Eesti Maaelu Arengukava 2004-2006 uudised 29. oktoober 2003 PMAN

1. Eesti Maaelu Arengukava 2004-2006 uudised 29. oktoober 2003 PMAN

2. MAK koostamine • Eelhindamine AS-i MAVES poolt aprill-september • Eelhindamise ettepanekute arvestamine • Ministeeriumide kooskõlastusring (VM, MKM, SoM, SiM, RM, KKM, HTM) • Mitteametlikud konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga 23.10 ja 28.10 • Strateegilise keskkonnamõju hindamine aprill kuni november

3. Maaelu arendamise eesmärgid Üldeesmärk • Maapiirkonna regionaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutlik majanduslik ning sotsiaalne areng. Strateegilised eesmärgid (saab veel muuta) • Tagada vähemsoodsatel aladel jätkuv maakasutus ning põllumajanduslik tööhõive. • Tõsta põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust. • Säilitada maapiirkonna keskkonna ja maastiku mitmekesisus ning väärtustada puhast elukeskkonda (õhk, vesi ja loodusressursid). • Vähendada põllumajanduskasutusest välja jäänud ja/või alternatiivset kasutust mitte leidnud maade osakaalu. • Leevendada ümberkorraldustega seotud täiendavat majanduskoormust põllumajandustootjatel. • Mitmekesistada maaettevõtlust.

4. Uued alusaktid • Euroopa Nõukogu määrust (EÜ) nr 1257/1999muutev määrus 1783/2003 (29.09.2003) • EL Ministrite Nõukogu otsuse eelnõu, millega kohaldatakse Eesti Ühinemislepingut vastavalt ÜPP reformile. Nõuetele vastavusse viimise toetuse osas võib senine tekst asenduda 1257 uue tekstiga.

5. Vähemsoodsate ja keskkonnapiirangutega alade toetus Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) 1257/1999 artiklid 16, 19 ja 20

6. Vähemsoodsate alade valik:artikkel19, kuni 33% Eestist I sammas kujuneb 2 näitaja kombinatsioonist: • mulla viljakus (alla 80% riigi keskmisest ehk 36 hindepunkti) Maa-ameti 1993. aasta andmetel; • maa maksustamishind Maa-ameti andmetel. II sammas: • 2001.a. põllumajandustootjate poolt makstud sotsiaalmaks. III sammas kombinatsioon järgmistest näitajatest: • rahvastiku asustustihedus alla poole Eesti keskmisest ehk kuni 17 inimest ruutkilomeetril; • kahanev rahvastik (vähemalt 0.5% aastas); • põllumajanduslik tööhõive kogu tööhõivest vähemalt 2 korda kõrgem Eesti keskmisest.

7. Vähemsoodsate alade valik:artikkel 20, kuni 10% Eestist Kõige paremini põhjendatavad alad: • saared; • rannikuäärsed piirkonnad. Juhul kui otsustatakse lisada valdu sisemaal, tuleb esitada ammendav põhjendus: järve või jõe kaldal, turismipiirkonnas… Eestis täitub lubatud 10% esimese 2 valikukriteeriumi rakendamisega, võibolla kaasatakse Peipsi äärseid valdu.

8. Keskkonnapiirangutega alade valik:artikkel 16, pindala piiranguteta Lisaks vähemsoodsate alade toetusele on otstarbekas maksta põllumajandustootjatele toetust keskkonnapiirangutega aladel kehtestatud piirangute kompenseerimiseks. Võimalik rakendada 2004. aastast kaitsealade osas, 2005. aastast NATURA 2000 hoiualade ulatuses (hõlmavad reeglina ka kaitsealasid). Toetusmäär oleks 390 kr/ha, mis vähemsoodsatel aladel liitub vastavale toetusele (kattuvuse korral 780 kr/ha).

9. Kaitsealad

10. Keskkonnapiirangutega alad:NATURA 2000 hoiualad, tööversioon

11. Põllumajanduslik keskkonnatoetus • Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) 1257/1999 artiklid 22, 23 ja 24 Toetatavad tegevused 2004. aastast • Keskkonnasõbralik tootmine • Mahepõllumajandus (NATURA 2000 hoiualadel, kaitsealadel ja väärtuslikel maastikel stiimul, protsent täpsustamisel)

12. Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2004. aasta tegevustele lisanduvad 2005. aastast • Keskkonnasõbralik majandamine (stiimuliga) • Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine (stiimul) • Pool-looduslike koosluste majandamine (stiimul) • Kohalikud ohustatud tõud (e tõugu hobune, e maatõugu lehm) • Talvine taimkate Neilelisanduvad 2006. aastast • Tiikide ja põõsasribade rajamine ja hooldamine • Väärtuslikud maastikud • Liigikaitselised projektid

13. Nõuetega vastavusse viimise toetus • Aastatel 2004 – 2006 ei rakendata toetusmäära diferentseerimisi sõltuvalt hektaritest või loomade arvus. Põhjendus: arusaadavam põllumajandustootjale, lihtsam administreerida, nõuetega vastavusse viimise toetuse puhul suurem keskkonnarisk suurfarmides. • Eesti sai üleminekuperioodi 31. detsembrini 2008 Nitraadidirektiivi rakendamisel ainult selle direktiivi artiklis 5 nimetatud (nitraadi)tundlike alade tegevusprogrammi teostamiseks. Korraldab KKM.

14. Nõuetega vastavusse viimise toetusala sõnnikukäitluse osas • Nitraaditundlikud alad on Eestis määratud ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr 17 “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri”. • Kümnendik Eestist • 30% loomakasvatusest

15. Nõuetega vastavusse viimise toetus 2 • Üleriigiliselt saab igal juhul toetada loomakasvatusega (husbandry) – eelkõige loomade heaoluga – kaasnevate EL nõuetest tulenevate ja Eestile uute nõuete täitmisele asumist. Komisjoni näide: karjamaaga seotud püsikulud seni aastaringselt sees peetud loomadele, jalutusaedik. • Vastavalt määrusele 1783/2003 ei saa toetusmäära arvutamisel aluseks võtta sõnnikukäitluse korrastamisega kaasnevaid investeeringuid, samas praegu kehtiva ühinemislepingu alusel on täiendavad investeeringud lubatud. • Vastavalt määrusele 1783/2003 on toetuse ülempiir põllumajandustootja kohta 10 000 € a. Praegu meile ei laiene.

16. Põllumaade metsastamise toetus Eesmärk Soodustada kasutusest väljajäänud väheviljakate põllumaade paremat kasutamist. Uus: põllumajandusminister võib määrata maakonnad, kus looduslik metsastumine “pärsitud” (eelkõige Lääne-Eesti ja Põhjarannik). Taotleja Põllumajandustootja, füüsilisest isikust maaomanik, füüsilisest isikust maaomanike ühendus (k.a. metsaomanike ühendused)

17. Elatustalude kohanemise toetus Eesmärk Anda arengust huvitatud väiksemale põllumajandustootjale ajutist toetust. • Kohanemist tõendab perioodi lõpuks saavutatud võime taotleda ja saada investeeringutoetusi EL vastavatest fondidest põllumajandustootajana. Taotleja • FIE, kelle taotlemisele eelneva majandusaasta põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud sissetulek ületab 40 000 krooni, kuid kogu majandustegevusest saadav sissetulek ei ole suurem kui 250 000 kr

18. Elatustalude kohanemise toetus 2 • Taotleja esitab taotlemise esimesel aastal äriplaani, kus näitab senise ning edasise tegevusvaldkonna põllumajandustootjana ja eesmärgid koos tähtaegadega lähtuvalt toetatavatest tegevussuundadest. • Taotleja esitab neljandal aastal tegevusaruande, kus näitab ära tehtud tegevused.Taotlejal peab olema täidetud tegevuskavas taotlemise neljanda aasta algusekskavandatud tegevused;Taotleja kogukäive on kasvanud võrreldes taotlemisele eelneva aastaga.

19. Tehniline abi • Abi ja tegevuste ettevalmistamine, valik ja seire. • Taotluste ettevalmistamist ja juhtimist toetavad tegevused, sealhulgas ka tõlketööd. • Järelvalvekomitee ja teiste juhtimisorganite tegevus. • Teavitustöö trükimeedias. • Teavitustöö audio-visuaalses meedias. • “Abiks taotlejale” juhendite trükised ja taotlusvormid. • Seminaride ja teabepäevade korraldamine. • Trükiste, voldikute, plakatite ja infolehtede väljaandmine. • MAK-i rakendamisega vahetult seotud isikute koolitamine. • (PRIA) info- ja järelvalvesüsteemi loomine ning korrashoid.

20. Aeg • 6. novembril MAK parandatult Komisjonile. • Arvamuste-ettepanekute saamiseks ………. esitamine. • 19. novembriks Euroopa Komisjonilt (mitte)vastuvõetavuse kiri. • 20. novembril MAK strateegilise keskkonnamõju hindamise avalik arutelu. • 8. detsembriks Komisjonilt esimesed kommentaarid. • … detsembril MAK Riigikantseleile, edasi Vabariigi Valitsusele. • Toetusi teoreetiliselt võimalik menetleda alates 1. jaanuarist, tegelikult kavas PRIA akrediteerimisest sõltuvalt.

21. PRIA ettevalmistused