Eesti maaelu arengukava toetused elurikkuse kaitseks

1. Eesti maaelu arengukava toetused elurikkuse kaitseks Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 30.august 2012

2. Räägin täna teile… • …miks on tehtud • …mida on tehtud • …kuidas see on mõjunud • …ja lühidalt maaelu arengukava 2014-2020 ette- valmistustest ehk mida me veel teeme

3. Põllumajandus vs puhas ja puutumatu loodus?

4. Tasakaal • Kuidas teha põllumehest looduse sõber? • Mida teha, et loodus saaks olla põllumehe sõber?

5. Mida me soovime saavutada? Ja kuidas selleni jõuda?

6. LAKi strateegilised eesmärgid sobivad ka maaelu põllumajanduskeskkonna poliitikale: • Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada. • Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. • Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid.

7. Probleemide, sh keskkonnaprobleemide lahendamiseks on mitmeid võimalusi • Õigusaktid ehk kohustuslikud nõuded • Vabatahtlikud toetatavad tegevused (kompensatsioonimeetmed või täiendavad tegevused) • Vabatahtlikud tegevused, inimeste teadlikkus ja muu Põllumajandustoetustest rääkides ei saa unustada EL kui taustsüsteemi

8. Põllumajanduspoliitika …on EL ühispoliitika • Maaelu poliitika, kui ÜPP ehk ühise põllumajanduspoliitika osa, on sisuliselt riigi poliitika EL ühiste reeglite raamides

9. MAK 2004-2006 keskkonnaeesmärgid • Suurendada põllumajandustootjate huvi säästva keskkonnakasutuse vastu, k.a keskkonnasõbralikuma tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtt, bioloogilise mitmekesisuse ja loodusmaastike säilitamine. • Hoida maakasutus ebasoodsamates ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades vähemalt liitumiseelsel tasemel ning vähendada kasutamata põllumajandusmaa pindala. • Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust majanduse ning keskkonnakaitse küsimustes.

10. MAK 2004-2006 elurikkusele • 2004 ja 2005 - keskkonnasõbraliku tootmise toetus ehk KST, mida maksti ca 462 000 ha kohta ehk ca 56% kasutuses olevale põllumajandusmaale • 2004-2006 – mahepõllumajandusliku tootmise toetus • Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus • 2004-2006 - ohustatud tõugu loomade toetus (eesti, tori ja raskeveo hobune ning maakarja veis) • 2006 - keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetus, mida maksti ca 26 420 ha Natura 2000 alale

11. MAK 2004-2006 järelhindaja järeldused elurikkuse kohta • Elurikkuse mõju hinnanguks vaja pikemat perioodi • Toetuse mõju väljatoomine üldisest seisundist on keeruline • KST ja mahepõldudel suurem taimede liigirikkus • KST ja mahenõuetel hea mõju kimalaste mitmekesisusele • Ohustatud tõugu loomade arv suurenes ja nende väljasuremise oht vähenes • Kimalaste ja lindude arvukuses suur piirkondlik mõju • KST ettevõtetes kasutatakse pestitsiide väiksemal maal, kuid kontsentreeritumalt

12. MAK 2004-2006 järelhindaja mõned soovitused • Ka väljapool Natura alasid olevad väärtuslikke elupaiku oleks vaja kaitsta • Viljavahelduse nõudel hea mõju nii kultuuride liigirikkusele kui lindude ja kimalaste arvukusele, sellega tuleks jätkata • Soovitav on põlluservade jätmine • Soovitav on pestitsiidide vähendamise nõue põlluservades • Peaks arvestama piirkondlike eripäradega • Maastikuelemendid on olulised

13. MAK 2007-2013 toetuste saamise eeldus • 2007.st muutus ka toetuste saamise baas – kõik pindalatoetused on nüüd seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tähendab topeltkontrolli • Õigusaktidest tulenevad nõuded on eelduseks toetuste saamisele ja nõuete rikkumisel makstakse toetust vaid osaliselt • Keskkonnavaldkonnas on oma koht ka LKS nõuetel

14. MAK 2007-2013 toetused elurikkusele • Jätkus kohalikku ohustatud tõugude toetamine (eesti, tori ja raskeveo hobune ning maakarja veis) • Kiviaia toetusest sai eraldi toetus • Jätkus Natura 2000 alade toetus põllumaale • 2008. aastast hakati seda maksma ka erametsametsamaale

15. MAK 2007-2013 toetused elurikkusele • 2007. aastal algselt 1-aastase kompensatsioonitoetusena mõeldud PLK toetusest sai keskkonnatoetus – 5-aastase kohustusperioodiga PLK hooldamise toetus Natura 2000 aladel • 2009. aastast rakendati kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust sangaste rukkile • 2009.aastast jätkus uus mahetoetus ja KSTst sai KSM • 2009.aastast toetatakse loomade karjatamist

16. Juuli lõpu seisuga on toetatud MAK II telje meetmeid 51 177 853 euroga, sh

17. 2012. aasta väljamaksed, taotlejate arv

18. 2012. aasta väljamaksed, pindala või *loomade arv

19. Maaelu poliitika 2004-2013kogemus Toetused mõjutavad põllumeeste tegevust Põllumajanduskeskkond on valdkond, kus tuleb teha valikuid ja kompromisse

20. Maaelu arengu poliitika 2014-2020

21. EL maaelu arengu poliitika eesmärgid 2014-2020 • Põllumajanduse konkurentsivõime • Loodusressursside jätkusuutlik majandamine • Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne areng

22. Maaelu poliitika 2014-2020 • Ühine programmeerimine erinevatele fondidele • Senise 3 telje asemel 6 prioriteeti • Meetmete arvu vähenemine ei tähenda võimaluste vähenemist • Põllumajanduslik keskkonnatoetus on endiselt kohustuslik meede

23. Maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon • Kaasatud 29 erinevat organisatsiooni • Valdkondadest esindatud põllumajandus, töötlev tööstus, metsandus, keskkond, ettevõtlus, külaliikumine, kohalik algatus, KOV, teadus jne

24. Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest • Olukorrakirjelduse kaardistamine • Maapiirkonna vajaduste kaardistamine • Ühiselt kokkulepitud eesmärgid • Tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamine. • Arutelud arengukava võimalike meetmete valikute ja sisu osas. Tänaseks on kaasatud organisatsioonid saatnud omapoolseid ettepanekuid. • Septembris meetmete sisuline väljatöötamine

25. Uued keskkonnatoetused? Mida soovime saavutada? • Milliseid kitsaskohti lahendame? • Milline meede – lai või suunatud? • Millise eesmärgiga? • Kellele? • Millise maa kohta, milliste tegevuste eest? • Millise toetusmääraga? • Mida ühiskond vastu saab? • Mida ollakse valmis sihtgrupi poolt aktsepteerima? Foto: www.loodusemees.ee

26. Põllumajandus on ökosüsteemi mõjutaja …mitme ökosüsteemi teenuse pakkujana • 1) varustavad teenused – toit, energia, materjalid • 2) reguleerivad teenused- mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti ning veevarusid • 3) elu toetavad teenused - mullateke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad • 4) kultuurilised teenused - maastikud pakuvad esteetilist ja vaimset naudingut

27. Põllumees on looduse sõber • Põllumees on maastikukujundaja. Tema otsusest sõltub, kui värvilised on meie põllud või kui palju on seal säilinud pärandkultuuri • Avamaastikust ja põllust on aastasadade kestel kujunenud omaette elupaik

28. Aitäh ja elurikast maaelu!