täiskasvanud 8h,noorukid 9h, koolilapsed 10-20 h

5. Ajus on vähemalt kaks keskust, mis on seotud meie võimetega magada: üks neist uinutab ja teine hoiab magamas. • Esimene neist vallandub tänu erinevatele teguritele ning füüsilisele ja vaimsele väsimusele. • Arvatakse, et teise keskuse vallandavad magamise ajal kehas ja ajurakkudes toimuvad keemilised reaktsioonid.

6. Unenäod: • Enamik "uneteadlasi" usub, et aju taastub ja valmistub uueks päevaks läbi unenägude. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada.

7. Une staadiumid • Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: • 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. • 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% • 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. • 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. • 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. • Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul. • Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre.

9. Unehäired • Somnambulism e. uneskäimine • Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust • ja hirmu põhjustavad unenäod. • Narkolepsia- kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi (narkolepsiahoog): inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.

10. Mõned hea une nipid • Päeval palju füüsilist tegevust. • Magamistuba hästi õhustatud, kuid soe. Parim kombinatsioon on soe voodi ja jahe tuba. • Tuleks kanda mugavat pidžaamat või öösärki. Kindlasti ei tohiks olla ööriided kitsad. • Jalad peavad olema soojas. • Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte kohvi! Juua võiks nt sooja piima. • Vahetult enne magamaminekut võiks teha midagi rahustavat; nt lugeda head raamatut või liguneda soojas vannis. • Tuleks midagi süüa, kindlasti mitte kõhtu täis süüa. Veidike ainult. • Nädalavahetusel ei tohiks liiga kaua magada, sest see häirib tavalist unerežiimi. Kui näiteks magada pühapäeval kella kümneni, siis on väga raske esmaspäeval kell seitse hommikul ärgata. • Magama võiks minna umbes pool tundi enne soovitut aega, mil tuleks magama jääda. • Enne magamaminekut võiks teha lõdvestamisharjutusi!

11. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni – uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. • Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Uni on oluline inimese funktsioneerimiseks, kuid üllatuslikult suur osa sellest faktist ei ole tõestatud. On mõistlik arvata, et keha võiks vajada rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Tavaliselt kui inimene vananeb, vajab ta järjest vähem und. • Säärased nähtused, kus magaja ärkab üles selle tõttu, et ärritusel on tema jaoks eriline tähendus, tekitab küsimuse, mis toimub une ajal meie teadvuse või hingeeluga? • Kindlasti on paljud tähele pannud, et tihti, kui meil on vaja üles tõusta varem kui harilikult, siis me ärkamegi õigel ajal, ilma et keegi oleks meid äratanud.